Flash tuleb sisse lülitada
1
Puhuge sarve Siionis, tõstke kisa mu pühal mäel! Värisegu kõik maa elanikud, sest Jehoova päev tuleb, see on ligidal,
2
pime ja must päev, pilvine ja sünge päev! Otsegu koit on laotunud mägede peale suur ja vägev rahvas, kelle sarnast ei ole olnud igiaegadest alates ega tule ka enam pärast teda, tulevaste põlvede aastateni!
3
Tema ees neelab tuli ja tema taga kõrvetab leek; tema ees on maa otsegu Eedeni aed, aga tema taga on tühi kõrb ja ei olegi pääsu tema eest!
4
Neil on otse hobuste välimus ja nad jooksevad ratsude sarnaselt!
5
Otsegu sõjavankrite mürinal hüppavad nad mägede harjadel, mühinal, kõrsi põletava tuleleegi kujul, vägeva rahva sarnaselt, kes valmis tapluseks!
6
Tema ees värisevad rahvad, õhetavad kõik palged!
7
Nad ruttavad nagu võitlejad, lähevad nagu sõjamehed üles müüri peale! Nad käivad igaüks oma teed ega muuda oma radu!
8
Üks ei tõuka teist, igaüks käib oma teed; nad sööstavad peatumata viskodade vahelt läbi!
9
Nad tormavad linna, jooksevad müürile, ronivad kodadesse, lähevad aknaist sisse nagu varas!
10
Nende ees väriseb maa, põrub taevas, päike ja kuu lähevad mustaks ja tähed kaotavad oma sära!
11
Ja Jehoova laseb oma häält kõlada oma sõjaväe ees, sest tema leer on väga suur! Tõesti, vägev on tema käsutäitja, sest Jehoova päev on suur ja väga kardetav, kes suudaks seda taluda?
12
Aga veel nüüdki ütleb Jehoova: pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja leinates!
13
Kuid käristage lõhki oma süda, aga mitte oma riideid, ja pöörduge Jehoova, oma Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, pika meelega ja rikas heldusest, ja tema kahetseb kurja!
14
Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab enese järele õnnistuse, roaohvri ja joomaohvri Jehoovale, teie Jumalale!
15
Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku pühalik koosolek!
16
Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanemad, koguge lapsed ja rinnaimejad, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist!
17
Eeskoja ja altari vahel nutku preestrid, Jehoova teenrid, ja ütelgu: kurvasta, Jehoova, oma rahva pärast, ja ära anna oma pärisosa teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas üteldama: kus on nende Jumal?
18
Siis Jehoova vihastus oma maa heaks ja tundis kaasa oma rahvale.
19
Ja Jehoova kostis ning ütles oma rahvale: "Vaata, ma läkitan teile vilja, viina ja õli, ja te küllastute neist! ma ei anna teid enam teotuseks paganate sekka!
20
Ja selle põhja poolt tulija ma ajan teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; temast tõuseb hais, tõuseb ta roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju!
21
Ära karda, maa! Hõiska ja rõõmutse, sest Jehoova teeb suuri asju!
22
Ärge kartke, välja loomad, sest kõrve rohumaad hakkavad haljendama, sest puud hakkavad vilja kandma, viigi- ja viinapuud annavad oma jõu!
23
Ja teie, Siioni lapsed, hõisake ja rõõmutsege Jehoovas, oma Jumalas, sest tema annab teile õiglaselt varajast vihma, saadab vihma teile alla, varajase ja hilise vihma nagu ennegi!
24
Siis saavad rehealused täis nisu ning aamid voolavad üle viinast ja õlist!
25
Ja ma tasun teile nende aastate eest, mil sõid rohutirtsud, vastsed, mardikad ja röövikud, see mu suur sõjavägi, kelle ma läkitasin teie kallale!
26
Te saate küllalt süüa, sööte kõhud täis, ja kiidate Jehoova, oma Jumala nime, kes teiega on talitanud imepäraselt. Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse!
27
Ja te peate tundma, et mina olen Iisraeli keskel, et mina, Jehoova, olen teie Jumal ja ei ükski muu! Jah, mu rahvas ei jää igavesti häbisse!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kuulge seda sõna, mis Jehoova on kõnelnud teie kohta, Iisraeli lapsed, kogu selle suguseltsi kohta, kelle ma tõin Egiptusemaalt ära, üteldes:
2
mina tunnustan ainult teid kõigist maa suguvõsadest; seepärast ma karistan teid kõigi teie süütegude pärast!
3
Kas kaks kõnnivad ühes, ilma et oleksid ühes nõus?
4
Kas lõukoer möirgab metsas, kui tal pole saaki? Kas noor lõukoer häälitseb koopas, ilma et oleks midagi püüdnud?
5
Kas lind langeb maas olevasse paela, kui temale ei ole pandud püünist? Kas pael tõuseb maapinnalt, ilma et oleks midagi püüdnud?
6
Kas linnas puhutakse sarve, ilma et rahvas ehmuks? Kas linnas juhtub õnnetus, mida Jehoova ei ole teinud?
7
Tõesti, Issand Jehoova ei tee midagi ilmutamata oma nõu oma sulaseile prohveteile!
8
Lõukoer möirgab - kes ei kardaks! Issand Jehoova räägib - kes ei ennustaks!
9
Kuulutage Asdodi paleedele ja paleedele Egiptusemaal ning ütelge: kogunege Samaaria mägedele ja vaadake suuri segadusi tema keskel ning rõhumisi tema sees!
10
Nemad ei oska teha õigust, ütleb Jehoova; nad kuhjavad ülekohut ja vägivalda oma paleedesse!
11
Seepärast ütleb Issand Jehoova nõnda: vaenlane piirab maad, sinult võetakse su võim ja su paleed rüüstatakse!
12
Nõnda ütleb Jehoova: otsegu karjane päästab lõukoera suust paar koiba või kõrvaotsukese, nõnda päästetakse Iisraeli lapsed, kes Samaarias istuvad toredail asemeil ja Damaskuse voodites!
13
Kuulge, ja hoiatage Jaakobi sugu, ütleb Issand Jehoova, vägede Jumal!
14
Sest päeval, mil ma karistan Iisraeli tema üleastumise pärast, ma karistan Peeteli altareid: altari sarved raiutakse ära ja need langevad maha!
15
Ja ma löön puruks talvekoja ühes suvekojaga, elevandiluust kojad hävivad ja paljud kojad kaovad, ütleb Jehoova!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova sõna tuli Joonale, Amittai pojale; ta ütles:
2
"Võta kätte, mine Niinivesse, sinna suure linna ja jutlusta sellele, sest nende kurjus on tõusnud mu palge ette!"
3
Aga Joona tahtis Jehoova palge eest põgeneda Tarsisesse; ta läks alla Jafasse ja leidis laeva, mis oli Tarsisesse minemas; ta andis sõiduraha ja astus peale, et minna ühes nendega Tarsisesse, Jehoova palge eest ära.
4
Ent Jehoova paiskas mere peale suure tuule, nõnda et merel tõusis suur torm ja näis, et laev hukkub.
5
Ja meremehed kartsid ning hüüdsid igaüks oma jumala poole; ja nad heitsid merre laevas olevad asjad, et seda neist kergendada. Aga Joona oli läinud alla laevaruumi ja oli heitnud magama; ja ta magas sügavasti.
6
Siis astus laevajuht tema juure ja ütles temale: "Kuidas sa saad nõnda sügavasti magada? Tõuse üles, hüüa oma Jumala poole, vahest Jumal mõtleb meie peale ja me ei hukku!"
7
Aga isekeskis nad ütlesid: "Lähme ja heidame liisku, et saaksime teada, kelle pärast on see õnnetus meile tulnud!" Ja nad heitsid liisku ja liisk langes Joonale.
8
Siis nad ütlesid temale: "Seleta meile ometi, mispärast on see õnnetus meile tulnud? Mis on su amet ja kust sa tuled? Kus on su kodumaa ja missugusest rahvast oled sa pärit?"
9
Ja ta vastas neile: "Mina olen heebrealane ja ma kardan Jehoovat, taeva Jumalat, kes on teinud mere ja kuiva maa!"
10
Siis mehed hakkasid üpris väga kartma ja ütlesid temale: "Miks sa seda tegid?" Sest mehed teadsid, et ta oli Jehoova palge eest põgenemas, kuna ta oli neile sellest rääkinud.
11
Ja nad küsisid temalt: "Mida peaksime sinuga tegema, et meri meie poolest võiks rahuneda?" Sest meri hakkas üha enam mässama.
12
Ja ta vastas neile: "Võtke mind ja visake merre, siis rahuneb meri teie poolest! Sest ma tean, et minu pärast on see suur torm teile tulnud!"
13
Mehed sõudsid küll, et pääseda tagasi kuivale maale, aga nad ei suutnud, sest meri hakkas üha enam mässama nende vastu.
14
Siis nad hüüdsid Jehoova poole ja ütlesid: "Oh Jehoova, ära ometi lase meid hukkuda selle mehe hinge pärast, samuti ära pane meie peale süütuma verd, sest Sina, Jehoova, teed nõnda nagu on Sinule meelepärane!"
15
Ja nad võtsid Joona ning viskasid ta merre; siis rauges mere raev.
16
Aga mehed kartsid Jehoovat üpris väga ja nad ohverdasid Jehoovale tapaohvri ning andsid tõotusi.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Jehoova sõna, mis tuli Miikale, morastlasele, Juuda kuningate Jootami, Ahase ja Hiskija päevil, ta nägemus Samaaria ja Jeruusalema kohta:
2
"Kuulge, kõik rahvad, pane tähele, maa ja kõik, mis seda täidab! Olgu Issand Jehoova tunnistajaks teie vastu, Issand oma pühast templist!
3
Sest vaata, Jehoova väljub oma asupaigast, astub alla ja kõnnib maa kõrgendikel!
4
Mäed sulavad tema all ja orud lõhkevad otsegu vaha tule paistel, joalt voolavate vete sarnaselt!
5
Jaakobi üleastumise pärast ja Iisraeli soo pattude pärast sünnib see kõik! Kes on süüdi Jaakobi üleastumises? Kas mitte Samaaria? Ja kellelt on Juuda ohvrikünkad? Kas mitte Jeruusalemalt?
6
Sellepärast ma teen Samaaria kivikangruks väljal, viinamäe istutusmaaks, veeretan ta kivid orgu ja paljastan ta alusmüürid!
7
Kõik ta nikerdatud kujud lüüakse katki, kogu ta hoorapalk põletatakse tulega ja ma hävitan kõik ta ebajumalad; sest hoorapalgast on need kogutud ja hoorapalgaks saavad need jälle!
8
Sellepärast ma pean kaebama ja uluma, käima paljajalu ja alasti, pean tõstma kaebekisa nagu Å¡aakalid ja leinama jaanalinnu poegade sarnaselt!
9
Sest tema haav on ravimatu! Jah, see on jõudnud Juudani, ulatab minu rahva väravani, Jeruusalemast saadik!
10
Ärge hõisake Gatis, nutke Akkos, Beet-Leafras püherdage põrmus!
11
Puhuge sarve, Saafiri elanikud, Saanani elanikud ei välju oma linnast, Beet-Eeseli alusmüüridki võetakse ära!
12
Jah, Maaroti elanikud ootavad õnne, aga Jehoovalt tuleb õnnetus Jeruusalema väravasse!
13
Rakendage hobused vankri ette, Laakise elanikud! See oli Siioni tütre patu algus, sest sinus leidus Iisraeli üleastumisi!
14
Sellepärast tuleb sul anda lahkumise and Mooreset-Gatile! Aksibi kojad on pettumuseks Iisraeli kuningaile!
15
ma toon sulle veelgi vallutaja, Maaresa elanik! Adullamini jõuab Iisraeli auhiilgus!
16
Aja pea paljaks ja lõika juuksed ära oma hellitatud laste pärast! Aja oma pea laialt paljaks, raisakotka sarnaselt, sest nad lähevad su juurest vangi!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Häda neile, kes kavatsevad nurjatust ja valmistuvad oma voodites kurjaks! Hommiku koites nad teevad seda, sest nende käes on võim!
2
Nad ihaldavad välju ja röövivad need, kodasid, ja võtavad need: nad rõhuvad meest ja ta koda, igaüht ja ta pärisosa!
3
Sellepärast ütleb Jehoova nõnda; Vaata, sellesinase suguvõsa vastu ma kavatsen õnnetust, millest te ei saa oma kaela välja kiskuda; te ei saagi käia püstipäi, sest see aeg on kuri!
4
Sel päeval hakatakse teie kohta ütlema ja tõstetakse kaebekisa: "See on juhtunud," üteldakse, "me oleme hävitatud sootumaks; ta on vahetanud ära mu rahvale kuuluva osa! Tõesti, ta võtab selle minult, ta jagab meie põllud vangistajaile!"
5
Seepärast ei ole sul kedagi, kes heidaks mõõdunööri liisuosaks Jehoova koguduses!
6
"Ärge kuulutage!" kuulutavad nad. "Nõnda ei kuulutata!" Teotus ei ulata meieni!
7
Kas nõnda räägitakse, Jaakobi sugu? Kas Jehoova Vaim on kannatamatu? Või on ta teod seesugused? Eks tee mu sõnad head sellele, kes sirgelt käib?
8
Aga te tõusete mu rahva vastu nagu vaenlased, te kisute sõjasaagiks mantli kuue pealt aimduseta möödujailt, sõjast loobujailt!
9
Te ajate ära mu rahva naised nende mugavaist kodadest, te võtate nende lastelt mu hiilguse igaveseks!
10
Tõuske ja minge ära, sest see pole puhkepaik hävitava roojasuse tõttu; ja see on valus hävitus!
11
Kui tuleks mees, kes ajab tuult taga ja kõneleb valet: Mina kuulutan sulle viinast ja vägijoogist! siis oleks ta küll sellele rahvale prohvetiks!
12
Ma tahan sind, Jaakob, koguda tervikuna, ma tahan korjata Iisraeli jäägi; ma panen nad ühte nagu lambad tarasse, otsegu karja oma karjamaale - inimesi on kubinal!
13
Ja nende ees käib teeavaja: nad avavad tee, läbivad värava ja lähevad sealtkaudu välja! Nende ees käib nende kuningas ja nende eesotsas on Jehoova!
