ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!
Ära karda, sest sul ei ole vaja häbeneda, ja ära tunne piinlikkust, sest sa ei jää häbisse, vaid unusta oma nooreea häbi ja ära meenuta enam oma lesepõlve teotust!
Aga sina, mu sulane Jaakob, ära karda, ütleb Jehoova, ja Iisrael, ära ehmu! Sest vaata, ma päästan sind kaugelt ja sinu soo nende vangipõlvemaalt! Jaakob tuleb tagasi ning elab rahus ja muretumalt, ilma et keegi hirmutaks!
Jehoova, sinu Jumal, on su keskel, kangelane, kes aitab! Ta rõõmutseb sinu pärast üpris väga, ta uuendab oma armastust, ta tunneb hõisates sinust rõõmu,
Hõisake, taevad, et Jehoova seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik selle puud, et Jehoova lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!
Ja selle põhja poolt tulija ma ajan teist kaugele, hajutan ta kuivale ja tühjale maale, ta eelväe Idamerre, ta järelväe Läänemerre; temast tõuseb hais, tõuseb ta roiskumise lehk, sellepärast et ta tahtis teha suuri asju!
Küsi ometi endistelt aegadelt, mis on olnud enne sind, alates päevast, mil Jumal lõi maa peale inimese, ja küsi taeva äärest ääreni, kas on kunagi sündinud niisugust suurt asja või kas on iganes kuuldud sellesarnast?