Flash tuleb sisse lülitada
1
Tisbelane Eelija, Gileadi Tisbest, ütles Ahabile: "Nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kelle ees ma seisan: neil aastail ei ole kastet ega vihma muidu kui minu suusõna peale!"
2
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
3
"Mine siit ära ja pöördu ida poole ning ole varjul Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit.
4
jõest saad sa juua, ja ma olen käskinud kaarnaid seal sind toita!"
5
Ja ta läks ning tegi Jehoova sõna järele: ta läks ja elas Kriti jõe ääres, mis on ida pool Jordanit
6
Ja hommikuti tõid kaarnad temale leiba ja liha, samuti õhtuti leiba ja liha, ja ta jõi jõest.
7
Aga mõne aja pärast juhtus, et jõgi kuivas, sest maal ei olnud vihma.
8
Ja temale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
9
"Võta kätte, mine Sareptasse, mis kuulub Siidonile, ja ela seal. Vaata, ma olen käskinud üht lesknaist seal sind toita!"
10
Ja ta võttis kätte ning läks Sareptasse. Ja kui ta jõudis linna värava juure, vaata, siis oli seal üks lesknaine puid korjamas. Ja ta hüüdis teda ning ütles: "Too mulle ometi pisut vett mõne nõuga, et saaksin juua!"
11
Ja kui naine läks tooma, siis ta hüüdis temale järele ning ütles: "Too mulle ühes ka paluke leiba!"
12
Aga naine vastas: "Nii tõesti kui Jehoova, su Jumal elab, ei ole mul kakukestki, vaid ainult peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusis. Vaata, ma olen korjanud paar puutükki, ja ma lähen ning valmistan enesele ja oma pojale, et saaksime veel süüa, enne kui sureme!"
13
Siis ütles Eelija temale: "Ära karda! Mine tee, nagu sa oled ütelnud. Aga esmalt valmista sellest mulle pisuke kook ja too see minule. Pärast valmista enesele ja oma pojale!
14
Sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist kuni päevani, mil Jehoova annab maale vihma!"
15
Ja ta läks ning tegi Eelija sõna järele. Ja temal, samuti Eelijal ja naise perel, oli süüa kauaks ajaks:
16
jahu ei lõppenud vakast ja õli ei vähenenud kruusist Jehoova sõna peale, nagu ta Eelija läbi oli ütelnud!
17
Ja pärast seda lugu sündis, et naise, kojaemanda poeg jäi haigeks; ja tema haigus oli väga raske, nõnda et temasse ei jäänud enam hingeõhkugi!
18
Siis ütles naine Eelijale: "Mis on mul sinuga tegemist, jumalamees? Sa tulid minu juure mu süütegu meele tuletama ja mu poega surma saatma!"
19
Aga ta vastas temale: "Anna mulle oma poeg!" Ja ta võttis selle tema sülest ja viis ülakambrisse, kus ta elas, ja pani oma voodisse.
20
Siis ta hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, kas oled tõesti lesele, kelle juures ma võõraks olen, teinud seda paha, et sa oled surmanud tema poja?"
21
Seejärele ta sirutas ennast poisi kohal kolm korda ja hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Jehoova, mu Jumal, lase ometi selle poisi hing tulla temasse tagasi!"
22
Ja Jehoova kuulis Eelija häält ning poisi hing tuli temasse tagasi ja ta virgus ellu!
23
Ja Eelija võttis poisi ning tõi ülakambrist alla kotta ja andis tema ta emale; ja Eelija ütles: "Vaata, su poeg elab!"
24
Siis naine ütles Eelijale: "Nüüd ma tean, et sa oled jumalamees ja et Jehoova sõna sinu suus on tõde!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja hulga aja pärast, kolmandal aastal, tuli Eelijale Jehoova sõna, kes ütles: "Mine näita ennast Ahabile, siis ma annan maale vihma!"
2
Ja Eelija läks ennast Ahabile näitama. Samaarias aga oli suur nälg
3
ja Ahab kutsus Obadja, kes oli kojaülem. Obadja kartis väga Jehoovat,
4
ja kui Iisebel hävitas Jehoova prohveteid, siis oli Obadja võtnud sada prohvetit ja oli peitnud need viiekümne kaupa koobastesse ning oli neid toitnud leiva ja veega.
5
Ja Ahab ütles Obadjale: "Käi maa läbi, kõik veeallikad ja kõik jõed. Vahest leiame rohtu, et saame hoida elus hobused ja hobueeslid ega peaks hävitama lojuseid?"
6
Ja nad jaotasid isekeskis läbikäidava maa: Ahab läks üht teed isepäinis ja Obadja läks teist teed isepäinis.
7
Kui nüüd Obadja oli teel, vaata, siis tuli Eelija temale vastu! Teda ära tundes heitis ta silmili maha ja küsis: "Kas see oled sina, mu isand Eelija?"
8
Ja ta vastas temale: "Olen! Mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin!"
9
Aga tema ütles: "Mis pattu ma olen teinud, et sa oma sulase tahad anda Ahabi kätte, selleks et ta mind surmaks?
10
"Nii tõesti kui Jehoova, sinu Jumal elab, ei ole rahvast ega kuningriiki, kuhu mu isand ei ole läkitanud sind otsima; ja kui nad ütlesid: teda ei ole siin! siis ta laskis seda kuningriiki või rahvast vanduda, et sind ei ole leitud,"
11
Ja nüüd sa ütled: mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin!
12
Kui ma lähen ära sinu juurest ja Jehoova vaim viib sind sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mind! Ometi kardab su sulane Jehoovat oma noorest põlvest peale!
13
Kas pole mu isandale jutustatud, mis ma tegin, kui Iisebel tappis Jehoova prohveteid? ma peitsin siis Jehoova prohvetitest sada meest viiekümne kaupa koobastesse ning toitsin neid leiva ja veega!
14
Ja nüüd ütled sina: mine ütle oma isandale: vaata, Eelija on siin! Ta ju tapab mind!"
15
Aga Eelija ütles: "Nii tõesti kui vägede Jehoova elab, kelle ees ma seisan, täna ma näitan ennast temale!"
16
Siis läks Obadja Ahabile vastu ja jutustas temale. Ahab läks siis Eelijale vastu.
17
Ja kui Ahab nägi Eelijat, siis küsis Ahab temalt: "Kas oled sina see, kes saadab Iisraeli õnnetusse?"
18
Ja ta vastas: "Mina ei saada Iisraeli õnnetusse, küll aga sina ja su isa sugu, sest te jätate maha Jehoova käsud ja sina käid baalide järel!
19
Aga nüüd läkita käsk, et kogutaks minu juure Karmeli mäele kogu Iisrael ja need nelisada viiskümmend Baali prohvetit ja nelisada Ashera prohvetit, kes söövad Iisebeli lauas!"
20
Ja Ahab läkitas käsu kõigile Iisraeli lastele ning kogus prohvetid Karmeli mäele.
21
Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: "Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!" Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
22
Siis Eelija ütles rahvale: "Mina olen ainus järelejäänud Jehoova prohvet, aga Baali prohveteid on nelisada viiskümmend meest.
23
"Antagu meile kaks härjavärssi: valigu nemad enestele üks värss, raiugu tükkideks ja pangu puude peale, aga nad ärgu süüdaku tuld; mina valmistan teise värsi ja panen puude peale, ja minagi ei süüta tuld."
24
Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Jehoova nime. See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!" Ja kogu rahvas kostis ning ütles: "See kõne on hea!"
25
Ja Eelija ütles Baali prohvetitele: "Valige enestele üks härjavärss ja valmistage see esimesena, sest teid on rohkem. Hüüdke siis oma jumala nime, aga ärge süüdake tuld!"
26
Ja nad võtsid värsi, kelle ta neile andis, ning valmistasid selle. Siis hüüdsid nad Baali nime hommikust lõunani, üteldes: "Baal, vasta meile!" Aga ei häält ega vastust! Ja nad karglesid ümber altari, mis oli tehtud.
27
Aga lõunaajal Eelija pilkas neid ning ütles: "Hüüdke valjema häälega, sest ta on ju jumal! Vahest on ta mõtteis, on läinud kõrvale või viibib teekonnal? Vahest ta magab? Aga küllap ta ärkab!"
28
Siis nad hüüdsid valjema häälega ja täkkisid endid mõõkadega ja piikidega oma viisi järele, kuni neil veri hakkas voolama.
29
Ja kui lõunaaeg oli möödunud, siis nad märatsesid kuni roaohvri toomise ajani; aga ei häält, ei vastust ega tähelepanu!
30
Siis ütles Eelija kogu rahvale: "Astuge minu juure! Ja kogu rahvas astus tema juure." Siis parandas ta Jehoova altari, mis oli maha kistud.
31
Ja Eelija võttis kaksteistkümmend kivi, vastavalt Jaakobi laste suguharude arvule, kellele oli tulnud Jehoova sõna ja kellele oli üteldud: "Su nimi olgu Iisrael!"
32
Ja ta ehitas kividest altari Jehoova nimele ja tegi altari ümber kraavi, mis mahutas külimitu seemet.
33
Siis ta ladus puud ja raius värsi tükkideks ning pani puude peale
34
ja ütles: "Täitke neli kruusi veega ja valage põletusohvri ja puude peale!" Siis ta ütles: "Tehke seda teist korda!" Ja nad tegid teist korda. Siis ta ütles: "Tehke kolmat korda!" Ja nad tegid kolmat korda.
35
Vesi aga voolas ümber altari ja kraavgi täitus veega.
36
Ja kui siis roaohvrit pidi ohverdatama, astus prohvet Eelija ette ja ütles: "Jehoova! Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli Jumal! Saagu täna teatavaks, et sina oled Jumal Iisraelis ja mina olen sinu sulane ja et mina olen kõike seda teinud sinu sõna peale!
37
Vasta mulle, Jehoova! Vasta mulle, et see rahvas saaks teada, et sina, Jehoova, oled Jumal ja et sina pöörad tagasi nende südamed!"
38
Siis Jehoova tuli langes alla ja sõi ära põletusohvri, puud, kivid ja põrmu ning lakkus ära vee, mis oli kraavis!
39
Kui kogu rahvas seda nägi, siis heitsid nad silmili maha ja ütlesid: "Jehoova on Jumal! Jehoova on Jumal!"
40
Aga Eelija ütles neile: "Võtke kinni Baali prohvetid, et ükski neist ei pääseks!" Ja nad võtsid need kinni. Ja Eelija viis need alla Kiisoni jõe ääre ning tappis need seal.
41
Ja Eelija ütles Ahabile: "Mine üles, söö ja joo, sest vihma kohin kostab!"
42
Ja Ahab läks sööma ja jooma. Aga Eelija läks üles Karmeli tippu, kummardas maha ja pani näo põlvede vahele.
43
Siis ta ütles oma poisile: "Mine nüüd ja vaata mere poole!" Ja see läks ja vaatas, kuid ütles: "Ei ole midagi!" Tema aga ütles: "Mine tagasi!" Nõnda seitse korda.
44
Aga seitsmendal korral ütles poiss: "Vaata, pisuke pilv, nagu mehe kämmal, tõuseb merest!" Siis ütles Eelija: "Mine ütle Ahabile: rakenda hobused ette ja mine, et sadu ei peaks sind kinni!"
45
Ja vahepeal tumenes taevas pilvedest ja tuulest ning tuli suur sadu! Ahab aga sõitis ja läks Jisreeli.
46
Ja Jehoova käsi tuli Eelija peale: ta pani enesele vöö vööle ja jooksis Ahabile ette Jisreeli teelahkmeni.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Ahab jutustas Iisebelile kõik, mis Eelija oli teinud ja kuidas ta oli mõõgaga tapnud kõik prohvetid.
2
Siis läkitas Iisebel käskjala Eelijale ütlema: "Jumalad tehku minuga ükskõik mida, kui ma homme sel ajal ei tee sinu hingega, nagu sündis kõigi nende hingedega!"
3
Kui ta seda nägi, siis ta võttis kätte ja läks ära oma hinge pärast. Ta jõudis Beer-Sebasse, mis kuulub Juudale, ja jättis oma poisi sinna.
4
Ta ise aga käis kõrves ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra ja ütles: "Küllalt! Nüüd, Jehoova, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!"
5
Ja ta heitis maha ning uinus magama leetpõõsa alla. Aga vaata, üks ingel puudutas teda ja ütles temale: "Tõuse üles, söö!"
6
Ja kui ta vaatas, ennäe, siis oli ta peatsis üks kuumadel kividel küpsetatud kook ja kruus vett! Ta sõi ja jõi ning heitis jälle magama.
7
Aga Jehoova ingel tuli veel teist korda ja puudutas teda ning ütles: "Tõuse üles, söö, sest sul on veel pikk tee ees!"
8
Siis ta tõusis, sõi ja jõi ning käis selle sööma rammuga nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd kuni Jumala mäeni, Hoorebini.
9
Seal ta läks ühte koopasse ja ööbis seal. Ja vaata, temale tuli Jehoova sõna, kes küsis temalt: "Mis sa siin teed, Eelija?"
10
Ja ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
11
Siis ta ütles: "Mine välja ja seisa mäe peal Jehoova ees!" Ja vaata, Jehoova läks mööda, ja tugev ning võimas tuul, mis lõhestas mägesid ja purustas kaljusid, käis Jehoova ees! Aga Jehoovat ei olnud tuules! Ja tuule järele tuli maavärisemine, aga Jehoovat ei olnud maavärisemises!
12
Ja maavärisemise järele tuli tuli, aga Jehoovat ei olnud tules! Ja tule järele tuli vaikne, tasane sahin!
13
Kui Eelija seda kuulis, siis ta kattis oma näo kuuega ja läks välja ning seisis koopasuus. Ja vaata, temale kostis üks hääl, kes küsis: "Mis sa siin teed, Eelija?"
14
Ta vastas: "Ma olen tõsiselt kihkunud Jehoova, vägede Jumala pärast, sest Iisraeli lapsed on hüljanud sinu lepingu, nad on kiskunud maha sinu altarid ja on mõõgaga tapnud sinu prohvetid. Mina üksi olen üle jäänud ja nad püüavad võtta mu hinge!"
15
Ja Jehoova ütles temale: "Mine tagasi oma tuldud teed Damaskuse kõrbe. Mine ja võia Hasael Süüria kuningaks.
16
Jehu, Nimsi poeg, aga võia Iisraeli kuningaks ja Eliisa, Saafati poeg Aabel-Meholast, võia enda asemel prohvetiks.
17
Ja olgu nõnda: kes pääseb Hasaeli mõõga eest, selle surmab Jehu, ja kes pääseb Jehu mõõga eest, selle surmab Eliisa.
18
Aga ma jätan Iisraelis üle seitse tuhat: kõik põlved, mis ei ole nõtkunud Baali ees, ja kõik suud, mis ei ole teda suudelnud!"
19
Siis ta läks sealt ära ja leidis Eliisa, Saafati poja, kes oli kündmas; ta ees käis kaksteistkümmend härjapaari ja ta ise oli kaheteistkümnendaga. Kui Eelija temast mööda läks, siis ta heitis oma kuue tema peale.
20
Ja Eliisa jättis veised ja jooksis Eelijale järele ning ütles: "Lase mind ometi oma isale ja emale suud anda, siis ma käin su järel!" Ta vastas temale: "Mine, aga tule tagasi, sest ära unusta, mis ma sulle olen teinud!"
21
Ja ta läks tema juurest tagasi, võttis veistepaari ning tappis need; veiste iketega ta keetis liha ning andis rahvale, ja nad sõid. Siis ta tõusis ja käis Eelija järel ning teenis teda.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast neid sündmusi juhtus järgmine lugu: Jisreellasel Naabotil oli viinamägi, mis asus Jisreelis Samaaria kuninga Ahabi palee kõrval.
2
Ja Ahab rääkis Naabotiga, üteldes: "Anna oma viinamägi mulle rohuaiaks, sest see on mu kojale nii lähedal; mina annan sulle selle asemele parema viinamäe, või kui sa tahad, siis ma annan sulle selle hinna rahas."
3
Aga Naabot vastas Ahabile: "Jehoova hoidku mind selle eest, et annaksin sulle oma vanemate pärisosa!"
4
Ja Ahab tuli oma kotta, tusane ja raevutsev vastuse pärast, mille jisreellane Naabot oli temale annud, üteldes: "Ma ei anna sulle oma vanemate pärisosa!" Ja ta heitis voodisse, pööras oma näo ära ega söönud leiba.
5
Siis tuli ta naine Iisebel tema juure ja küsis temalt: "Mispärast on su vaim nii vaevatud, et sa leibagi ei söö?"
6
Ahab vastas temale: "Sellepärast et ma rääkisin jisreellase Naabotiga ja ütlesin temale: anna mulle oma viinamägi raha eest, või kui sulle meeldib, siis ma annan sulle selle asemele teise viinamäe. Aga tema vastas: ma ei anna sulle oma viinamäge!"
7
Siis ta naine Iisebel ütles temale: "Vist ikka sina valitsed praegu Iisraeli üle? Tõuse üles, võta leiba ja su süda olgu rõõmus! Mina ise annan sulle jisreellase Naaboti viinamäe!"
8
Ja ta kirjutas Ahabi nimel kirjad, sulges need tema pitseriga ja läkitas kirjad vanemaile ja suurnikele, kes elasid Naabotiga ühes linnas.
9
Ja kirjades oli ta kirjutanud ning ütelnud: "Kuulutage välja paast ja pange Naabot istuma rahva hulgas esikohale.
10
Pange siis kaks kõlvatumat meest istuma temale vastamisi ja need tunnistagu ning ütelgu: sina oled teotanud Jumalat ja kuningat! Siis viige ta välja ja visake kividega surnuks!"
11
Ja tema linna mehed, vanemad ja suurnikud, kes elasid ta linnas, tegid, nagu Iisebel neile oli sõna saatnud, nagu oli kirjutatud kirjades, milled ta neile oli läkitanud.
12
Nad kuulutasid välja paastu ja panid Naaboti istuma rahva hulgas esikohale.
13
Ja kaks kõlvatumat meest tulid ning istusid temale vastamisi; ja need kõlvatumad mehed tunnistasid rahva ees Naaboti vastu, üteldes: "Naabot on teotanud Jumalat ja kuningat!" Siis viidi ta linnast välja ja visati kividega surnuks.
14
Ja nad läkitasid Iisebelile ütlema: "Naabot on kividega surnuks visatud!"
15
Kui Iisebel kuulis, et Naabot oli kividega surnuks visatud, siis ütles Iisebel Ahabile: "Tõuse üles, võta enesele jisreellase Naaboti viinamägi, mida ta ei tahtnud sulle anda raha eest, sest Naabot ei ole enam elus, vaid on surnud!"
16
Kui Ahab kuulis, et Naabot oli surnud, siis Ahab tõusis üles, et minna jisreellase Naaboti viinamäele, võtma seda enesele.
17
Aga tisbelasele Eelijale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
18
"Võta kätte, mine vastu Iisraeli kuningale Ahabile, kes on Samaarias. Vaata, ta on Naaboti viinamäel, kuhu ta läks, et võtta seda enesele.
19
Räägi temaga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: kas oled tapnud ja omastanud? Siis räägi temaga ja ütle: nõnda ütleb Jehoova: samas paigas, kus koerad lakkusid Naaboti verd, lakuvad koerad ka su enese verd!"
20
Ja Ahab küsis Eelijalt: "Kas nüüd leidsid mind, mu vaenlane?" Ja ta vastas: "Leidsin! Sellepärast et sa oled ennast müünud tegema, mis Jehoova silmis on kuri!
21
Vaata, ma lasen sulle tulla õnnetuse ja ma pühin sind ära, ma hävitan Ahabilt seina peale kusijad, niihästi orjad kui vabad Iisraelis!
22
Ja ma talitan sinu sooga, nagu Nebati poja Jerobeami sooga, ja nagu Ahija poja Baesa sooga, meelepaha pärast, mida sa mulle oled valmistanud, ja et sa oled saatnud Iisraeli pattu tegema!
23
Aga Jehoova rääkis ka Iisebeli kohta, üteldes: koerad söövad Iisebeli Jisreeli põllul!
24
Kes Ahabi omadest sureb linnas, selle söövad koerad, ja kes sureb väljal, selle söövad taeva linnud!"
25
Tõesti, ei ole olnud Ahabi sarnast, kes enese müüs tegema, mis Jehoova silmis on kuri, sellepärast et ta naine Iisebel teda kihutas!
26
Ta talitas väga põlastusväärselt, käies ebajumalate järel, nagu olid teinud emorlased, kelled Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest.
27
Aga kui Ahab kuulis neid sõnu, siis ta käristas oma riided lõhki, pani kotiriide ümber ihu ja paastus; ja ta magas kotiriides ning käis hilju.
28
Ja tisbelasele Eelijale tuli Jehoova sõna, kes ütles:
29
"Kas oled näinud, kuidas Ahab on ennast alandanud minu ees? Sellepärast et ta on ennast alandanud minu ees, ma ei saada tema päevil temale õnnetust: ma saadan tema soole õnnetuse ta poja päevil!"
