siis ütles Aabraham vanimale sulasele oma peres, kes valitses kõige üle, mis tal oli: "Pane nüüd oma käsi mu puusa alla!

Ja sulane võttis oma isanda kaamelitest kümme kaamelit ning läks, ja tal oli oma isandalt kaasas kõiksugu kalleid asju; ta võttis kätte ja läks Mesopotaamiasse Naahori linna.

Ja Joosep leidis armu tema silmis ning teenis teda; ja ta pani tema oma koja üle, ja kõik, mis tal oli, ta andis tema kätte.

Ja sellest ajast peale, kui ta oli pannud tema oma koja üle, ja kõige üle, mis tal oli, Jehoova õnnistas egiptlase koda Joosepi pärast, ja Jehoova õnnistus oli kõigega, mis tal oli kojas ja väljal.

Ei ole ükski selles kojas suurem mind ja tema ei ole mulle keelanud midagi muud kui sind, sest sa oled tema naine. Kuidas tohiksin siis teha seda suurt kurja ja pattu oma Jumala vastu?"

Sina pead olema mu koja üle ja kogu mu rahvas kuulaku sinu sõna. Ainult aujärje poolest ma tahan olla suurem sind!"

Kui ma lähen ära sinu juurest ja Jehoova vaim viib sind sinna, kuhu ma ei tea, mina aga tulen Ahabile teatama ja tema ei leia sind, siis ta tapab mind! Ometi kardab su sulane Jehoovat oma noorest põlvest peale!

Siis ta ütles: "Ära pane kätt poisi külge ja ära tee temale midagi, sest nüüd ma tean, et sa kardad Jumalat ega keela mulle oma ainust poega!"

Ja kolmandal päeval ütles Joosep neile: "Tehke seda, siis jääte elama! Mina olen jumalakartlik:

Kord hüüdis Eliisale keegi naine, üks prohvetijüngrite naisi, üteldes: "Su sulane, minu mees, on surnud! Ja sa tead, et su sulane kartis Jehoovat. Nüüd tuleb võlausaldaja mu kaht poega enesele orjaks võtma!"

Endised maavalitsejad, kes olid enne mind, olid rahvast raskesti koormanud ja neilt võtnud leiva ja viina jaoks iga päev nelikümmend hõbeseeklit; ka oli nende sulastel meelevald rahva üle. Aga mina ei teinud nõnda Jumala kartuse pärast.

Ja ma andsin Hananile, oma vennale, ja Hananjale, paleeülemale, käsutuse Jeruusalema üle, sest ta oli ustav mees ja kartis Jumalat enam kui paljud teised.

Jehoova kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele!

Siis rääkisid isekeskis need, kes kartsid Jehoovat; ja Jehoova pani tähele ning kuulis ja tema palge ees kirjutati mälestusraamat nende heaks, kes kardavad Jehoovat ja austavad tema nime!

Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, aga hinge ei või tappa, vaid kartke ennemini Teda, kes hinge ja ihu võib hukutada põrgus.

Tema oli vaga ja jumalakartlik kogu oma perega ja jagas rahvale palju ande ning palus alati Jumalat.

vaid kõige rahva seast on see, kes teda kardab ja teeb õigust, tema meele järele.