14
Neetud olgu päev, mil ma sündisin; päev, mil mu ema mind sünnitas, jäägu õnnistuseta!
15
Neetud olgu mees, kes tõi mu isale sõnumi, üteldes: "Sulle sündis poeglaps!" ja teda väga rõõmustas!
16
Selle mehe käsi käigu nagu linnadel, mis Jehoova kahetsemata segi paiskas! Kuulgu ta hädahüüdu hommikul ja sõjakisa keskpäeval,
17
kes ei surmanud mind emaihus, et mu ema oleks olnud mulle hauaks ja ta üsk oleks jäänud igavesti rasedaks!
18
Mispärast ma olen väljunud emaihust nägema vaeva ja muret, nõnda et mu päevad lõpevad häbis?"