Kui Taavet oma silmad üles tõstis ja nägi Jehoova inglit seismas maa ja taeva vahel, käes paljastatud mõõk, mis oli sirutatud Jeruusalema kohale, siis heitsid Taavet ja vanemad silmili maha, kotiriided seljas.
Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Jehoova auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti!
Nüüd astus Eelija kogu rahva ette ja ütles: "Kui kaua te lonkate kahe karguga? Kui Jehoova on Jumal, siis käige tema järel; aga kui Baal on see, siis käige tema järel!" Aga rahvas ei vastanud temale sõnagi.
Siis hüüdke teie oma jumala nime ja mina hüüan Jehoova nime. See jumal, kes siis vastab tulega, on Jumal!" Ja kogu rahvas kostis ning ütles: "See kõne on hea!"
ning ütlesid: "Mis me peame tegema nende inimestega, sest avalik ime on sündinud nende läbi ja on teada kõigile, kes Jeruusalemas elavad, nõnda et me ei või seda salata.