A A A
Tellimiseks klõpsake
Lugemiskava
Piibli versioon

Iiob peatükk 1

Flash tuleb sisse lülitada
1
Uusimaal oli mees, Iiob nimi. See mees oli vaga ja õiglane, ta kartis Jumalat ja hoidus kurjast.
2
Temale sündis seitse poega ja kolm tütart.
3
Tema karjas oli seitse tuhat pudulojust, kolm tuhat kaamelit, viissada paari härgi, viissada emaeeslit, ja tal oli väga palju peret; see mees oli rikkaim kõigist hommikumaalasist.
4
Tema pojad käisid ja pidasid pidusid üksteise kodades, igaüks omal päeval; nad läkitasid järele ja kutsusid oma kolm õde enestega sööma ja jooma.
5
Aga kui pidupäevad olid ringi teinud, siis Iiob läkitas poegadele järele ja pühitses neid; ta tõusis hommikul vara ja ohverdas põletusohvreid, igaühe eest ühe, sest Iiob mõtles: "Võib-olla on mu pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud!" Nõnda tegi Iiob alati.
6
Ent ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka Saatan nende sekka.
7
Ja Jehoova küsis Saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
8
Siis Jehoova ütles Saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast!"
9
Saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Kas Iiob asjata Jumalat kardab?
10
Eks sa ole teinud igast küljest aia ümber temale ja ta kojale ning kõigele, mis tal on? Sa oled õnnistanud tema kätetööd ja ta kari on siginenud maal.
11
Aga pista ometi käsi tema külge ja puuduta kõike, mis tal on! Küllap ta sind näkku neab!"
12
Siis Jehoova ütles Saatanale: "Vaata, kõik, mis tal on olgu sinu käes! Ära ainult pista kätt tema enese külge!" Ja Saatan läks Jehoova juurest ära.
13
Ja ühel päeval, kui ta pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas,
14
tuli käskjalg Iiobi juure ja ütles: "Härjad olid kündmas ja emaeeslid nende kõrval söömas,
15
aga seebalased tulid kallale ja võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
16
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Jumala tuli langes taevast ja süütas pudulojused ja poisid ning põletas need ära. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
17
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Kaldealased tegid kolm salka ja tungisid kaamelite kallale ning võtsid need ära ja lõid poisid mõõgateraga maha. Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
18
Kui see alles rääkis, tuli teine ja ütles: "Su pojad ja tütred olid söömas ja viina joomas oma vanima venna kojas.
19
Vaata, siis tuli kõrve poolt suur tuul, tõukas koja nelja nurka ja see langes noorte meeste peale, nõnda et need surid! Ainult mina üksi pääsin seda sulle teatama!"
20
Siis Iiob tõusis ja käristas oma kuue lõhki, ajas pea paljaks, heitis maha, kummardas
21
ja ütles: "Alasti olen ma emaihust tulnud ja alasti ma lähen sinna tagasi! Jehoova on annud ja Jehoova on võtnud: Jehoova nimi olgu kiidetud!"
22
Kõige selle juures Iiob ei teinud pattu ega rääkinud Jumala kohta halba.

Iiob peatükk 2

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ühel päeval, kui Jumala lapsed tulid ja seisid Jehoova ees, tuli ka saatan nende sekka ja seisis Jehoova ees.
2
Ja Jehoova küsis saatanalt: "Kust sa tuled?" Ja saatan vastas Jehoovale:" Maad mööda hulkumast ja rändamast!"
3
Siis Jehoova ütles saatanale: "Kas oled pannud tähele mu sulast Iiobit? Sest tema sarnast maa peal ei ole: ta on vaga ja õiglane mees, kardab Jumalat ja hoidub kurjast. Veelgi peab ta kinni oma vagadusest, kuigi sa kihutasid mind tema vastu teda ilma põhjuseta hävitama!"
4
Aga saatan vastas Jehoovale ning ütles: "Nahk naha vastu, ja mees annab kõik, mis tal on, oma hinge eest!
5
Aga siruta ometi oma käsi ning puuduta tema luud ja liha! Küllap ta sind näkku neab!"
6
Ja Jehoova ütles saatanale: "Vaata, ta on su käes! Säästa ainult tema hing!"
7
Siis saatan läks Jehoova juurest ära ja lõi Iiobit kurjade paisetega jalatallast pealaeni.
8
Iiob aga võttis enesele potikillu, et sellega ennast kaapida; ja ta istus tuha sees.
9
Siis ütles ta naine temale: "Kas sa veelgi oma vagadusest kinni pead? Nea Jumalat ja sure!"
10
Aga ta vastas temale: "Sinagi räägid nagu rumalad naised räägivad! Kas me peaksime Jumalalt vastu võtma ainult head, aga mitte kurja?" Kõige selle juures ei teinud Iiob oma huultega pattu.
11
Kui Iiobi kolm sõpra kuulsid kõigest sellest õnnetusest, mis teda oli tabanud, siis tulid nad igaüks oma kodupaigast: teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar; ja nad tulid kokku, et minna temale kaastunnet avaldama ja teda trööstima.
12
Aga kui nad eemalt oma silmad üles tõstsid, siis nad ei tunnud teda! Ja nad tõstsid häält ning nutsid, ja igamees käristas oma kuue lõhki ning riputas enesele vastu taevast tuhka pea peale!
13
Siis nad istusid maas ühes temaga seitse päeva ja seitse ööd, ja ükski ei rääkinud temaga sõnagi, sest nad nägid, et ta valu oli väga suur.

Iiob peatükk 3

Flash tuleb sisse lülitada
1
Seejärel Iiob avas suu ja needis oma sündimispäeva.
2
Ja Iiob hakkas rääkima ning ütles:
3
"Kadugu see päev, mil ma sündisin, ja see öö, mil üteldi: "Poeglaps on eostunud!"
4
Muutugu pimeduseks see päev: ärgu hooligu temast Jumal ülal ja ärgu paistku temale valgust!
5
Nõudku teda pimedus ja surmavari, pilved lasugu ta peal, kohutagu teda päeva pimendused!
6
See öö - võtku teda pilkane pimedus! Ärgu ta seltsigu aasta päevadega, kuude hulka ta ärgu tulgu!
7
Vaata, seesinane öö jäägu viljatumaks, ärgu olgu tal hõiskamist!
8
Vandugu teda päevaneedjad, kes valmis on Leviatanit äratama!
9
Pimenegu ta puhtetähed, oodaku ta valgust, mis ei tule, ärgu saagu ta näha koidukiiri,
10
sellepärast et ta ei sulgenud mu emaihu ust ega varjanud vaeva mu silma eest!
11
Miks ma ei surnud emakotta, väljudes üsast ei heitnud hinge?
12
Miks võtsid põlved mind vastu ja miks olid rinnad, et sain imeda?
13
Tõesti, ma oleksin nüüd maganud ja mul oleks olnud rahu; oleksin siis uinunud, oleks mul puhkus
14
ühes kuningate ja maanõunikega, kes ehitasid endile püramiidid,
15
või ühes vürstidega, kelledel oli kulda, kes täitsid oma kojad hõbedaga!
16
Või miks ma ei olnud nagu varjatud nurisünnitis, nagu lapsukesed, kes päevavalgust ei saa näha?
17
Seal jätavad õelad ässituse ja seal saavad väsinud puhata,
18
seal on kõik vangid muretumad: nad ei kuule enam sundija häält!
19
Seal on pisuke ja suur ühesugused ja ori on vaba oma isandast!
20
Miks antakse valgust vaevatule ja elu neile, kelle hing on kibestunud,
21
kes ootavad surma, mis ei tule, aga kes otsivad seda enam kui varandust,
22
kes hõiskavad kivihunniku pärast, kes on rõõmsad, kui nad leiavad haua -
23
mehele, kelle tee on varjul, kellele Jumal igati on teinud takistusi?
24
Sest ohkamine on mulle leivaks ja mu karjed voolavad nagu vesi!
25
Sest see, mille ees ma tundsin hirmu, tuli mulle, ja mida ma kartsin, see tabas mind!
26
Ei ole mul rahu, ei vaikust ega hingamist, küll aga on tulnud rahutus!"

Iiob peatükk 38

Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis vastas Jehoova Iiobile tormituulest ja ütles:
2
"Kes see on, kes mõistmatute sõnadega tahab varjutada minu nõu?
3
Pane nüüd vöö vööle kui mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
4
Kus olid sina siis, kui mina rajasin maa? Vasta, kui sul niipalju tarkust on!
5
Kes määras selle mõõdud? Küllap sa tead! Või kes vedas selle üle mõõdunööri?
6
Mille peale on selle alussambad paigale pandud? Või kes asetas selle nurgakivi,
7
kui hommikutähed üheskoos hõiskasid ja kõik Jumala pojad tõstsid rõõmukisa?
8
Ja kes sulges ustega mere, kui see esile murdes emaüsast väljus,
9
kui ma panin pilved selle katteks ja pilkase pimeduse mähkmeks,
10
kui ma sellele lõin korra, panin riivid ja uksed
11
ning ütlesin: "Siitsaadik sa võid tulla, mitte edasi, siin vaibugu su uhked lained!"?
12
Kas sa oled kunagi oma elupäevil annud hommikule käsu, määranud koidule tema paiga,
13
et ta haaraks kinni maa äärtest ja puistaks õelad sealt välja,
14
et see muutuks nagu savi pitsati all ja värvuks otsegu riie,
15
et õelailt võetaks nende valgus ja tõstetud käsivars murtaks?
16
Kas sa oled jõudnud mere allikateni ja kõndinud sügavuse põhjas?
17
Ons sulle ilmutatud surma väravaid, või oled sa näinud pilkase pimeduse väravaid?
18
Kas sa taipad, kui avar on maa? Jutusta, kui sa kõike seda tead!
19
Kus on tee valguse asukohta ja kus on pimeduse paik,
20
et sa võiksid teda viia ta valdkonda ja märkaksid teeradu tema koju?
21
Sa tead seda, sest olid ju siis juba sündinud ja su päevade arv on suur!
22
Kas sa oled käinud lume aitade juures ja näinud rahe aitu,
23
mida ma olen hoidnud hädaaja tarvis, sõja ja võitluse päevaks?
24
Kus on tee sinna, kus tuul jaguneb, kust idatuul levib üle maa?
25
Kes on lõhestanud vihmavalingule vao ja kõuepilvele tee,
26
et see võiks sadada asustamata maale, kõrbe, kus ei ole inimest,
27
laastatu ja lageda küllastuseks, et rohi võiks võrsuda põudsest maast?
28
Ons vihmal isa, või kes on sünnitanud kastetilgad?
29
Kelle üsast on väljunud jää ja kes on sünnitanud taeva halla,
30
kui veed tarduvad otsegu kiviks ja sügavuse pinnad tõmbuvad kokku?
31
Kas sa suudad siduda Sõelatähtede tõrksust või valla päästa Vardatähtede köidikuid?
32
Kas sa võid Vihmatähti välja saata õigel ajal ja juhatada Vankritähtede kogumit?
33
Kas sa tunned taeva seadusi? Või kehtestad sina maa peal tema kirja?
34
Kas sa suudad tõsta oma häält pilvedeni, et veevoolus sind kataks?
35
Ons sul võimalik saata välke, et need läheksid ja ütleksid sulle: "Vaata, siin me oleme!"?
36
Kes on teinud iibise targaks või kes on annud kukele mõistuse?
37
Kellel oleks osavust lugeda pilvi? Või kes võiks kummutada taevalähkreid,
38
kui muld on kokku vajunud valandiks ja kamakad on takerdunud üksteise külge?
39
Kas sina ajad lõukoerale saaki ja täidad noorte lõukoerte himu,
40
kui need kükitavad pesades, lebavad varitsedes tihnikus?
41
Kes valmistab kaarnale roa, kui ta pojad karjuvad Jumala poole, toiduta ümber hulkudes?

Iiob peatükk 39

Flash tuleb sisse lülitada
1
Kas sa tead kaljukitsede poegimisaja, kas valvad hirvede sünnitust?
2
Kas sa loed nende tiinuskuid ja tead aja, millal nad poegivad,
3
kui nad kõveraks tõmbudes vasikaid heites oma ihuviljast vabanevad?
4
Nende vasikad kosuvad, kasvavad avaral aasal, lähevad ära ega tule tagasi nende juure!
5
Kes on sebra lahti lasknud ja kes on valla päästnud metseesli köidikud,
6
kellele ma olen seadnud koduks lagendiku ja elukohaks soolakõrve?
7
Ta naerab linna kära, sundija kisa ta ei kuule!
8
Ta uitab mägedel, oma karjamaal, ja otsib kõike, mis aga haljas on!
9
Kas metshärg tahab sind teenida? Kas ta jääb ööseks su sõime juure?
10
Kas sa saad metshärja siduda köiega vaole? Kas ta äestab su järel orumaad?
11
Kas sa võid loota tema peale, kuigi ta rammult on suur, ja jätta oma töö tema hooleks?
12
Kas sa usud, et ta tuleb tagasi ja kogub su seemne rehealusesse?
13
Jaanalinnu tiivad lehvivad rõõmsasti, aga ons tal toonekure tiivad ja suled?
14
Sest ta jätab ju oma munad maa peale ja laseb neid liivas soojeneda,
15
unustades, et jalg need võib purustada ja metsloom tallata!
16
Ta on oma poegade vastu vali, nagu ei olekski need ta omad; et ta vaev võiks olla asjatu, see pole tema mure!
17
Sest Jumal on teda lasknud unustada tarkuse ega ole jaganud temale mõistust!
18
Aga kui ta siis üles kargab, ta naerab hobust ja ratsanikku!
19
Kas sina annad hobusele jõu, ehid ta kaela lakaga?
20
Kas sina paned ta hüppama nagu rohutirtsu? Tema võimas nooskumine on kohutav!
21
Ta kaabib orus ja tunneb rõõmu, ta läheb jõuliselt relvadele vastu!
22
Ta naerab hirmu, ta ei kohku ega tagane mõõga eest!
23
Ta kohal kõliseb nooletupp, piigitera ja viskoda!
24
Ta kihutab tuhinal ja hoogsasti ega püsi paigal, kui sarv hüüab!
25
Siis kui puhutakse sarve, hirnub tema: Iihahaa! Juba kaugelt ta haistab võitlust, pealikute kisa ja hõikeid!
26
Kas sinu mõistuse abil kull lendab kõrgele, laotab oma tiibu lõuna poole?
27
Kas sinu käsul kotkas kerkib kõrgustesse ja teeb oma pesa kõrgele?
28
Ta elutseb ja ööbib kalju peal, kaljuserval ja ligipääsmatus paigas!
29
Sealt ta luurab saaki ja ta silmad näevad kaugele!
30
Ta pojad rüübivad verd, ja kus on mahalööduid, seal on temagi!"

Iiob peatükk 40

Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova kostis Iiobile ning ütles:
2
"Kas tahab toriseja riielda Kõigevägevamaga? Jumala süüdistaja andku vastus!"
3
Siis Iiob vastas Jehoovale ja ütles:
4
"Vaata, ma olen selleks liiga tühine! Mida peaksin sulle vastama? ma panen käe suu peale!
5
ma olen kord rääkinud ja ma ei taha korrata, koguni kaks korda, ja enam ma seda ei tee!"
6
Aga Jehoova vastas Iiobile tormituulest ja ütles:
7
"Pane nüüd vöö vööle nagu mees, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
8
Kas tahad isegi mu õigust tühjaks teha, süüdistades mind, et õigustada iseennast?
9
Ons sul siis käsivars nagu Jumalal, või kas sina oma häälega suudad müristada nagu tema?
10
Ehi ennast siis uhkuse ja väärikusega, pane enesele ümber hiilgust ja ilu!
11
Las voolavad ära su vihavood, vaata kõigi kõrkide peale ja alanda neid!
12
Vaata kõigi kõrkide peale, rudju neid, ja rõhu õelad maha otse kohapeal!
13
Peida nad kõik üheskoos põrmu, sule nende silmnäod salapaika,
14
siis minagi kiidan sind, et su parem käsi on sind aidanud!
15
Vaata ometi jõehobu, kelle ma lõin nagu sinugi: ta sööb rohtu nagu veis!
16
Ent vaata tema ristluude rammu ja kõhulihaste jõudu!
17
Ta ajab oma saba rüüsi nagu seedri, ta reite kõõlused on otsegu põimitud!
18
Ta luud on nagu vaskputked, ta kondid otsegu raudtalad!
19
Ta on Jumala töödest parim: loodud kandma tema mõõka!
20
Jah, toidust toodavad temale mäed, seal, kus kõik metsloomad mängivad!
21
Ta magab lootospõõsaste all, redus pilliroos ja mudas!
22
Lootospõõsad, olles temale varjuks, katavad teda, jõeremmelgad on ta ümber!
23
Vaata, kui ka jõgi peale surub, ta ei tõtta minema, ta jääb kindlaks, isegi kui Jordan tormaks temale suhu!
24
Kas saaks tema nähes teda kinni võtta, temale püüniseid ninna torgata?
25
Kas sa saad krokodilli haagiga välja tõmmata või nööriga köita tema keelt?
26
Kas sa saad temale kõrkjat ninna pista või ta lõugu oraga läbi torgata?
27
Kas ta hakkab sind palju anuma või räägib sulle mahedaid sõnu?
28
Kas ta teeb sinuga lepingu, et sa võtaksid tema alaliseks sulaseks?
29
Kas sa saad temaga mängida nagu linnuga või teda kinni siduda oma tütarlaste jaoks?
30
Kas püügiosalised hakkavad tema pärast kauplema, jaotavad teda kaupmeeste vahel?
31
Kas sa saad tema nahka viskodadega või tema pead kalatuuradega täis tikkida?
32
Pista aga oma käsi tema külge! Kui mõtled võitlusele, siis sa seda enam ei tee!

Iiob peatükk 41

Flash tuleb sisse lülitada
1
Vaata, niisugune lootuski on petlik, juba teda nähes langetakse maha!
2
Ükski ei ole nõnda julge, et teda ärritada! Ja kes suudakski püsida tema ees?
3
Kes saaks astuda temale vastu ja ise jääda terveks? Kogu taeva all ei ole säärast!
4
ma ei taha vaikida tema jäsemeist, ta jõust ja varustusest!
5
Kes paljastaks teda ta pealmisest kattest? Kes tungiks tema kahekordse soomuse vahele?
6
Kes avaks tema silmnäo väravad? Ta hambad ajavad hirmu peale!
7
Ta selg on soomuste rida, otsegu kivipitseriga suletud:
8
üks on teisele nõnda ligi, et tuul ei pääse läbi nende vahelt!
9
Need on liibunud üksteise külge, seisavad koos ja neid ei saa lahutada!
10
Tema aevastusist välgub valgust ja ta silmad on nagu koidupuna kiired!
11
Tema suust käivad otsegu põlevad tõrvikud, kargavad välja tulesädemed!
12
Tema sõõrmeist väljub suits, otsegu küdevast ja hõõguvast sulatusahjust!
13
Tema hingeõhk süütab söed ja tema suust väljub leek!
14
Tema turjal asub tugevus ja tema ees kargab kartus!
15
Tema lihav vats on otsegu valatud ta külge, liikumatult paigal!
16
Tema süda on kõva nagu kivi, otse alumise veskikivi kõvadune!
17
Kui ta tõuseb, siis kohkuvad vägevadki, masenduse tõttu on nad nagu arust ära!
18
Kui teda tabab mõõk, siis see ei pea vastu, samuti mitte piik, viskoda ega nool!
19
Ta peab rauda õleks ja vaske pehkinud puuks!
20
Nool ei aja teda põgenema, lingukivid muutuvad tema vastu kõrteks!
21
Vemblad on temale nagu kõrred ja ta naerab oda vihinat!
22
Tal on kõhu all otsegu teravad kivikillud, ta hüpleb nagu pahmavanker mööda muda!
23
Ta paneb sügavuse keema nagu paja, teeb mere salvipoti sarnaseks!
24
enese järele ta jätab läikiva raja, sügavus näib olevat otsegu raugajuuksed!
25
Ei ole põrmu peal tema sarnast, ta on kartmatuks loodud!
26
Kõik, mis kõrge on, kardab teda, tema on kõigi uljaste loomade kuningas!"

Iiob peatükk 42

Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis Iiob kostis Jehoovale ja ütles:
2
"Mina tean, et sina suudad kõike ja et sinul ei ole ükski asi võimatu!
3
Kes see on, kes mõistmatult püüab varjata sinu nõu? Seepärast ma olen jutustanud, millest ma pole aru saanud, asjadest, mis mulle on imelikud ja mida ma ei mõista!
4
Kuule siis ometi ja ma räägin, mina küsin sinult ja sina seleta mulle!
5
Ma olin ainult kõrvaga kuulnud kuuldusi sinust, aga nüüd on mu silm sind näinud!
6
Seepärast ma võtan kõik tagasi ning kahetsen põrmus ja tuhas!"
7
Ja pärast seda kui Jehoova oli rääkinud need sõnad Iiobile, Jehoova ütles teemanlasele Eliifasele: "Mu viha on süttinud põlema sinu vastu ja su mõlemate sõprade vastu, sest teie ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!
8
Võtke siis nüüd seitse härjavärssi ja seitse jäära ning minge mu sulase Iiobi juure ja ohverdage eneste eest põletusohver, ja mu sulane Iiob palugu teie eest; sest ma kuulen ainult tema palvet, et mitte talitada teiega häbistavalt, kuigi te ei ole rääkinud minu kohta tõtt, nagu mu sulane Iiob!"
9
Siis läksid teemanlane Eliifas, suhiit Bildad ja naamalane Soofar ja tegid, nagu Jehoova neile oli ütelnud; ja Jehoova kuulis Iiobi palvet.
10
Ja Jehoova pööras Iiobi saatuse, kui see palus oma sõprade eest; ja Jehoova andis Iiobile kõike, mis tal oli olnud, kahekordselt.
11
Ja tema juure tulid kõik ta vennad ja kõik ta õed ja kõik, kes teda enne olid tunnud, ja võtsid leiba ühes temaga ta kojas; ja nad avaldasid temale kaastunnet ja trööstisid teda kõige selle õnnetuse pärast, mis Jehoova temale oli lasknud tulla; ja igaüks andis temale ühe kaaluühiku raha ja ühe kuldrõnga.
12
Ja Jehoova õnnistas Iiobi viimist põlve enam kui ta esimest; ja tal oli neliteistkümmend tuhat pudulojust, kuus tuhat kaamelit, tuhat paari härgi ja tuhat emaeeslit.
13
Ja tal oli seitse poega ja kolm tütart.
14
Ta pani ühele nimeks Jemiima, teisele Ketsia ja kolmandale Keren-Hapuuk.
15
Ja kogu maal ei leidunud nii ilusaid naisi kui Iiobi tütred; ja nende isa andis neile pärisosa nende vendade keskel.
16
Pärast seda elas Iiob veel sada nelikümmend aastat ja nägi oma lapsi ja lastelapsi neli põlve.
17
Ja Iiob suri, olles vana ja elatanud.