3
Ma jäin vait ega lausunud sõnagi, ma vaikisin heast käekäigust; kuid mu valu läks kangemaks!
4
Mu süda läks kuumaks mu sees: kui ma neid asju mõtlesin, siis süttis tuli mu sees, ma puhkesin rääkima oma keelega!
5
Jehoova, anna mulle teada mu elu ots ja mu päevade mõõt, et ma tunneksin, kui kaduv ma olen!
6
Vaata, sa oled mu elupäevad pannud kämbla laiuseks, mu eluiga on kui ei miski sinu ees; tühi õhk on iga inimene, kes seisab püsti! Sela.
7
Ainult nagu varjukuju kõnnib inimene; nad teevad kära tühja pärast, nad kuhjavad kokku ega tea, kes viib selle koju!
8
Ja nüüd, Issand, mida ma pean ootama? Oma lootuse ma panen üksnes sinu peale!
9
Kisu mind välja kõigist mu üleastumistest, ära pane mind jõledate teotuseks!