Kui Ruuben tuli tagasi kaevu juure, vaata, siis ei olnud Joosepit enam kaevus! Siis ta käristas oma riided lõhki

Ja Jaakob käristas oma riided lõhki, kinnitas kotiriide niuete ümber ja leinas oma poega kaua aega.

Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülikuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.

Ja ma heitsin maha Jehoova ette, olles nagu eelmiselgi korral nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata kõigi teie pattude pärast, mis te olite teinud, tehes kurja Jehoova silmis ja vihastades Teda.

Siis Taavet otsis poisi pärast Jumalat; Taavet paastus, ja kui ta koju tuli, siis ta magas ööd maa peal.

Ja seitsmendal päeval laps suri. Taaveti sulased aga kartsid temale teatada, et laps oli surnud, sest nad ütlesid: "Vaata, kui laps oli alles elus, siis me rääkisime temale, aga ta ei kuulanud meie häält! Kuidas võiksime temale ütelda, et laps on surnud? Ta võib teha enesele paha!"

Siis Taavet tõusis maast üles, pesi ja võidis ennast, vahetas riideid ning läks Jehoova kotta ja kummardas; ja kui ta koju tuli, siis ta küsis ja ta ette pandi leiba ning ta sõi.

Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Jehoova auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti!

Ja ta läks pisut eemale, heitis silmili maha, palvetas ning ütles: "Minu Isa, kui on võimalik, siis mingu see karikas minust mööda! Ometi mitte nõnda, kuidas mina tahan, vaid kuidas sina tahad!"

Siis alanduge Jumala vägeva käe alla, et ta teid ülendaks omal ajal!