12
Aga kui Issand on lõpetanud kõik oma töö Siioni mäel ja Jeruusalemas, siis ma nuhtlen Assuri kuningat ta südame ülbuse vilja ja suureliste silmade kõrkuse pärast!
13
Sest ta ütleb: "Ma tegin seda oma käe rammuga ja oma tarkusest, sest ma olen taibukas! ma nihutasin rahvaste rajasid, riisusin, mis kuulus neile, ja valitsesin elanike üle ainuvalitsejana!
14
Mu käsi leidis rahvaste vara otsegu linnupesa; ja nagu korjatakse mahajäetud mune, nõnda ma korjasin kõik maad, ja ei olnud kedagi, kes oleks lehvitanud tiibu või teinud noka lahti ja piiksatanud!"
15
Kas kiitleb kirves selle ees, kes temaga raiub, või suurustab saag saagija ees? Nagu viibutaks vits oma ülestõstjat, või nagu kergitaks kepp seda, kes ei ole puu!
16
Sellepärast läkitab Issand, vägede Jehoova, tema priskete sekka kõhetustõve, ja tema toreduse all süttib lõõmav tuli!
17
Iisraeli Valgus muutub tuleks ja tema Püha leegiks, mis ühel päeval põletab ja neelab ta ohakad ja kibuvitsad!
18
Ja ta lõpetab tema metsa ja viljapuuaia toreduse ühes ihu ja hingega! See on otsegu põdeja kidunemine!
19
Pisut jääb siis üle ta metsapuudest: poisike võib need kirja panna!