11
Jumal andis mind nurjatuile ja tõukas mind õelate kätte!
12
Ma elasin rahus, aga ta vapustas mind, ta haaras mind kuklast ja lõi mind puruks; ta pani mind enesele märklauaks,
13
Ta nooled ümbritsevad mind! Ta lõhestab armutult mu neerud, ta valab mu sapi maa peale!
14
Ta murrab mind murd murru peale, ta ründab mind otsegu sõdur!
15
Ma õmblesin enesele ihu jaoks kotiriide ja torkasin oma sarve põrmu!
16
Mu nägu punetab nutust ja mu laugudel on sünge vari,
17
kuigi mu käes ei ole ülekohut ja kuigi mu palve on siiras!
18
Oh maa, ära kata mu verd, ja mu kisal ärgu olgu puhkepaika!
19
Vaata, nüüdki on mul tunnistaja taevas ja eestkõneleja kõrgustes!
20
Mu sõbrad on pilkajad - Jumala poole on mu uneta silm,
21
et ta kohut mõistaks mehe ja Jumala vahel, otsegu inimese ja ta ligimese vahel!