Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; ühes Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2
Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3
Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4
Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5
Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist olid väljunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6
Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7
Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said üpris väga vägevaiks; ja maa oli neid täis!
8
Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tunnud,
9
ja see ütles oma rahvale: "Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad!
10
Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda! Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära!"
11
Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu - Pitomit ja Raamsest.
12
Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13
Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14
Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
15
Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmamooridega, kelledest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16
ning ütles: "Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!"
17
Aga ämmamoorid kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18
Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmamoorid ja ütles neile: "Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?"
19
Ja ämmamoorid vastasid vaaraole: "Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmamoor jõuab nende juure, on nad sünnitanud!"
20
Ja Jumal tegi ämmamooridele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
21
et ämmamoorid kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
22
Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, üteldes: "Kõik poeglapsed, kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta elama!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
2
Ja naine sai käima peale ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.
3
Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe ääre kõrkjaisse.
4
Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.
5
Siis tuli vaarao tütar alla jõe ääre ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma ümmardaja ja laskis selle ära tuua.
6
Kui ta avas ja nägi last, vaata, siis nuttis üks poeglaps! Aga ta andis sellele armu ning ütles: "See on üks heebrealaste poeglaps!"
7
Selle õde ütles siis vaarao tütrele: "Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?"
8
Ja vaarao tütar vastas temale: "Mine!" Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.
9
Ja vaarao tütar ütles sellele: "Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!" Ja naine võttis lapse ning imetas teda.
10
Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis selle enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: "Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!"
11
Ja see sündis neil päevil, kui Mooses oli suureks kasvanud, et ta läks välja oma suguvendade juure ja nägi nende teoorjust; ja ta nägi üht egiptuse meest peksvat heebrea meest tema suguvendade hulgast.
12
Ja kui ta vaatas sinna ja tänna ja nägi, et seal kedagi ei olnud, siis ta lõi egiptlase maha ja mattis liivasse.
13
Kui ta teisel päeval läks välja, vaata, siis taplesid kaks heebrea meest, ja ta ütles õelale: "Miks sa peksad oma ligimest?"
14
Aga see vastas: "Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks? Kas mõtled tappa ka mind, nagu sa tapsid egiptlase?" Siis Mooses kartis ja mõtles: "Asi on tõesti ilmsiks tulnud!"
15
Ka vaarao kuulis sellest loost ja ta püüdis Moosest tappa. Aga Mooses põgenes vaarao eest ja asus Midjanimaale. Kord istus ta seal ühe kaevu ääres.
16
Midjani preestril oli seitse tütart; need tulid ja ammendasid vett ning täitsid künad, et joota oma isa pudulojuseid.
17
Aga karjased tulid ja tõrjusid nad eemale; siis Mooses tõusis ja aitas neid ning jootis nende pudulojuseid.
18
Kui nad tulid oma isa Reueli juure, küsis see: "Kuidas te täna jõudsite nii kiiresti?"
19
Nad vastasid: "Keegi egiptuse mees päästis meid karjaste käest; ta ammendas meile ka vett ja jootis pudulojuseid!"
20
Siis ta ütles oma tütardele: "Kus ta on? Miks jätsite mehe sinna? Kutsuge ta leiba võtma!"
21
Ja Mooses otsustas jääda selle mehe juure; see andis oma tütre Sippora Moosesele.
22
Temale sündis poeg ja ta pani sellele nimeks Geersom, sest ta ütles: "Ma olen võõras võõral maal!"
23
Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani.
24
Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.
25
Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mooses karjatses oma äia, Midjani preestri Jitro pudulojuseid. Kord ta ajas pudulojused kõrve taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juure.
2
Seal ilmutas ennast temale Jehoova ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära!
3
Ja Mooses mõtles: "Ma põikan kõrvale ja vaatan seda suurt nägemust, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle!"
4
Kui Jehoova nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: "Mooses, Mooses!" Ja tema vastas: "Siin ma olen!"
5
Siis ta ütles: "Ära tule siia, võta kingad jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!"
6
Ja ta jätkas: "Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!" Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.
7
Ja Jehoova ütles: "Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
8
ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale - maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
9
Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, miska egiptlased neid rõhuvad.
10
Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juure, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!"
11
Kuid Mooses ütles Jumalale: "Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juure ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?"
12
Aga tema kostis: "Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel!"
13
Siis Mooses ütles Jumalale: "Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juure ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juure, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on? Mis ma siis neile pean vastama?"
14
Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma olen!" Ja ta jätkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Ma olen" on mind läkitanud teie juure!"
15
Ja Jumal ütles Moosesele veel: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jehoova, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juure; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!
16
Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Jehoova, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on ütelnud: Ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.
17
Ja ma olen ütelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.
18
Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juure ja temale ütlema: Jehoova, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbe ja oma Jumalale ohverdada.
19
Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.
20
Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.
21
Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:
22
iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Mooses vastas ning ütles: "Aga kui nemad mind ei usu ja mu sõna ei kuula, vaid ütlevad: Jehoova ei ole ennast sulle ilmutanud?"
2
Siis Jehoova küsis temalt: "Mis see on, mis sul käes on?" Ta vastas: "Kepp!"
3
Ja tema ütles: "Viska see maha!" Ta viskas selle maha ja see muutus maoks! Ja Mooses põgenes selle eest.
4
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi ja haara temal sabast!" Ta sirutas oma käe ning hoidis temast kinni - ja see muutus ta pihus kepiks! -
5
"et nad usuksid, et sulle on ennast ilmutanud Jehoova, nende vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!"
6
Ja Jehoova ütles temale veel: "Pane oma käsi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, käsi oli pidalitõvest valge nagu lumi!
7
Ja ta ütles: "Pane oma käsi tagasi põue!" Ta pani oma käe põue ja tõmbas välja, ja vaata, see oli jälle nagu ta ihu!
8
"Kui nad sind ei usu ega kuula su sõna esimese imeteo järele, siis nad usuvad teise imeteo sõnumit.
9
Ja kui nad ka neid kaht imetegu ei usu ega kuula su sõna, siis võta Niiluse jõe vett ja vala kuivale maale. Vesi, mida sa Niiluse jõest võtad, muutub siis kuival maal vereks!"
10
Aga Mooses ütles Jehoovale: "Oh Issand, mina ei ole sõnakas mees, ei varemast ajast ega ka mitte sellest peale, kui sa oma sulasega oled rääkinud, sest mul on raskevõitu suu ja raskevõitu keel!"
11
Siis Jehoova ütles temale: "Kes on teinud inimesele suu, või kes teeb keeletuma, kurdi, nägija või pimeda? Kas mitte mina, Jehoova?
12
Ja nüüd mine, ja mina olen abiks sinu suule ning õpetan sind, mida sa pead rääkima!"
13
Aga ta ütles: "Oh Issand, läkita, keda läkitad, ainult mitte mind!"
14
Siis Jehoova viha süttis põlema Moosese vastu ja ta ütles: "Eks ole leviit Aaron sinu vend? Ma tean, et ta hästi räägib; ja vaata, ta tulebki sulle vastu! Kui ta sind näeb, siis ta rõõmutseb südamest.
15
Sina pead temaga rääkima ja temale sõnad suhu panema, aga mina olen sinu suuga ja tema suuga, ja ma õpetan teid, mida te peate tegema.
16
Tema rääkigu sinu asemel rahvaga ja see olgu nõnda: tema on sulle suuks ja sina oled temale Jumalaks.
17
Ja võta kätte see kepp, millega sa imetegusid teed!"
18
Siis Mooses läks ära ja tuli tagasi oma äia Jitro juure ning ütles temale: "Ma tahan minna tagasi oma vendade juure, kes on Egiptuses, et näha, kas nad on alles elus!" Ja Jitro ütles Moosesele: "Mine rahuga!"
19
Jehoova ütles Moosesele Midjanis: "Mine pöördu tagasi Egiptusesse, sest kõik need mehed on surnud, kes nõudsid su hinge!"
20
Ja Mooses võttis oma naise ja pojad ning pani need eesli selga ja läks tagasi Egiptusemaale; ja Mooses võttis Jumala kepi oma kätte.
21
Jehoova ütles Moosesele: "Kui sa lähed ja tuled tagasi Egiptusesse, siis vaata, et sa teed vaarao ees kõiki neid imetegusid, mis ma su kätte olen annud. Aga mina teen ta südame kõvaks ja tema ei lase rahvast ära.
22
Kuid ütle vaaraole: Nõnda ütleb Jehoova: Iisrael on minu esmasündinud poeg.
23
Ja ma ütlen sulle: Saada mu poeg ära, et ta mind teeniks! Aga kui sa keeldud teda saatmast, vaata, siis ma tapan su esmasündinud poja!"
24
Aga kui ta oli teel öömajale, tuli Jehoova temale vastu ja püüdis teda surmata.
25
Siis Sippora võttis kivinoa ja lõikas ära oma poja eesnaha, puudutas sellega ta häbet ning ütles: "Sa oled tõesti mu verepeigmees!"
26
Siis seesinane jättis tema rahule; sel ajal üteldi verepeigmees ümberlõikamise tähenduses.
27
Ja Jehoova ütles Aaronile: "Mine kõrbe Moosesele vastu!" Ta läks ning kohtas teda Jumala mäe juures ja andis temale suud.
28
Ja Mooses tegi Aaronile teatavaks kõik Jehoova sõnad, kes teda oli läkitanud, ja kõik imeteod, mis ta teda oli käskinud teha.
29
Siis Mooses läks ühes Aaroniga ja nad kogusid kokku kõik Iisraeli laste vanemad.
30
Ja Aaron rääkis kõik need sõnad, mis Jehoova oli Moosesele rääkinud, ja ta tegi imetegusid rahva silma ees.
31
Ja rahvas uskus; kui nad kuulsid, et Jehoova oli tunnud muret Iisraeli laste pärast, ja et ta oli näinud nende viletsust, siis nad kummardasid ja heitsid silmili maha.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja seejärel Mooses ja Aaron tulid ning ütlesid vaaraole: "Nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: lase mu rahvas minna, et nad kõrves peaksid mulle püha!"
2
Aga vaarao vastas: "Kes on Jehoova, et peaksin kuulama ta sõna ja laskma Iisraeli ära minna? Mina ei tunne Jehoovat ega lase ka Iisraeli ära minna!"
3
Siis nad ütlesid: "Heebrealaste Jumal tuli meile vastu. Lase meid minna kolme päeva tee kõrbe ja ohverdada Jehoovale, meie Jumalale, et tema meid ei tabaks katku või mõõgaga!"
4
Aga Egiptuse kuningas vastas neile: "Mooses ja Aaron, mispärast tahate rahva tööst vabastada? Minge oma töökohuste juure!"
5
Vaarao mõtles: "Vaata, neid on nüüd rohkem kui maa pärisrahvast, aga teie tahate nad töökohustusest vabastada!"
6
Ja vaarao käskis selsamal päeval rahva sundijaid ja ülevaatajaid, üteldes:
7
"Ärge koguge ega andke enam rahvale õlgi telliskivide tegemiseks nagu varem. Nad mingu ja korjaku ise endile õlgi!
8
Ja telliskivide määr, mis nad tänini on teinud, pange neile peale, ärge seda vähendage, sest nad on laisad. Sellepärast nad kisendavad ja ütlevad: Me tahame minna oma Jumalale ohverdama!
9
Saagu orjus meestele raskemaks, et neil oleks sellega tegemist ega kuulataks valekõnesid!"
10
Ja rahva sundijad ja ülevaatajad läksid välja ning rääkisid rahvaga, üteldes: "Nõnda ütleb vaarao: Mina ei anna teile enam õlgi.
11
Minge ise, võtke endile õlgi, kust aga leiate, ent teie orjusest ei vähendata midagi!"
12
Siis rahvas hajus üle kogu Egiptusemaa korjama kõrsi õlgede asemel.
13
Ja sundijad kihutasid tagant, üteldes: "Tehke oma töö valmis, oma igapäevane määr, nagu siis, kui saite õlgi!"
14
Ja Iisraeli laste ülevaatajaid, kes vaarao sundijate poolt olid pandud nende üle, peksti, üteldes: "Mispärast te ei ole täitnud telliskivide määra endiselt, ei eile ega täna?"
15
Siis Iisraeli laste ülevaatajad tulid ja kisendasid vaarao poole, üteldes: "Mispärast sa teed oma sulastega nõnda?
16
Õlgi su sulastele ei anta, aga siiski üteldakse meile: Tehke telliskive! Vaata, su sulaseid peksetakse ja nõnda sa teed pattu oma rahva vastu!"
17
Aga tema vastas: "Laisad olete! Te olete laisad, seepärast te ütlete: Me tahame minna Jehoovale ohverdama!"
18
Nüüd minge tööle! Õlgi teile ei anta, aga määratud hulga telliskive te peate andma!"
19
Siis Iisraeli laste ülevaatajad nägid endid olevat täbaras olukorras, kui neile üteldi: "Te ei tohi ühelgi päeval vähendada oma telliskivide päevaosa!"
20
Ja kui nad vaarao juurest tulid, siis nad kohtasid Moosest ja Aaronit, kes olid neid oodanud,
21
ja ütlesid neile: "Jehoova karistagu teid ja mõistku kohut, sest te olete meid viinud halba kuulsusesse vaarao ja tema sulaste silmis ja neile mõõga meie tapmiseks kätte annud!"
22
Siis Mooses pöördus jälle Jehoova poole ning ütles: "Issand, mispärast sa oled sellele rahvale kurja teinud? Milleks sa siis mind oled läkitanud?
23
Alates sellest, kui ma tulin vaarao juure sinu nimel rääkima, on ta sellele rahvale kurja teinud ja sina ei ole oma rahvast tõesti mitte päästnud!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosese ja Aaroniga Egiptusemaal, üteldes:
2
"Seesinane kuu olgu teil esimeseks kuuks; see olgu teil aasta esimeseks kuuks.
3
Rääkige kogu Iisraeli kogudusega ja ütelge: Selle kuu kümnendal päeval iga perevanem võtku tall, igale perele tall.
4
Aga kui pere on talle jaoks väike, siis võtku tema ja ta naaber, kes ta kojale on lähemal, vastavalt hingede arvule; kui palju igaüks jõuab süüa, sellele vastavalt arvake neid talle kohta.
5
Tall olgu teil veatu, isane, üheaastane; võtke see lammastest või kitsedest.
6
Säilitage see enestele kuni selle kuu neljateistkümnenda päevani; siis kogu Iisraeli kogunenud kogudus tapku see õhtul.
7
Ja nad võtku verd ning võidku ukse mõlemaid piitjalgu ja pealispuud kodades, kus nad seda söövad.
8
Ja nad söögu liha selsamal ööl; tulel küpsetatult ühes hapnemata leiva ja kibedate rohttaimedega söögu nad seda.
9
Te ei tohi seda süüa toorelt või vees keedetult, vaid ainult tulel küpsetatult pea, jalgade ja sisikonnaga.
10
Te ei tohi sellest midagi üle jätta hommikuks; mis aga sellest hommikuks üle jääb, põletage tulega.
11
Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, kingad jalas ja kepp käes; ja sööge seda rutuga - see on paasatall Jehoova auks!
12
Siis käin mina selsamal ööl Egiptusemaa läbi ja löön maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, niihästi inimesed kui lojused ja ma mõistan kohut kõigi Egiptuse jumalate üle, mina, Jehoova!
13
Aga veri olgu teil tundemärgiks kodadel, kus te asute; kui ma näen verd, siis ma ruttan teist mööda ja nuhtlus ei saa teile hukatuseks, kui ma löön Egiptusemaad.
14
See päev jäägu teile mälestuseks ja pühitsege seda Jehoova pühana. Oma sugupõlvede kaupa pühitsege seda igavese seadlusena!
15
Seitse päeva sööge hapnemata leiba; juba esimesel päeval kõrvaldage haputaigen oma kodadest, sest igaüks, kes esimesest päevast seitsmenda päevani sööb hapnenut, selle hing hävitatakse Iisraelist!
16
Esimesel päeval olgu teil pühalik kokkutulek, samuti olgu seitmendal päeval pühalik kokkutulek: neil päevil ei tohi teha ühtki tööd, ainult mida hing sööb, üksnes seda valmistage.
17
Te peate pidama seda hapnemata leibade püha, sest just sel päeval ma viin teie väehulgad Egiptusemaalt välja; seepärast pidage seda päeva kui igavest seadlust teie sugupõlvedele.
18
Esimese kuu neljateistkümnendal päeva õhtul sööge hapnemata leiba kuni kuu kahekümne esimese päeva õhtuni.
19
Seitse päeva ärgu leidugu haputaignat teie kodades, sest igaüks, kes sööb hapnenut, selle hing tuleb hävitada Iisraeli kogudusest, olgu võõras või maa päriselanik.
20
Midagi hapnenut ärge sööge, vaid kõigis oma asupaikades sööge hapnemata leiba!"
21
Ja Mooses kutsus kõik Iisraeli vanemad ning ütles neile: "Minge ja võtke enestele suguvõsade kaupa talled ja tapke paasatall.
22
Ja võtke iisopikimbuke, kastke kausis olevasse verre ja määrige ukse pealispuud ning mõlemaid piitjalgu kausis oleva verega. Ja ükski teist ärgu väljugu hommikuni oma koja uksest,
23
sest Jehoova läheb egiptlasi nuhtlema. Aga kui ta näeb verd ukse pealispuul ja mõlemail piitjalgadel, siis Jehoova ruttab sellest uksest mööda ega lase hävitajat tulla teie kodadesse nuhtlema.
24
Pidage see asi meeles: see olgu igaveseks seadluseks sinule ja su lastele!
25
Ja kui te tulete maale, mille Jehoova teile annab, nagu ta on ütelnud, siis pidage seda teenistust.
26
Ja kui teie lapsed teilt küsivad: Mis teenistus see teil on?
27
Siis vastake: See on paasaohver Jehoova auks, kes ruttas mööda Iisraeli laste kodadest Egiptuses, kui ta nuhtles egiptlasi ja päästis meie kojad!" Siis rahvas kummardas ning heitis silmili maha.
28
Ja Iisraeli lapsed läksid ning tegid; nagu Jehoova oli Moosesele ja Aaronile käsu annud, nõnda nad tegid.
29
Ja see sündis keskööl, et Jehoova lõi maha kõik esmasündinud Egiptusemaal, aujärjel istuva vaarao esmasündinust alates kuni vangiurkas oleva vangi esmasündinuni, ja kõik lojuste esmasündinud!
30
Siis vaarao tõusis öösel üles, tema ja kõik ta sulased, ning kõik egiptlased, ja Egiptuses oli suur hädakisa, sest ei olnud ainustki koda, kus ei olnud surnut!
31
Ja ta kutsus öösel Moosese ja Aaroni ning ütles: "Võtke kätte ja minge ära mu rahva keskelt, niihästi teie kui ka Iisraeli lapsed, ja minge teenige Jehoovat, nagu te olete rääkinud!
32
Võtke ka niihästi oma pudulojused kui veised, nagu te olete rääkinud, ja minge! Ja õnnistage ka mind!"
33
Ja egiptlased käisid rahvale peale, et nad kiiresti lahkuksid maalt, sest nad ütlesid: "Me sureme kõik!"
34
Ja rahvas viis ära oma taigna, enne kui see oli hapnenud; neil olid nende leivakünad üliriietesse seotuina õlal.
35
Ja Iisraeli lapsed olid teinud Moosese sõna järele ning olid palunud egiptlastelt hõbe- ja kuldriistu ning riideid.
36
Jehoova oli rahvale armu annud egiptlaste silmis ja need nõustusid; nii nad riisusid egiptlasi.
37
Ja Iisraeli lapsed läksid teele Raamsesest Sukkotti, ligi kuussada tuhat jalameest, peale väetimate laste.
38
Ja ka hulk segarahvast läks ühes nendega, ning pudulojuseid ja veiseid väga suur kari.
39
Ja nad küpsetasid taignast, mis nad Egiptusest olid toonud, hapnemata leivakakkusid; see polnud ju hapnenud, sellepärast et nad Egiptusest välja aeti ja nad ei võinud viivitada, samuti mitte enestele teerooga valmistada.
40
Iisraeli laste elamisaega, mis nad Egiptuses olid elanud, oli nelisada kolmkümmend aastat.
41
Kui need nelisada kolmkümmend aastat lõppesid, siis just selsamal päeval sündis see, et kõik Jehoova väehulgad läksid Egiptusemaalt välja.
42
See oli valveöö Jehoovale, nende väljaviimiseks Egiptusemaalt; see on Jehoovale kuuluv öö, valvamiseks kõigile Iisraeli laste sugupõlvedele.
43
Ja Jehoova ütles Moosesele ja Aaronile: "See on paasatalle seadlus: ükski võõras ei tohi seda süüa!
44
Aga iga raha eest ostetud sulane võib seda siis süüa, kui oled tema ümber lõiganud.
45
Majaline ja palgaline ärgu seda söögu!
46
Ühes ja samas kojas tuleb seda süüa, lihast ei tohi midagi viia kojast välja õue, ja luid ei tohi sellel murda!
47
Kogu Iisraeli kogudus pidagu seda!
48
Ja kui su juures viibib mõni võõras ning tahab valmistada Jehoovale paasatalle, siis tuleb kõik ta meesterahvad ümber lõigata; alles siis ta tohib ligi tulla seda valmistama ja on nagu maa päriselanik; aga ükski ümberlõikamatu ei tohi seda süüa!
49
Seadlus on üks päriselanikule ja muulasele, kes võõrana teie keskel elab!"
50
Ja kõik Iisraeli lapsed tegid, nagu Jehoova Moosest ja Aaronit oli käskinud; nõnda nad tegid.
51
Ja just selsamal päeval Jehoova viis Iisraeli lapsed väehulkadena Egiptusemaalt välja.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Pühitse mulle kõik esmasündinud, kõik Iisraeli laste emakodade avajad inimestest ja lojustest - need olgu minu!"
3
Ja Mooses ütles rahvale: "Mõtelge päevale, mil te tulite välja Egiptusest, orjusekojast, sest vägeva käega tõi Jehoova teid sealt välja! Sellepärast ei tohi hapnenut süüa!
4
Täna, aabibikuus, te lähete välja!
5
Ja kui Jehoova sind viib kaananlaste, hetiitide, emorlaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, mille ta vandega su vanemaile on tõotanud sulle anda, maale, mis piima ja mett voolab, siis pead sa selles kuus pidama selle teenistuse.
6
Söö seitse päeva hapnemata leiba, ja seitsmendal päeval olgu Jehoova püha.
7
Hapnemata leiba söödagu seitse päeva; ärgu nähtagu su juures hapnenut ja ärgu nähtagu haputaignat kõigis su rajades!
8
Ja sel päeval seleta oma pojale, üteldes: See on ühenduses sellega, mis Jehoova mulle tegi, kui ma Egiptusest väljusin.
9
See olgu sulle nagu märgiks käe peal ja meeletuletuseks silmade vahel, et Jehoova käsuõpetus oleks su suus; sest Jehoova tõi sind vägeva käega Egiptusest välja.
10
Sedasinast seadlust sa pead täitma määratud ajal aastast aastasse.
11
Ja kui Jehoova sind on viinud kaananlaste maale, nagu ta sulle ja su vanemaile on vandunud, ja on annud selle sulle,
12
siis vii Jehoovale kõik, kes avavad emakoja; ja kõik esmikud su lojuste kandest, isased, olgu Jehoova päralt.
13
Iga eesli esmik lunasta ühe tallega; aga kui sa teda ei lunasta, siis murra tal kael. Ja lunasta iga inimese esmasündinu oma poegade hulgas.
14
Ja kui su poeg sinult tulevikus küsib, üteldes: Mida see tähendab? Siis vasta temale: Vägeva käega tõi Jehoova meid välja Egiptusest, orjusekojast!
15
Siis kui vaarao oli kalgilt meie mineku vastu, tappis Jehoova kõik esmasündinud Egiptusemaal, inimeste esmasündinuist lojuste esmasündinuteni. Seepärast ma ohverdan Jehoovale kõik emakoja avajad isased ja lunastan kõik oma poegade esmasündinud.
16
See olgu märgiks su käe peal ja naastuks su silmade vahel; sest vägeva käega tõi Jehoova meid Egiptusest välja!"
17
Aga kui vaarao oli lasknud rahva minna, siis ei viinud Jumal neid mööda vilistide maa teed, kuigi see oli ligem, sest Jumal mõtles, et sõda nähes rahvas kahetseb ja pöördub tagasi Egiptusesse,
18
vaid Jumal laskis rahva pöörduda kõrveteed Kõrkjamere poole; ja võitlusvalmilt läksid Iisraeli lapsed Egiptusemaalt välja.
19
Ja Mooses võttis enesega kaasa Joosepi luud, sest tema oli Iisraeli lapsi vandega kohustanud, üteldes: "Jumal hoolitseb kindlasti teie eest! Siis viige ka minu luud siit enestega kaasa!"
20
Ja nad läksid teele Sukkotist ning lõid leeri üles Eetamisse, kõrve ääre.
21
Ja Jehoova käis nende ees, päeval pilvesambas juhatamas neile teed, ja öösel tulesambas, andes neile valgust, et nad said minna päeval ja öösel.
22
Ei lahkunud pilvesammas päeval ega tulesammas öösel rahva eest!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova rääkis Moosesega, üteldes:
2
"Ütle Iisraeli lastele, et nad pöörduksid tagasi ja lööksid leeri üles Pii-Hahiroti kohale, Migdoli ja mere vahele, Baal-Sefoni ette, sellega vastakuti; lööge leer üles mere ääre.
3
Sest vaarao mõtleb, et Iisraeli lapsed ekslevad mööda maad, kõrb peab nad kinni!
4
Mina paadutan vaarao südame ja ta ajab neid taga. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu tema sõjaväe arvel, et egiptlased tunneksid, et mina olen Jehoova!" Ja nad tegid nõnda.
5
Kui Egiptuse kuningale anti teada, et rahvas oli põgenenud, siis vaarao ja ta sulaste süda pöördus rahva vastu, ja nad ütlesid: "Miks tegime nõnda, et lasksime Iisraeli meid orjamast!"
6
Ja ta laskis rakendada hobused sõjavankrite ette ning võttis oma rahva enesega kaasa.
7
Ta võttis kuussada valitud sõjavankrit ja kõik muud Egiptuse sõjavankrid, ja võitlejaid nende kõigi jaoks.
8
Ja Jehoova paadutas vaarao, Egiptuse kuninga südame, ning too ajas taga Iisraeli lapsi; Iisraeli lapsed aga olid välja läinud ülestõstetud käe kaitsel!
9
Ja egiptlased, kõik vaarao hobused, sõjavankrid ja tema ratsanikud ning sõjavägi, ajasid neid taga ning jõudsid neile järele, kui nad olid leeris mere ääres Pii-Hahirotis, Baal-Sefoni kohal.
10
Kui vaarao oli ligidal, siis Iisraeli lapsed tõstsid oma silmad üles, ja vaata, egiptlased olid tulemas neile järele! Siis Iisraeli lapsed kartsid väga ja kisendasid Jehoova poole.
11
Ja nad ütlesid Moosesele: "Kas ei olnud siis Egiptuses haudu, et tõid meid kõrbe surema? Miks tegid meile seda, tuues meid Egiptusest välja?
12
Eks see just olegi, mis me rääkisime sulle Egiptuses, üteldes: Jäta meid rahule, et võiksime teenida egiptlasi! Sest meil on parem egiptlasi teenida kui kõrves surra!"
13
Aga Mooses vastas rahvale: "Ärge kartke, püsige paigal, siis te näete Jehoova päästet, mille ta täna teile valmistab! Sest egiptlasi, keda te näete täna, ei näe te edaspidi enam iialgi!
14
Jehoova sõdib teie eest, aga teie vaikige!"
15
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Miks sa minu poole kisendad? Ütle Iisraeli lastele, et nad läheksid edasi.
16
Sina aga tõsta oma kepp üles, siruta käsi mere kohale ja lõhesta see, et Iisraeli lapsed saaksid minna kuiva mööda läbi mere!
17
Ja mina, vaata, paadutan siis egiptlaste südamed ja nad tulevad teile järele. Aga mina ilmutan oma au vaarao ja kogu ta sõjaväe, ta sõjavankrite ja ratsanike arvel,
18
et egiptlased tunneksid, et mina olen Jehoova, kui ma ilmutan oma au vaarao, tema sõjavankrite ja ratsanike arvel!"
19
Siis Jumala ingel, kes oli käinud Iisraeli leeri ees, siirdus ning läks nende taha; ja pilvesammas siirdus nende eest ning seisis nende taga,
20
tulles egiptlaste leeri ja Iisraeli leeri vahele; siis oli pilv ühele pime, aga teisele valgustas ööd, ja üks ei pääsnud teisele ligi kogu öö.
21
Siis Mooses sirutas oma käe mere kohale ja Jehoova laskis mere taanduda tugevast idatuulest kogu öö ning tegi mere kuivaks - vesi lõhenes!
22
Ja Iisraeli lapsed läksid läbi mere kuiva mööda ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool!
23
Ja egiptlased ajasid neid taga ning tulid neile järele, kõik vaarao hobused, tema sõjavankrid ja ratsanikud, keset merd.
24
Kui saabus hommikune vahikord, siis Jehoova vaatas egiptlaste leeri peale tule- ja pilvesambast, ja viis egiptlaste leeri segadusse.
25
Ja ta rebis rattad nende sõjavankritelt ning takistas nende sõitu. Siis ütlesid egiptlased: "Põgenegem Iisraeli eest, sest Jehoova sõdib nende poolt egiptlaste vastu!"
26
Aga Jehoova ütles Moosesele: "Siruta oma käsi välja mere kohale, et vesi tuleks tagasi egiptlaste, nende sõjavankrite ja ratsanike peale!"
27
Ja Mooses sirutas oma käe välja mere kohale ning koiduajal meri pöördus tagasi oma paika, egiptlased aga põgenesid sellele vastu; ja Jehoova paiskas egiptlased keset merd.
28
Ja vesi tuli tagasi ning kattis sõjavankrid ja ratsanikud, kogu vaarao sõjaväe, kes oli tulnud neile järele merre; ei jäänud neist üle ühtainustki!
29
Iisraeli lapsed aga läksid kuiva mööda läbi mere, ja vesi oli neil müürina paremal ja vasakul pool.
30
Nõnda päästis Jehoova sel päeval Iisraeli egiptlaste käest ja Iisrael nägi egiptlasi surnuina mere rannal.
31
Ja Iisrael nägi seda suurt kätt, mida Jehoova näitas egiptlastele, ja rahvas kartis Jehoovat ning nad uskusid Jehoovat ja Moosest, tema sulast.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jumal kõneles kõik need sõnad, üteldes:
2
"Mina olen Jehoova, sinu Jumal, kes sind tõi välja Egiptusemaalt, orjusekojast.
3
Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!
4
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees!
5
Sa ei tohi neid kummardada ega neid teenida, sest mina, Jehoova, sinu Jumal, olen püha vihaga Jumal, kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile, kes mind vihkavad,
6
aga kes heldust osutab tuhandeile neile, kes mind armastavad ja mu käske peavad!
7
Sa ei tohi Jehoova, oma Jumala nime asjata suhu võtta, sest Jehoova ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!
8
Pea meeles, et sa pead hingamispäeva pühitsema!
9
Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki oma talitusi,
10
aga seitsmes päev on Jehoova, sinu Jumala hingamispäev. Siis sa ei tohi toimetada ühtki talitust, ei sa ise ega su poeg ja tütar, ega su sulane ja ümmardaja, ega su lojus ja võõras, kes su väravais on!
11
Sest kuue päevaga Jehoova tegi taeva ja maa, mere ja kõik, mis neis on, ja ta hingas seitsmendal päeval: seepärast Jehoova õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle.
12
Sa pead oma isa ja ema austama, et su elupäevi pikendataks sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab!
14
Sa ei tohi abielu rikkuda!
16
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!
17
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!"
18
Ja kogu rahvas kuulis-nägi müristamist, tuleleeke, sarvehäält ja mäe suitsemist! Kui rahvas seda nägi, siis nad vabisesid ja jäid eemale seisma.
19
Ja nad ütlesid Moosesele: "Räägi sina meiega, siis me kuulame. Ainult ärgu Jumal meiega rääkigu, et me ei sureks!"
20
Aga Mooses vastas rahvale: "Ärge kartke, sest Jumal on tulnud teid katsuma, et teil oleks tema kartus silme ees, selleks et te pattu ei teeks!"
21
Ja rahvas püsis eemal; aga Mooses ligines pimedusele, kus oli Jumal.
22
Ja Jehoova ütles Moosesele: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: Te nägite, et ma taevast teiega rääkisin!
23
Minu kõrvale te ei tohi midagi teha: te ei tohi enestele teha hõbe- või kuldjumalaid!
24
Tee mulle mullast altar ja ohverda selle peal oma põletus- ja tänuohvreid, oma pudulojuseid ja veiseid. Kõigis paigus, kus ma käsin oma nime kuulutada, tulen ma sinu juure ja õnnistan sind!
25
Aga kui sa teed mulle kivialtari, siis ära ehita seda tahutud kividest, sest peitliga raiudes sa rüvetad selle!
26
Ja ära astu mu altari juure üles astmeid mööda, et su ihu selle ees ei paljastuks!
