Selle rahva, Iisraeli, Jumal valis ära meie esiisad ja ülendas rahva, kui nad võõrastena olid Egiptuses, ja tõi nad sealt välja kõrgele tõstetud käsivarrega,

Usu läbi asus ta võõrana elama tõotusemaale otsegu võõrale maale ja elas telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse kaaspärijad;

Ja Jehoova ütles Aabramile: "Mine omalt maalt, omast sugukonnast ja isakojast maale, mille ma sulle näitan!

Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla need, kes sind neavad, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!"

Ja Jehoova ütles Aabramile: "Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.

Ent Jumal rääkis nõnda: tema järglased peavad olema võõrastena võõral maal ja seal nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat,

Aga nüüd on tõotused antud Aabrahamile ja tema soole. Ei ole mitte üteldud: "Ja sinu sugudele", otsegu paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: "Ja sinu soole," kes on Kristus.

Aga ma ütlen seda: Lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkümmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tühjaks, nii et see hävitaks tõotuse.