Meie karigi peab tulema ühes meiega, sõrgagi ei tohi maha jääda, sest sellest me ju võtame Jehoova, oma Jumala teenimiseks. Me ei tea isegi, miska peame teenima Jehoovat, enne kui jõuame sinna!"

Aga vaarao tegi oma südame kõvaks ka seekord ega lasknud rahvast minna.

Paluge Jehoovat, sest on küllalt Jumala müristamisest ja rahest. Ma lasen teid minna ja teil pole enam vaja jääda!"

Kui Eesav kuulis oma isa sõnu, siis ta kisendas üpris väga valjusti ja kibedasti ning ütles oma isale: "Õnnista ka mind, mu isa!"

Ja Eesav ütles oma isale: "Ons see sul ainus õnnistus, mu isa? Õnnista ka mind, mu isa!" Ja Eesav tõstis häält ning nuttis.