Flash tuleb sisse lülitada
1
Koguja, Taaveti poja sõnad, kes oli kuningas Jeruusalemas.
2
"Tühisuste tühisus", ütleb Koguja, "tühisuste tühisus, kõik on tühine!
3
Mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast, millega ta ennast vaevab päikese all?
4
Rahvapõlv läheb ja rahvapõlv tuleb, aga maa püsib igavesti!
5
Ja päike tõuseb ja päike loojub ning läheb tagasi oma paika, kust ta jälle tõuseb!
6
Tuul puhub lõuna poole ja keerutab põhja poole, keereldes, keerutades puhub tuul ja alustab taas oma ringkäiku!
7
Kõik jõed voolavad merre, aga meri ei saa mitte täis; paika, kuhu jõed on voolanud, sinna voolavad need üha!
8
Kõigist asjust, mis väsitavad, ei suuda ükski rääkida: silm ei küllastu nägemast ja kõrv ei täitu kuulmast!
9
Mis on olnud, see saab olema, ja mis on tehtud, seda tehakse veel - ei ole midagi uut päikese all!
10
Või on midagi, mille kohta võiks ütelda: "Vaata, see on uus?" Kindlasti see oli juba olemas muistseil aegadel, mis on olnud enne meid!
11
Ei ole ainult mälestust endisist asjust ja nõnda ei ole ka mälestust tulevasist asjust neil, kes saavad olema veelgi hiljem!
12
Mina, Koguja, olin Iisraeli kuningas Jeruusalemas.
13
Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on annud inimlastele endi vaevamiseks!
14
Ma nägin igasugu tegusid, mis päikese all tehakse, ja vaata, see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
15
Kõverat ei saa teha sirgeks ega puudulikku täiendada!
16
Ma mõtlesin oma südames ja ütlesin: mina, vaata, olen hankinud suure tarkuse ja olen ületanud kõik need, kes enne mind on valitsenud Jeruusalema üle, ja mu süda on näinud palju tarkust ja teadmisi.
17
Ja ma pühendasin oma südame tarkuse mõistmisele, ka meeletuse ja sõgeduse mõistmisele: ma mõistsin, et ka see oli vaimu närimine!
18
Sest kus on palju tarkust, seal on palju meelehärmi, ja kes lisab teadmisi, see lisab valu!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ma mõtlesin südames: olgu, ma teen katset rõõmuga ja naudin seda, mis on hea! Aga vaata, seegi oli tühi töö!
2
Ma ütlesin naerule: "Hull!" ja rõõmule: "Mis sellest kasu on?"
3
Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu viinaga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.
4
Ma tegin suuri tegusid: ma ehitasin enesele kodasid, istutasin enesele viinamägesid.
5
Ma tegin enesele rohu- ja iluaedu ning istutasin neisse kõiksugu viljapuid.
6
Ma tegin enesele veetiike kasvavate puude metsa kastmiseks.
7
Ma ostsin sulaseid ja ümmardajaid, ja mul oli oma peres sündinuid; samuti oli mul veiste ja pudulojuste kari, suurem kui kõigil neil, kes enne mind olid Jeruusalemas olnud.
8
Ma kogusin enesele ka hõbedat ja kulda ning kuningate ja maade varandusi; ma hankisin enesele lauljaid ja lauljannasid, samuti, mis inimlastele on naudinguks: palju naisi!
9
Ma sain suureks ja ületasin kõik, kes enne mind olid Jeruusalemas olnud; mulle jäi ka mu tarkus.
10
Ja mida mu silmad iganes himustasid, seda ma ei keelanud neile; ma ei hoidnud oma südant tagasi ühestki rõõmust, sest mu süda tundis rõõmu kõigest mu vaevast, ja see oli mu tasu kogu mu vaeva eest.
11
Aga kui ma vaatlesin kõiki oma tegusid, mis mu käed olid teinud, ja vaeva, mida ma neid tehes olin näinud, vaata, siis oli see kõik tühi töö ja vaimu närimine! Millestki pole kasu päikese all!
12
Kui ma pöördusin vaatlema tarkust ning meeletust ja sõgedust - sest mida muud teeb see inimene, kes tuleb pärast kuningat, kui sedasama, mida ikka on tehtud! -
13
siis ma nägin, et tarkus on kasulikum kui meeletus, nõnda nagu valgus on pimedusest kasulikum!
14
Targal on silmad peas, aga alp käib pimeduses! Aga ma mõistsin ka, et see, mis juhtub ühele, juhtub neile kõigile!
15
Siis ma mõtlesin südames: see, mis juhtub albile, juhtub ka minule! Aga milleks siis mina nii targaks olen saanud? Jah, sellest pole kasu! Ja ma mõtlesin südames, et ka see on tühi töö!
16
Sest niihästi targast kui albist ei jää igavest mälestust, kuna tulevasil päevil on kõik juba ammu unustatud. Jah, eks sure tark nagu alpki!
17
Siis ma vihkasin elu, sest see, mis päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!
18
Ja ma vihkasin kõike oma vaeva, mida ma olin näinud päikese all, sellepärast et ma selle pean jätma inimesele, kes tuleb pärast mind!
19
Ja kes teabki, on ta tark või alp, aga ta hakkab valitsema kõige üle, milleks mina olen vaeva näinud ja tarkust tarvitanud päikese all! Seegi on tühi töö!
20
Siis ma mõtlesin ümber ja olin südames meeleheitel kõige selle vaeva pärast, mida ma olin näinud päikese all,
21
sest inimene näeb vaeva tarkuse ja teadmiste ning tubliduse abil, kuid peab ometi kõik jätma osaks inimesele, kes selle kallal ei ole vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja väga paha!
22
Sest mis on inimesel kõigest oma vaevast ja püüdeist, millega ta ennast vaevab päikese all?
23
On ju kõik ta päevad täis valu ja ta töö meelepahanduseks, ta süda ei maga isegi mitte öösel! Seegi on tühi töö!
24
Ei ole inimesel midagi paremat kui süüa ja juua ja lasta oma hinge nautida vaevast hoolimata! ma nägin, et seegi on Jumala käest!
25
Sest kes võiks süüa ja kes võiks juua ilma temata?
26
Sest tema annab inimesele, kes temale meeldib, tarkust ja tunnetust ning rõõmu; aga patusele ta annab ülesandeks korjata ja koguda, et seda siis anda sellele, kes Jumalale meeldib. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
2
aeg sündida ja aeg surra, aeg istutada ja aeg istutatut kitkuda;
3
aeg tappa ja aeg terveks teha, aeg maha kiskuda ja aeg üles ehitada;
4
aeg nutta ja aeg naerda, aeg leinata ja aeg tantsida;
5
aeg kive pilduda ja aeg kive koguda, aeg kaelustada ja aeg kaelustamisest hoiduda;
6
aeg otsida ja aeg kaotada, aeg hoida ja aeg ära visata;
7
aeg rebida ja aeg õmmelda, aeg vaikida ja aeg rääkida;
8
aeg armastada ja aeg vihata, aeg sõjal ja aeg rahul!
9
Mis kasu on töötegijal sellest, mille kallal ta vaeva näeb?
10
Ma olen näinud tööd, mida Jumal on annud inimlastele, et nad sellega endid vaevaksid.
11
Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.
12
Ma mõistsin, et neil pole midagi paremat kui rõõmus olla ja elu nautida!
13
On ju seegi Jumala and igale inimesele, et ta võib süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest oma vaevast.
14
Ma mõistsin, et kõik, mis Jumal teeb, on igavene; midagi ei ole sellele lisada ega sellest ära võtta. Ja Jumal on seda teinud nõnda, et teda tuleb karta.
15
Mis on, see on juba olnud, ja mis tuleb, seegi on juba olnud. Jumal otsib möödunu taas välja!
16
Ja ma nägin päikese all ka veel kohtupaika, kus oli ülekohus, ja õiglusepaika, kus oli üleastumine!
17
Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.
18
Ma mõtlesin südames: see on inimlaste huvides, et Jumal neid läbi katsub ja et nad näevad, et nad on vaid lojused!
19
Sest mis sünnib inimlastega, see sünnib lojustega - neil on seesama saatus: nagu sureb üks, nõnda sureb teine, ja neil kõigil on ühesugune hing; ja inimesel ei ole paremust lojuse ees, sest kõik on tühine!
20
Kõik lähevad ühte paika, kõik on põrmust ja kõik saavad jälle põrmuks!
21
Kes teabki, kas inimlaste hing tõuseb ülespoole või kas lojuste hing vajub maa alla?
22
Ja nõnda ma nägin, et ei ole midagi paremat, kui et inimene on oma töö juures rõõmus, kuna see on tema osa. Sest kes toob teda nägema seda, mis on pärast teda?
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja ma nägin taas kõiki rõhumisi, mida teostati päikese all, ja vaata, seal olid rõhutute pisarad, aga neil ei olnud trööstijat! Nende rõhujate käes oli võim, aga neil ei olnud trööstijat.
2
Siis ma kiitsin surnuid, kes olid ammu surnud, õnnelikumaks kui elavaid, kes veel tänini elavad,
3
ja et parem kui neil kummalgi on sellel, keda veel ei ole olemas, kes veel ei ole näinud seda kurja tööd, mida päikese all tehakse!
4
Ja ma nägin, et kõik vaev ja kõik saavutused töös johtuvad ainult inimese kadedusest ligimese vastu. Seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
5
Alp paneb käed risti ja sööb omaenese ihu!
6
Parem peotäis rahu, kui kaks peotäit vaeva ja vaimu närimist!
7
Ja taas nägin ma tühja tööd päikese all:
8
seal on keegi üksik, tal ei ole kedagi, ei poega ega venda, kuid ometi pole otsa kõigel ta vaeval ja ta silmad ei saa rikkusest küllalt. Aga kelle pärast ma siis ennast vaevan ja keelan oma hinge nautimast? Seegi on tühi ja õnnetu töö!
9
Parem on olla kahekesi kui üksi, sest neil on oma vaevast hea palk:
10
kui nad langevad, siis tõstab teine oma kaaslase üles! Aga kuidas on siis lugu, kui üksik langeb ega ole teist, kes teda üles tõstaks?
11
Nõndasamuti: kui kaks magavad üheskoos, siis on neil soe; aga kuidas üksik sooja saab?
12
Ja kui ka üksikust jagu saadakse, siis kaks panevad ometi vastu; ja kolmekordset lõnga ei kista katki nii kergesti!
13
Parem on vaene, aga tark nooruk kui vana ja alp kuningas, kes enam ei taipa hoiatust tähele panna!
14
Sest too tuli vangikojast valitsema, kuigi oli sündinud vaesena tema kuningriigis.
15
Ma nägin kõiki elavaid, kes liiguvad päikese all, olevat tolle teise, nooruki poolt, kes pidi astuma tema asemele.
16
Ei olnud lõppu kõigel sellel rahval, neil kõigil, kellede eesotsas ta oli; ometi ei tunne järeltulijad temast rõõmu. Sest seegi on tühi töö ja vaimu närimine!
17
Hoia oma jalga, kui sa lähed Jumala kotta! Kuulama minek on parem kui alpide ohvriand, sest need ei tea, et nad kurja teevad!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees; sest Jumal on taevas ja sina oled maa peal, seepärast olgu su sõnu pisut!
2
Sest suurest tööst tuleb uni ja paljudest sõnadest kostab albi hääl!
3
Kui sa annad Jumalale tõotuse, siis ära viivita seda täitmast, sest albid ei ole temale meelepärast. Täida, mida tõotad!
4
Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida!
5
Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus! Miks peaks Jumal su hääle pärast vihastuma ja su kätetööd hävitama?
6
Sest kus on palju unenägusid ja palju sõnu, seal on ka palju tühisust. Aga sina karda Jumalat!
7
Kui sa näed, et maal rõhutakse vaest ja et õigus ja õiglus kistakse käest, siis ära seda asja imesta; sest ülemuse üle valvab ülemus ja nende üle on veelgi ülemaid!
8
Aga maale on kindlasti kasulik, et viljeldavail põldudel oleks kuningas!
9
Ei küllastu iialgi rahast, kes armastab raha, ja tulust, kes armastab rikkust. Seegi on tühi töö!
10
Kui varandust saab palju, siis on ka selle sööjaid palju; ja mis muud kasu on selle omanikul kui et ta silmad seda näevad!
11
Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!
12
Ma nägin rasket õnnetust päikese all: säilitatud rikkus on omanikule enesele õnnetuseks!
13
Kui see rikkus õnnetusjuhtumi läbi kaob, temale aga oli sündinud poeg, siis ei jää selle kätte midagi!
14
Nõnda nagu ta oma emaihust oli tulnud, nõnda läheb ta jälle tagasi alasti, nagu ta tuligi, ega saa midagi oma vaevast, mida oma käega võiks ühes viia!
15
Raske õnnetus on siis seegi: nagu ta oli tulnud, nõnda ta läheb, ja mis kasu on temal, et ta vaev on tuule läinud?
16
Ta kulutab ka kõik oma päevad pimeduses ning tunneb palju tuska, kannatust ja meelepaha.
17
Vaata, mida ma olen näinud olevat hea ja ilus: süüa ja juua ning nautida head, hoolimata kõigest vaevast, millega keegi ennast vaevab oma üürikesil elupäevil päikese all, mis Jumal temale on annud - sest see on tema osa!
18
Seegi on Jumala and, kui Jumal annab mõnele inimesele rikkust ja vara ning lubab teda seda nautida, sellest oma osa võtta ja rõõmus olla, hoolimata oma vaevast!
19
Sest siis ta ei mõtle nii palju oma elupäevadele, kuna Jumal paneb teda tegelema oma südame rõõmuga!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Mõtle oma Loojale oma nooruspäevil, enne kui tulevad kurjad päevad ja jõuavad kätte need aastad, millede kohta sa ütled: "Need ei meeldi mulle!" -
2
ennegu pimenevad päike ja valgus, kuu ja tähed, ja vihma järele tulevad taas pilved -
3
siis kui koja valvurid värisevad ja kanged mehed kisuvad küüru; kui jahvatajad on jõude, sest neid on pisut järele jäänud, ja aknaist vaatajad jäävad pimedaks;
4
kui välisuksed sulguvad, kui veski mürin vaibub, kui üles tõustakse juba linnuhääle peale, kui kõik lauluviisid lakkavad;
5
kui küngastki kardetakse ja teed käies on hirm; kui mandlipuu õitseb, rohutirts vaevu liigub ja kapparipung puhkeb - sest inimene läheb oma igavese koja poole ja uulitsal käivad leinajad ringi -
6
enne kui hõbeköis katkeb ja kuldkauss puruneb, kruus allikal kildudeks kukub ja kaevuratas laguneb,
7
sest põrm saab jälle mullasse, nõnda kui ta on olnud, ja vaim läheb Jumala juure, kes tema on annud!
8
Tühisuste tühisus, ütleb Koguja, kõik on tühine!
9
Lisaks sellele, et Koguja oli tark, ta õpetas ka rahvale tarkust, kaalus, uuris ja kujundas palju õpetussõnu.
10
Koguja püüdis leida sobivaid sõnu ja tõesõnu siiralt kirja panna.
11
Tarkade sõnad on otsegu astlad ja nende kogumik sissetaotud naelte sarnane! Need on antud ühe ja sama Karjase poolt.
12
Ja peale selle: "Mu poeg, võta manitsust! Suurel raamatute tegemisel pole lõppu ja suur agarus väsitab ihu!"
13
Lõppsõna kõigest, mida on kuuldud: "Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on iga inimese kohus!
14
Sest Jumal viib kõik teod kohtusse, mis on iga salajase asja üle, olgu see hea või kuri!"
