Ma mõtlesin südames: Jumal mõistab kohut õigele ja õelale, sest igal asjal ja igal teol on oma aeg.

Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab!

Käsu täitjale ei sünni kurja, ja targa süda teab aega ja kohut!

Sest igal asjal on aeg ja kohus! Kuid inimesele on suureks õnnetuseks,

Ja Eliisa ütles: "Kas mu süda ei käinud ühes sinuga, kui mees pöördus oma vankrist sulle vastu? Kas nüüd on aeg võtta hõbedat ja hankida riideid, õlipuuaedu ja viinamägesid, pudulojuseid ja veiseid, sulaseid ja ümmardajaid?

Aga kui tal kitsas käes oli, siis ta püüdis leevendada Jehoova, oma Jumala palet ja alandas ennast väga oma vanemate Jumala ees.

Inimesel on rõõm, kui ta suu oskab vastata, ja sõna õigel ajal - küll see on hea!

Ja hommikul te ütlete: Täna tuleb rajuilm, sest taevas punab ja on pilves. Taeva nägu te oskate küll mõista, kuid aegade tunnustähti te ei suuda mõista.

Ma pühendasin oma südame teadlikult otsima ja uurima kõike, mis taeva all sünnib: see on õnnetu ülesanne, mille Jumal on annud inimlastele endi vaevamiseks!

Ma võtsin südames nõuks virgutada oma ihu viinaga - ometi nõnda, et mu süda mind targu juhiks - ja haarata kinni rumalusest, kuni ma näen, mis inimlastel on kasulik teha oma üürikesil elupäevil taeva all.

Siis ma vihkasin elu, sest see, mis päikese all tehakse, oli mu meelest halb. Sest see kõik on tühi töö ja vaimu närimine!