Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Saalomon sai vaaraoga, Egiptuse kuningaga, languks: ta võttis vaarao tütre ja viis selle Taaveti linna, seniks kui ta valmis oli ehitanud oma koja, Jehoova koja ja müüri ümber Jeruusalema.
2
Aga rahvas ohverdas alles ohvriküngastel, sest Jehoova nimele ei olnud kuni selle ajani koda ehitatud.
3
Saalomon armastas küll Jehoovat, käies oma isa Taaveti seadluste järele, aga ta ohverdas ja suitsutas alles ohvriküngastel.
4
Nõnda läks kuningas Gibeoni, et seal ohverdada, sest see oli suur ohvripaik; tuhat põletusohvrit ohverdas Saalomon sealsel altaril.
5
Gibeonis ilmutas Jehoova ennast Saalomonile öösel unes; ja Jumal ütles: "Palu, mida ma sulle peaksin andma!"
6
Ja Saalomon vastas: "Sina osutasid oma sulasele, mu isale Taavetile, suurt heldust, kuna ta su ees käis tões ja õiguses ning oli õiglase südamega sinu vastu. Ja sina säilitasid temale selle suure helduse ning andsid temale poja, kes ta aujärjel istuks, nagu praegu ongi!
7
Ja nüüd, Jehoova, mu Jumal, sa oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele; aga mina olen nagu pisike poiss - ei mõista minna ega tulla!
8
Ja su sulane on su rahva keskel, kelle sa oled ära valinud - suur rahvas, keda ei saa ära lugeda ega arvutada rohkuse pärast!
9
Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellelesinasele sinu suurele rahvale?"
10
Et Saalomon just seda palus, siis oli see kõne Issanda silmis hea.
11
Ja Jumal ütles temale: "Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on,
12
siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind!
13
Aga ka seda, mida sa ei ole palunud, ma annan sulle, niihästi rikkust kui au, nõnda et kogu su eluajal ei ole ükski kuningas sinu sarnane!
14
Ja kui sa käid minu teedel, pidades minu seadlusi ja käske, nõnda nagu käis su isa Taavet, siis ma pikendan su elupäevi!"
15
Ja Saalomon ärkas, ja vaata, see oli olnud unenägu! Kui ta tuli Jeruusalemma, siis ta astus Issanda seaduselaeka ette, ohverdas põletusohvreid ja valmistas tänuohvreid ning tegi kõigile oma sulaseile joomaaja.
16
Kord tulid kaks hooranaist kuninga juure ja seisid ta ees.
17
Ja üks naine ütles: "Oh mu isand! Mina ja see naine elasime samas kojas. Ja mina sünnitasin kojas tema juuresolekul.
18
Ja kolmandal päeval, kui ma olin sünnitanud, sünnitas ka see naine. Me olime üheskoos, ühtki võõrast ei olnud ühes meiega kojas; ainult me mõlemad olime kojas.
19
Aga selle naise poeg suri öösel, sest ta oli tema ära maganud.
20
Siis ta tõusis keset ööd ja võttis minu poja mu kõrvalt, su ümmardaja magades, ja pani oma sülle, aga oma surnud poja ta pani minu sülle.
21
Ja kui ma hommikul tõusin oma poega imetama, vaata, siis oli ta surnud! aga kui ma teda hommikul tunnistasin, vaata, siis ei olnudki see minu poeg, kelle ma olin sünnitanud!"
22
Siis ütles teine naine: "Ei ole nõnda, vaid minu poeg elab ja sinu poeg on surnud!" Aga esimene vastas: "Ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!" Nõnda sõnelesid nad kuninga ees.
23
Siis ütles kuningas: "Üks ütleb: see on minu poeg, kes on elus, ja sinu poeg on surnud! Ja teine ütleb: ei ole nõnda, sinu poeg on surnud ja minu poeg elab!"
24
Ja kuningas ütles: "Tooge mulle mõõk!" Ja mõõk toodi kuninga ette.
25
Siis ütles kuningas: "Raiuge elus laps pooleks ja andke üks pool ühele ja teine pool teisele!"
26
Aga naine, kelle poeg oli elus, rääkis kuningale, sest ta süda põles poja pärast, ja ütles: "Oh mu isand, andke elus laps temale, ärge surmake teda!" Ent teine ütles: "See ei pea saama ei minule ega sinule - raiuge pooleks!"
27
Siis kostis kuningas ja ütles: "Andke elus laps temale ja ärge surmake teda mitte - see seal on ta ema!"
28
Ja kogu Iisrael kuulis kohtust, mida kuningas oli mõistnud, ja nad kartsid kuningat, sest nad nägid, et temal oli Jumala tarkus õigust teha.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut, Saalomoni neljandal valitsuseaastal Iisraeli üle, siivikuus, see on teises kuus, hakkas ta Jehoovale koda ehitama.
2
Koda, mille kuningas Saalomon Jehoovale ehitas, oli kuuskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge.
3
Eeskoda koja pealöövi esiküljes oli kakskümmend küünart pikk, vastavalt koja laiusele, ja kümme küünart lai - koja pikkusele lisaks.
4
Ta tegi kojale võretatud aknad.
5
Ta ehitas koja seina külge külgehituse ümberringi, ümber koja seinte - pealöövi ja tagaruumi - ja tegi külgkambrid ümberringi.
6
Külgehituse alumise korra laius oli viis küünart, keskmise korra laius kuus küünart ja kolmanda korra laius seitse küünart, sest ta tegi koja seina välispidi ümberringi järkmeliselt, et poleks vaja kinnistust koja seintes.
7
Ja kui koda ehitati, siis ehitati see kivimurrus töödeldud kividest; ei kuuldud kojas vasaraid ega kirkaid, mitte ühtki raudriista, kui seda ehitati!
8
Külgehituse alumise korra uks oli koja lõunapoolses küljes; treppe mööda tõusti keskmisele korrale ja keskmiselt kolmandale.
9
Nõnda ehitas ta koja. Ja kui ta selle oli valmis saanud, siis ta vooderdas koja seedriplankude ja -laudadega.
10
Ja ehitades külgehituse kogu kojale, viis küünart kõrgete kordadega, ta kattis koja seedripuuga.
11
Ja Saalomonile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
12
"Sellesinase kojaga, mida sa ehitad, on lugu nõnda: kui sa käid minu seadluste järele ja täidad minu kohtuseadusi ning pead kõiki mu käske nende järele käies, siis ma teen tõeks oma sõna, mis ma ütlesin su isale Taavetile:
13
mina asun elama Iisraeli laste keskele ega jäta maha oma Iisraeli rahvast!"
14
Nõnda ehitas Saalomon koda ja sai selle valmis.
15
Ta kattis koja seinad seestpoolt seedrilaudadega; koja põrandast kuni laetaladeni ta vooderdas seestpidi puuga; koja põranda ta kattis aga küpressilaudadega.
16
Ja ta kattis kakskümmend küünart koja tagumisest osast seedrilaudadega põrandast taladeni ja ehitas selle tagaruumiks - kõige pühamaks paigaks.
17
Koda, see on pealööv selle ees, oli nelikümmend küünart pikk.
18
Seedripuu selle koja sees oli nikerdatud metskõrvitsate ja puhkenud õite kujuliselt; kõik oli seedripuu, kivi ei olnudki näha.
19
Koja sisemuses ta seadis korda kõige pühama paiga, et sinna asetada Jehoova seaduselaegas.
20
Kõige püham paik oli kakskümmend küünart pikk, kakskümmend küünart lai ja kakskümmend küünart kõrge; ta kattis selle puhta kullaga. Ja ta tegi seedripuust altari.
21
Ja Saalomon kattis koja seestpoolt puhta kullaga, tõmbas kuldketid kõige pühama paiga ette ja kattis selle kullaga.
22
Ta kattis kullaga kogu koja, kogu koja tervenisti; nõndasamuti kattis ta kullaga kogu altari, mis oli kõige pühama paiga ees.
23
Ja ta valmistas kõige pühamasse paika kaks õlipuust keerubit, kümme küünart kõrged.
24
Üks keerubi tiib oli viis küünart ja teine keerubi tiib oli viis küünart - ühe tiiva otsast teise tiiva otsani oli kümme küünart.
25
Ka teisel keerubil oli kümme küünart - mõlemail keerubeil oli ühesugune mõõt ja ühesugune kuju.
26
Üks keerub oli kümme küünart kõrge ja nõndasamuti teine keerub.
27
Ta pani keerubid keset koja sisemist osa; ja keerubite tiivad laotusid nõnda, et ühe tiib puudutas üht ja teise keerubi tiib puudutas teist seina, aga keset koda puutusid nende tiivad üksteise külge.
28
Ja ta kattis keerubid kullaga.
29
Ja ta nikerdas kõigi koja seinte peale ümberringi keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi niihästi sisemises kui välimises ruumis.
30
Ja ta kattis koja põranda kullaga niihästi sisemises kui välimises ruumis.
31
Ja kõige pühama paiga sissekäigule ta tegi õlipuust uksed; piitjalg postidega moodustas viisnurga.
32
Ja mõlemate õlipuust uksepoolte peale ta nikerdas nikerdusi - keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi; ta kattis need kullaga, tagudes kulla keerubite ja palmide peale.
33
Ja nõnda ta tegi ka pealöövi uksele õlipuust postid, mis moodustasid nelinurga,
34
ja kaks küpressipuust uksepoolt: ühe uksepoole mõlemad lauad olid pööratavad, nõndasamuti olid ka teise uksepoole mõlemad lauad pööratavad.
35
Ja ta nikerdas nende peale keerubeid ja palme ja puhkenud õiekesi ning kattis nikerdatu pealt siledaks taotud kullaga.
36
Ja ta ehitas siseõue - kolm rida tahutud kive ja rida seedripalke.
37
Neljandal aastal, siivikuus, pandi Jehoova kojale alus,
38
ja üheteistkümnendal aastal, buulikuus, see on kaheksandas kuus, sai koda kõigis oma osades valmis, just nagu see pidi olema. ta ehitas seda seitse aastat.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Oma koda aga ehitas Saalomon kolmteistkümmend aastat ja sai siis valmis kogu oma koja.
2
Ta ehitas Liibanonimetsakoja: sada küünart pikk, viiskümmend küünart lai ja kolmkümmend küünart kõrge, kolme rea seedrisammaste peal, sammaste peal tahutud seedripalgid.
3
Ülalt oli see kaetud seedrilaudadega kandetalade peal, mis toetusid neljakümne viiele sambale, viisteistkümmend igas reas.
4
Aknaid oli kolm rida, valguseava valguseava kohal kolmekordselt.
5
Kõik uksed ja uksepiidad ühes pealisega olid nelinurksed; ukseava oli ukseava kohal kolmekordselt.
6
Ja ta tegi sammassaali, viiskümmend küünart pika ja kolmkümmend küünart laia, ja selle ette eeskoja; ja selle ees olid sambad ja ehiskatus.
7
Siis ta tegi aujärjesaali, kus ta kohut mõistis, kohtusaali, ja vooderdas selle seedripuuga põrandast laeni.
8
Ja tema koda, kus ta ise elas, teises õues, seespool saali, oli tehtud selsamal viisil; ja ta tegi koja, samasuguse kui oli see saal, vaarao tütrele, kelle Saalomon oli naiseks võtnud.
9
Kõik need olid alusmüürist kuni räästani, ja väljaspool oli kõik kuni suure õueni, hinnalistest kividest, mis olid tahutud mõõdu järele, kivisaega saetud seest- ja väljastpoolt.
10
Alusmüür oli rajatud hinnalistest kividest, suurtest, kümneküünrasist ja kaheksaküünrasist kividest.
11
Selle peal olid hinnalised kivid, mõõdu järele tahutud, ja seedripalgid.
12
Ja suurel õuel oli ümberringi kolm rida tahutud kive ja rida tahutud seedripalke; nõnda oli ka Jehoova koja sisemisel õuel ja paleesaali õuel.
13
Ja kuningas Saalomon läkitas järele ning laskis tuua Tüürosest Hiirami.
14
Too oli lesknaise poeg, Naftali suguharust, ja tema isa oli olnud Tüürose mees, vasksepp. Temal oli külluslikult tarkust ja taipu ja oskust kõiksugu vasktööde valmistamiseks. Ja ta tuli kuningas Saalomoni juure ning valmistas kõik tema tööd.
15
Ta valmistas kaks vasksammast: sammaste kõrgus oli kaheksateistkümmend küünart ja kaheteistkümneküünrane mõõdunöör ulatus ümber kummagi samba.
16
Ja ta valmistas kaks vasest valatud nuppu sammaste otsa asetamiseks: ühe nupu kõrgus oli viis küünart, samuti oli teise nupu kõrgus viis küünart;
17
ja võrgukujuliselt tehtud võrestikud, ketikujuliselt põimitud kaunistused nuppude jaoks, mis olid sammaste otsas: seitse ühele nupule ja seitse teisele nupule.
18
Ja ta valmistas granaatõunu, et ühel nuppude kattevõrestikul oleks kaks rida granaatõunu ümberringi; nõndasamuti valmistas ta need teise nupu jaoks.
19
Nupud, mis olid eeskoja sammaste otsas, olid õiekujulised, neljaküünrased.
20
Mõlemail sambanuppudel oli ka veel ülalt tihedasti mööda võrestiku kumerust kakssada granaatõuna ridastikku ümberringi, niihästi ühel kui teisel nupul.
21
Ta püstitas sambad pealöövi eeskoja ette; ta püstitas samba paremale poole ja nimetas selle "Jaakiniks"; ta püstitas samba vasakule poole ja nimetas selle "Boaseks."
22
Sammaste otsad olid tehtud õiekujuliselt. Nõnda valmis sammaste töö.
23
Ja ta valmistas valatud vaskmere, kümme küünart äärest ääreni, täiesti ümmarguse, viis küünart kõrge; kolmekümneküünrane mõõdunöör ulatus selle ümber.
24
Selle ääre all olid metskõrvitsad, mis seda ümbritsesid: kümme igal küünral, ringi ümber vaskmere: kõrvitsad olid kahes reas, selle valuga tükkis valatud.
25
See seisis kaheteistkümnel härjal: kolm vaatasid põhja poole, kolm vaatasid lääne poole, kolm vaatasid lõuna poole ja kolm vaatasid ida poole; vaskmeri oli ülal nende peal ja neil kõigil olid tagumikud sissepoole.
26
See oli kämblapaksune ja selle äär oli tehtud karikaääre sarnaselt liilia õiena; see mahutas kaks tuhat batti.
27
Ja ta valmistas kümme vaskalust; iga alus oli kümme küünart pikk, neli küünart lai ja kolm küünart kõrge.
28
Alused olid tehtud nõnda: neil olid tahud, ja tahud olid põikliistude vahel.
29
Tahkude peal, mis olid põikliistude vahel, olid lõukoerad, veised ja keerubid, samuti põikliistude peal; ülal ja all, lõukoerte ja veiste juures, olid vanikud, taotud töö.
30
Igal alusel oli neli vaskratast ja vasktelge; ja nende nelja nurga küljes olid pesunõualused toed, valatud toed, igaühe kohal vanikud.
31
Alusel oli seespool tugesid suuline, küünrakõrgune; see suuline oli ümmargune, tehtud kandealuseks, poolteiseküünrane; ka suulise peal olid nikerdused. Aluse tahud olid nelinurksed, mitte ümmargused.
32
Need neli ratast olid tahkude all ja rataste assid olid kinni aluse küljes; iga ratta kõrgus oli poolteist küünart.
33
Rattad olid tehtud vankriratta viisi; nende assid, pöiad, kodarad ja rummud olid kõik valatud.
34
Igal alusel oli neli tuge ta nelja nurga küljes; toed olid alusega ühest tükist.
35
Aluse pealmises osas oli poole küünra kõrgune kumm, ringikujuline; ja aluse peal olevad toed ja tahud olid sellega ühest tükist.
36
Ja selle tugede pindade ja tahkude peale ta nikerdas keerubid, lõukoerad ja palmipuud, kus iganes oli vaba koht, ja ümberringi vanikud.
37
Nõndaviisi ta valmistas need kümme alust; need kõik olid ühesuguselt valatud, ühemõõdulised, samakujulised.
38
Ja ta valmistas kümme vaskpesunõu; iga nõu mahutas nelikümmend batti, iga nõu läbimõõt oli neli küünart; kõigi kümne aluse peal oli üks pesunõu.
39
Ta asetas viis alust koja paremasse tiiba ja viis alust koja vasakusse tiiba; ja vaskmere ta asetas koja paremasse tiiba lõunaidasse.
40
Ja Hiiram valmistas pesunõud, labidad ja kausid. Nõnda sai Hiiram valmis kõik töö, mis ta pidi tegema kuningas Saalomonile Jehoova koja jaoks:
41
kaks sammast ja kaks kausikujulist nuppu, mis olid sammaste otsas; ja kaks võrestikku mõlemate kausikujuliste nuppude katteks, mis olid sammaste otsas;
42
ja nelisada granaatõuna mõlemate võrestikkude jaoks, kaks rida granaatõunu kummalegi võrestikule, katteks mõlematele kausikujulistele nuppudele, mis olid sammaste otsas;
43
ja kümme alust ja kümme pesunõu aluste peale;
44
ja selle ühe vaskmere ja kaksteistkümmend härga vaskmere alla;
45
ja tuhanõud, labidad ja kausid. Kõik need riistad, milled Hiiram tegi kuningas Saalomonile Jehoova koja jaoks, olid hiilgavast vasest.
46
Kuningas laskis need valada Jordani uhtmaal savimaa sees Sukkoti ja Saartani vahel.
47
Ja Saalomon jättis kõik riistad vaagimata, sest neid oli üpris palju; vase kaalu ei arvestatudki.
48
Saalomon valmistas ka kõik need riistad, mis pidid olema Jehoova kojas: kuldaltari ja kuldlaua, mille peal olid vaateleivad;
49
ja puhtast kullast küünlajalad, viis paremale ja viis vasakule poole kõige pühama paiga ette; ja kullast õied, lambid ja tahikäärid;
50
ja puhtast kullast liuad, noad, peekrid, suitsutusrohupannid ja sütepannid; ja kullast esiküljed kõige pühama paiga ustel koja sisemuses, samuti pealöövi ustel.
51
Kui kõik tööd, mis kuningas Saalomon tegi Jehoova koja jaoks, valmis said, viis Saalomon sinna, mis ta isa Taavet oli pühitsenud: ta pani hõbeda ja kulla ja riistad Jehoova koja varanduste hulka.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kogus Saalomon Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, kuningas Saalomoni juure Jeruusalemma, Jehoova seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.
2
Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid kuningas Saalomoni juure pühiks eetanimikuus, mis on seitsmes kuu.
3
Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid preestrid laeka
4
ja tõid üles Jehoova laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; preestrid ja leviidid tõid need üles.
5
Kuningas Saalomon oli laeka ees, ja ühes temaga oli kogu Iisraeli kogudus, kes oli kogunenud tema juure; nad ohverdasid nii palju pudulojuseid ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata!
6
Ja preestrid tõid Jehoova seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla,
7
sest keerubid laotasid oma tiivad laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.
8
Ja kangid olid nii pikad, et kangide otsi võis näha pühamust, kõige pühama paiga eest, ent neid ei nähtud väljast; ja need on seal tänapäevani.
9
Laekas ei olnud muud kui need kaks kivilauda, milled Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Jehoova andis Iisraeli lastele seaduse nende tulles Egiptusemaalt.
10
Ja kui preestrid pühamust väljusid, siis sündis, et pilv täitis Jehoova koja
11
ja preestrid ei võinud jääda teenima pilve pärast: sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja!
12
Siis kõneles Saalomon: "Jehoova on ütelnud, et ta tahab elada pimeduses!
13
Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga!"
14
Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.
15
Ja ta ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes oma käega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, üteldes:
16
sellest päevast alates, mil ma tõin oma Iisraeli rahva ära Egiptusest, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtki linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi; aga ma valisin Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle!
17
Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Jehoova, Iisraeli Jumala nimele,
18
aga Jehoova ütles mu isale Taavetile: et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on!
19
Ometi ei ehita sina seda koda, vaid su poeg, kes su niudeist väljub, ehitab mu nimele koja!
20
Jehoova on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Jehoova on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Jehoova, Iisraeli Jumala nimele.
21
Ja ma olen seal valmistanud paiga laekale, mille sees on Jehoova seadus, mille ta andis meie vanemaile, kui ta nad ära tõi Egiptusemaalt!"
22
Siis astus Saalomon Jehoova altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed taeva poole
23
ning ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole ülal taevas ega all maa peal, kes pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
24
kes oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud! Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud!
25
Ja nüüd, Jehoova, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, üteldes: ei puudu sul mees minu palge ees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu ees, nõnda nagu sina oled käinud mu ees!
26
Ja nüüd, Iisraeli Jumal, saagu ometi tõeks su sõnad, mis sa oled kõnelnud oma sulasele, mu isale Taavetile!
27
Aga kas Jumal tõesti peaks elama maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta Sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!
28
Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Jehoova, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane täna palvetab Sinu ees,
29
et su silmad oleksid lahti ööd ja päevad selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled ütelnud: seal peab olema minu nimi!, et sa kuuleksid palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
30
Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad sellesinase paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad, taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
31
Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja paneb tema peale vande, teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
32
siis kuule sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulaseile, mõistes süüdlase süüdi, pannes tema teod ta pea peale, õige aga mõistes õigeks, andes temale ta õigust mööda!
33
Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad tagasi su juure ja kiidavad sinu nime, palvetavad su poole ja anuvad sind selles kojas,
34
siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled annud nende vanemaile!
35
Kui taevas on suletud ja vihma pole, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, aga nad palvetavad sellesinase paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
36
siis kuule Sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest Sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled annud pärisosaks oma rahvale!
37
Kui maale tuleb nälg, kui tuleb katk, kui tulevad viljakõrvetus või -rooste, rohutirtsud ja mardikad, kui ta vaenlane teda rõhub ta väravatemaal, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
38
kui siis iganes palvetatakse või anutakse, olgu ükskõik missuguse inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma südame häda ja sirutavad oma käed selle koja poole,
39
siis kuule Sina taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning tee nõnda, et sa annad igaühele tema tegusid mööda, nagu sa tunned tema südant, sest Sina üksi tunned kõigi inimlaste südameid,
40
et nad kardaksid sind kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled annud meie vanemaile!
41
Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu nime pärast,
42
sest nad kuulevad sinu suurest nimest, sinu vägevast käest ja sinu väljasirutatud käsivarrest - ja ta tuleb ning palvetab selle koja poole,
43
kuule Sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid Sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
44
Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlase vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad Jehoova poole selle linna suunas, mille Sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,
45
siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!
46
Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja Sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nad viiakse vangi vaenlase maale, kaugemale või lähemale,
47
aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, üteldes: me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasiks!
48
ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vaenlaste maal, kes on nad vangi viinud, ja paluvad sind oma maa suunas, mille sa oled annud nende vanematele, linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,
49
siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust
50
ja anna andeks oma rahvale, milles nad sinu vastu on pattu teinud, ja kõik nende vastuhakkamised, miska nad sulle on vastu hakanud, ja lase nad leida halastust oma vangiviijate ees, et need halastaksid nende peale!
51
Sest nad on sinu rahvas ja sinu pärisosa, kelle sa ära tõid Egiptusest, rauasulatusahjust!
52
Olgu su silmad lahti su sulase anumise ja su Iisraeli rahva anumise poole, et sa neid kuuleksid kõiges, mille pärast nad sind hüüavad!
53
Sest Sina oled nad eraldanud enesele pärisosaks kõigi maa rahvaste hulgast, nõnda nagu sa rääkisid oma sulase Moosese läbi, kui sa meie vanemad ära tõid Egiptusest, oh, Issand Jehoova!"
54
Ja kui Saalomon oli lõpetanud palvetamise Jehoova poole, kõik need palved ja anumised, siis ta tõusis üles Jehoova altari eest, kus ta oli põlvitanud, käed sirutatuina taeva poole,
55
ja astus ette ning õnnistas kogu Iisraeli kogudust, üteldes valju häälega:
56
"Kiidetud olgu Jehoova, kes on annud rahu oma Iisraeli rahvale, nõnda nagu ta on ütelnud! Ainustki sõna ei ole langenud tühja kõigist ta häist sõnust, mis ta oma sulase Moosese läbi on rääkinud!
57
Olgu Jehoova, meie Jumal, meiega, nõnda nagu ta on olnud meie vanematega; Tema ärgu jätku meid maha ja ärgu loobugu meist,
58
vaid ta pööraku meie südamed enese poole, et käiksime kõigil ta teedel ja peaksime ta käske, seadlusi ja kohtuseadusi, nagu ta meie vanemaid on käskinud!
59
Ja olgu need minu sõnad, miska ma olen anunud Jehoova ees, Jehoova, meie Jumala juures päevad ja ööd, et ta teeks õigust oma sulasele ja oma Iisraeli rahvale, nagu iga päev on tarvis,
60
nõnda et kõik maa rahvad saaksid teada, et Jehoova on Jumal, aga mitte keegi teine!
61
Ja teie süda olgu siiras Jehoova, meie Jumala vastu, et te käiksite tema seadluste järele ja peaksite tema käske nagu täna!"
62
Siis ohverdas kuningas, ja kogu Iisrael ühes temaga, Jehoova ees tapaohvreid.
63
Saalomon ohverdas tänuohvriks, mida ta Jehoovale ohverdas, kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust. Nõnda pühitsesid kuningas ja kõik Iisraeli lapsed Jehoova koja.
64
Selsamal päeval pühitses kuningas Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvri ja roaohvri ning tänuohvri rasvu, kuna vaskaltar Jehoova ees oli liiga pisuke, et mahutada põletus- ja roaohvrit ning tänuohvri rasvu.
65
Nõnda pidas Saalomon sel ajal Jehoova, meie Jumala ees püha, ja kogu Iisrael ühes temaga - üks suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani - seitse päeva ja seitse päeva, see on neliteistkümmend päeva.
66
Kaheksandal päeval saatis ta rahva ära; nad õnnistasid kuningat ja läksid oma telkide juure rõõmsatena ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud oma sulasele Taavetile ja oma Iisraeli rahvale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Saalomon oli teostanud Jehoova koja ja kuningakoja ehitamise ja kõik Saalomoni südamesoovid, mis ta igatses teoks teha,
2
siis ilmutas Jehoova ennast Saalomonile teist korda, nagu ta oli ennast ilmutanud temale Gibeonis.
3
Ja Jehoova ütles temale: "Ma olen kuulnud su palvet ja anumist, mis sa oled saatnud minu poole! ma olen pühitsenud sellesinase koja, mille sa ehitasid, et ma sinna võiksin panna oma nime igaveseks ajaks! Mu silmad ja mu süda on alati seal!
4
Kui sa käid minu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, vaga ja õiglase südamega tehes kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu seadlusi ja kohtuseadusi,
5
siis ma kinnitan igaveseks su kuningriigi aujärje Iisraelis, nõnda nagu ma olen rääkinud su isale Taavetile, üteldes: sul ei puudu mees Iisraeli aujärjel!
6
Aga kui te taganete minu järelt, teie ja teie lapsed, ega pea mu käske ja seadlusi, mis ma teile olen annud, vaid lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
7
siis ma hävitan Iisraeli sellelt maalt, mille ma neile olen annud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, ma tõukan ära oma palge eest! Ja Iisrael saab kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel!
8
Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja vilistab! Ja kui küsitakse: mispärast talitas Jehoova nõnda selle maa ja selle kojaga?
9
siis vastatakse: sellepärast et nad jätsid maha Jehoova, oma Jumala, kes nende vanemad ära tõi Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on Jehoova lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse!"
10
Möödus kakskümmend aastat, millede jooksul Saalomon ehitas need mõlemad kojad - Jehoova koja ja kuningakoja.
11
Et Hiiram, Tüürose kuningas, oli Saalomoni toetanud seedri- ja küpressipuude ja kullaga, niipalju kui ta soovis, siis andis kuningas Saalomon Hiiramile kakskümmend linna Galileamaal.
12
Aga kui Hiiram tuli Tüürosest vaatama neid linnu, milled Saalomon temale oli annud, siis ei olnud need tema silmis head,
13
ja ta ütles: "Mis linnad need on, milled sa mulle oled annud, mu vend?" Seepärast hüütakse neid tänapäevani "Kabuuli maaks".
14
Hiiram aga oli kuningale saatnud sada kakskümmend talenti kulda!
15
Ja niisugune oli lugu töökohustusega, mille kuningas Saalomon oli peale pannud, et ehitada Jehoova koda, oma koda, kindlust, Jeruusalema müüre, Haasorit, Megiddot ja Geserit:
16
vaarao, Egiptuse kuningas, oli tulnud ja vallutanud Geseri, põletanud selle tulega ja tapnud kaananlased, kes linnas elasid, ja oli selle annud kaasavaraks oma tütrele, Saalomoni naisele.
17
Saalomon ehitas siis üles Geseri ja alumise Beet-Hooroni,
18
Baalati ja Tamori, maal olevas kõrves,
19
ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja sõjavankrite linnad ja ratsanike linnad ja muud, mida Saalomon soovis ehitada Jeruusalemas ja Liibanonil ja kõikjal oma valitsusmaal.
20
Kogu selle rahva, kes oli alles jäänud emorlastest, hetiitidest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraeli laste hulgast,
21
nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud suutnud sootumaks hävitada, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
22
Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi orjaks, vaid neist said sõjamehed, tema sulased ja pealikud, tema vankrivõitlejad, sõjavankrite ja ratsanike pealikud.
23
Neid asevalitsejate ametimehi, kes olid Saalomoni tööde ülevaatajad, oli viissada viiskümmend, kes valitsesid tööd tegeva rahva üle.
24
Vaarao tütar tuli siis Taaveti linnast üles oma kotta, mille Saalomon temale oli ehitanud; sel ajal ehitas tema ka kindluse.
25
Ja Saalomon ohverdas kolm korda aastas põletus- ja tänuohvreid altaril, mille ta Jehoovale oli ehitanud, ja suitsutas altaril, mis oli Jehoova ees. Nõnda sai ta koja valmis.
26
Kuningas Saalomon ehitas ka laevu Esjon-Geberis, mis on Eeloti lähedal Kõrkjamere rannas Edomimaal.
27
Hiiram aga läkitas laevadesse oma sulaseid, laevamehi, kes tundsid merd, ühes Saalomoni sulastega.
28
Need läksid Oofiri ja võtsid sealt nelisada kakskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest Jehoova nime tõttu, siis ta tuli teda mõistuküsimustega kimbutama.
2
Ta tuli Jeruusalemma väga suure saatjaskonnaga ja kaamelitega, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juure, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
3
Aga Saalomon seletas temale kõik ta küsimused; kuningale ei jäänud midagi mõistatuseks, mida ta ei suutnud temale seletada.
4
Kui Seeba kuninganna nägi kõike Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
5
rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema jooke ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Jehoova kojas, siis ta jäi otse hingetumaks!
6
Ja ta ütles kuningale: "See kõne oli tõsi, mis ma omal maal kuulsin sinust ja sinu tarkusest!
7
Aga mina ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki! Sinul on rohkem tarkust ja hüüt kui kuulduses, mida ma olin kuulnud!
8
Õnnelikud on su mehed, õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
9
Kiidetud olgu Jehoova, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani sind Iisraeli aujärjele! Sellepärast et Jehoova Iisraeli igavesti armastab, on ta sind pannud kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige!"
10
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ning väga palju palsameid ja kalliskive; nii suurt hulka palsameid kui see, mille Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile, ei toodud enam kunagi!
11
Ka Hiirami laevad, mis olid toonud kulda Oofirist, tõid Oofirist väga palju almugipuud ja kalliskive.
12
Ja kuningas valmistas almugipuust tugiosad Jehoova kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; niisugust almugipuud ei ole toodud ega nähtud enam tänapäevani!
13
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus lisaks sellele, mis temale oli antud kuningas Saalomoni jõu kohaselt; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi omale maale, tema ja ta sulased.
14
Ja kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
15
peale selle, mis tuli Tarsise laevadega ja kaubitsejate tulust, samuti kõigilt Araabia kuningailt ja maa asevalitsejailt.
16
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada suurt kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit kulda üheks kilbiks;
17
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolm miini kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
18
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
19
Aujärjel oli kuus astet ja aujärje tagakülg oli pealt ümmargune; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja käetugede kõrval seisid kaks lõukoera.
20
Ja seal seisid kaksteistkümmend lõukoera kummalgi pool kuuel astmel; niisugust ei ole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis!
21
Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid kõik Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedasi ei olnudki, seda ei peetud Saalomoni ajal mikski,
22
sest kuningal olid merel Tarsise laevad ühes Hiirami laevadega: kord kolmes aastas tulid Tarsise laevad ja tõid kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
23
Ja kuningas Saalomon sai suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest.
24
Ja kõik maailm püüdis näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.
25
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja hobueesleid; nõnda aastast aastasse.
26
Ja Saalomon kogus sõjavankreid ja ratsanikke, ja tal oli tuhat nelisada sõjavankrit ja kaksteistkümmend tuhat ratsanikku; need ta paigutas vankrilinnadesse ja kuninga juure Jeruusalemma.
27
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal!
28
Saalomoni hobused olid toodud Egiptusest ja Kiliikiast; kuninga ülesostjad tõid neid Kiliikiast kindla hinna eest.
29
Egiptusest toodi vanker kuuesaja hõbeseekli eest ja hobune saja viiekümne eest, ja nõnda toodi neid nende vahendusel kõigile hetiitide ja süürlaste kuningaile.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kuningas Saalomon armastas vaarao tütre kõrval paljusid võõramaa naisi - moabiite, ammonlasi, edomlasi, siidonlasi ja hetiite -
2
rahvaist, kellede kohta Jehoova oli ütelnud Iisraeli lastele: "Ärge minge nende sekka ja need ärgu tulgu teie sekka, sest nad pööravad tõesti teie südamed oma jumalate järele!" Neisse kiindus Saalomon armastusega.
3
Temal oli seitsesada vürstisoost naist ja kolmsada liignaist; ta naised aga pöörasid tema südame.
4
See sündis Saalomoni vanas eas, et ta naised pöörasid tema südame teiste jumalate järele; ta süda ei olnud siiras Jehoova, oma Jumala vastu, nagu oli olnud tema isa Taaveti süda.
5
Saalomon käis siis siidonlaste jumalanna Astarte ja ammonlaste jäleduse Milkomi järel.
6
Saalomon tegi kurja Jehoova silmis ega käinud ustavalt Jehoova järel, nagu tema isa Taavet.
7
Sel ajal ehitas Saalomon ohvrikünka Kemosele, moabiitide jäledusele, Jeruusalema ees oleva mäe peale, ja Moolokile, ammonlaste jäledusele.
8
Seda tegi ta kõigi oma võõramaalasist naiste heaks, kes suitsutasid ja ohverdasid oma jumalatele.
9
Aga Jehoova vihastus Saalomoni peale, et ta oma südame oli ära pööranud Jehoovast, Iisraeli Jumalast, kes oli ennast temale kaks korda ilmutanud
10
ja oli temale annud käsu selle asja pärast, et ta ei käiks teiste jumalate järel; ent tema ei olnud pidanud, mis Jehoova oli käskinud.
11
Ja Jehoova ütles Saalomonile: "Sellepärast et sinuga on nõnda sündinud ja et sa ei ole pidanud minu lepingut ja minu seadusi, mis ma sulle andsin, kisun ma tõesti kuningriigi sinult ja annan sinu sulastele!
12
Aga su isa Taaveti pärast ei tee ma seda sinu päevil: ma kisun selle ära sinu poja käest!
13
Ometi ei kisu ma ära kogu kuningriiki: ühe suguharu ma annan su pojale oma sulase Taaveti pärast ja Jeruusalema pärast, mille ma olen välja valinud!"
14
Ja Jehoova tõstis Saalomonile vastase, edomlase Hadadi; too oli Edomi kuningasoost.
15
Kui Taavet oli löönud Edomit ja väepealik Joab läks mahalööduid matma ja hävitas Edomis kogu meessoo -
16
sest Joab ja kogu Iisrael viibisid seal kuus kuud, kuni ta Edomis oli hävitanud kogu meessoo -
17
siis põgenes Hadad, tema ja mõned Edomi mehed ta isa sulaste hulgast ühes temaga, et minna Egiptusesse; Hadad oli alles pisuke poiss.
18
Nad läksid Midjanist teele ja tulid Paaranisse; Paaranist võtsid nad mehi enestega ühes ja tulid Egiptusesse vaarao, Egiptuse kuninga juure; see andis temale koja, lubas temale leiba ja andis temale maad.
19
Hadad leidis suurt armu vaarao silmis, kes andis temale naiseks oma naise õe, kuninganna Tahpenesi õe.
20
Tahpenesi õde tõi temale ilmale ta poja Genubati ja Tahpenes võõrutas tolle vaarao kojas; ja Genubat jäi vaarao kotta, vaarao poegade seltsi.
21
Kui Hadad Egiptuses kuulis, et taavet oli läinud magama oma vanemate juure ja et väepealik Joab oli surnud, siis ütles Hadad vaaraole: "Lase mind, et võiksin minna omale maale!"
22
Aga vaarao küsis temalt: "Mis sul minu juures puudub, et sa nüüd tahad minna omale maale?" Ja ta vastas: "Mitte midagi, kuid lase mind siiski minna!"
23
Ja Jumal tõstis temale vastaseks ka Resoni, Eljada poja, kes oli ära karanud oma isanda, Sooba kuninga Hadadeseri juurest.
24
Tema kogus enese juure mehi ja sai röövjõugu pealikuks; pärast seda kui Taavet neid oli tapnud, läksid nad Damaskusesse, elasid seal ja valitsesid Damaskuses.
25
"Tema oli Iisraeli vastane kogu Saalomoni eluaja, tehes kurja nagu Hadadki; ta põlgas Iisraeli ja ta sai Süüria kuningaks."
26
Ka Saalomoni sulane Jerobeam, Nebati poeg, efraimlane Seredast, kelle ema oli lesknaine, nimega Seruua, tõstis oma käe kuninga vastu.
27
Ja see on põhjus, miks ta tõstis oma käe kuninga vastu: Saalomon ehitas kindlust ja sulges läbimurdekoha oma isa Taaveti linnas.
28
Jerobeam oli väga tubli mees, ja kui Saalomon nägi, kuidas see noor mees tööd tegi, siis ta pani tema kogu Joosepi soo töökohustuse ülevaatajaks.
29
Aga sel ajal sündis, et Jerobeam läks Jeruusalemast välja ja prohvet, siilolane Ahija, kellel oli uus kuub seljas, juhtus teel temale vastu; nad kahekesi olid üksinda väljal.
30
Siis Ahija haaras kinni sellest uuest kuuest, mis tal seljas oli, ja kiskus selle kaheteistkümneks tükiks
31
ning ütles Jerobeamile: "Võta enesele kümme tükki, sest nõnda ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: vaata, ma kisun kuningriigi Saalomoni käest ja annan kümme suguharu sinule!
32
Aga üks suguharu jäägu temale mu sulase Taaveti pärast ja Jeruusalema linna pärast, mille ma olen valinud kõigilt Iisraeli suguharudelt,
33
sellepärast et nad jätsid mind maha ja kummardasid siidonlaste jumalannat Astartet, moabiitide jumalat Kemost ja ammonlaste jumalat Milkomi ega käinud minu teedel, et teha, mis õige on minu silmis minu seadluste ja kohtuseaduste järele, nõnda nagu tema isa Taavet!
34
Mina aga ei võta tema käest siiski mitte tervet kuningriiki, vaid lasen teda olla vürstiks kogu ta eluaja oma sulase Taaveti pärast, kelle ma valisin, kes pidas mu käske ja seadlusi.
35
Aga tema poja käest ma võtan kuningriigi ja annan selle sinule - need kümme suguharu!
36
Tema pojale ma annan ühe suguharu, et mu sulasel Taavetil võiks alaliselt olla lamp mu palge ees Jeruusalemas - linnas, mille ma enesele olen valinud, et panna sinna oma nime.
37
Aga sind ma võtan, et sa valitseksid kõige üle, mida su hing himustab: sina saad Iisraeli kuningaks!
38
Ja kui sa võtad kuulda kõike, mis ma sind käsin, ja käid minu teedel ning teed, mis minu silmis õige on, pidades mu seadlusi ja käske, nõnda nagu mu sulane Taavet tegi, siis ma olen sinuga ja ehitan sulle püsiva koja, nõnda nagu ma ehitasin Taavetile, ja annan Iisraeli sinule!
39
Sel põhjusel ma alandan Taaveti sugu, aga mitte alatiseks!"
40
Siis püüdis Saalomon Jerobeami surmata; aga Jerobeam võttis kätte ja põgenes Egiptusesse, Egiptuse kuninga Siisaki juure; ja ta jäi Egiptusesse kuni Saalomoni surmani.
41
Ja mis veel tuleks ütelda Saalomonist ja kõigest, mis ta tegi, ja tema tarkusest, eks sellest ole kirjutatud Saalomoni Tegude raamatus?
42
Ja aega, mis Saalomon Jeruusalemas valitses kogu Iisraeli üle, oli nelikümmend aastat.
43
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juure ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli alles Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest, sellepärast elas Jerobeam Egiptuses -
3
nad olid läkitanud teda kutsuma - siis tulid Jerobeam ja kogu Iisraeli kogudus ning rääkisid Rehabeamiga, üteldes:
4
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
5
Aga tema vastas neile: "Minge veel kolmeks päevaks ära ja tulge siis tagasi mu juure!" Ja rahvas läks.
6
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, üteldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
7
Nad vastasid temale, üteldes: "Kui sa nüüd tahad olla sulaseks sellele rahvale ja teenida neid, vastad neile ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle igavesti sulaseiks!"
8
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
9
Ja ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, üteldes: kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud?"
10
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, üteldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on ütelnud: su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: Minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
11
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!"
12
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juure, nagu kuningas oli käskinud, üteldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juure!"
13
Ja kuningas vastas rahvale karmilt ning hülgas vanemate nõu, mis need olid annud,
14
ja kõneles neile nooremate nõu järele, üteldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan teie ikkele veel lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan teid okaspiitsadega!"
15
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jehoovalt, et läheks tõeks tema sõna, mis Jehoova oli kõnelnud siilolase Ahija läbi Jerobeamile, Nebati pojale.
16
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale, üteldes nõnda: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Oma telkidesse, Iisrael! Karjatse nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja Iisrael läks oma telkidesse.
17
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Adorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis kogu Iisrael viskas teda kividega, nõnda et ta suri; kuningas Rehabeam ise aga astus kärmesti vankrisse ja põgenes Jeruusalemma.
19
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
20
Ja kui kogu Iisrael kuulis, et Jerobeam oli tagasi tulnud, siis nad läkitasid järele ja kutsusid teda koguduse juure ning tõstsid tema kuningaks kogu Iisraelile; Taaveti soo järel ei käinud muud kui üksnes Juuda suguharu.
21
Ja kui Rehabeam tuli Jeruusalemma, siis ta kogus kokku kogu Juuda soo ja Benjamini suguharu, sada kaheksakümmend tuhat valitud sõjakõlvulist meest, et sõdida Iisraeli soo vastu ja taastada kuningriik Rehabeamile, Saalomoni pojale.
22
Aga jumalamehele Semajale tuli Jumala sõna, kes ütles:
23
"Räägi Saalomoni poja Rehabeamiga, Juuda kuningaga, ja kogu Juuda ja Benjamini sooga ja ülejäänud rahvaga ning ütle:
24
nõnda ütleb Jehoova: te ei tohi minna ega sõdida oma vendade Iisraeli laste vastu! Igamees mingu tagasi koju, sest seesinane lugu on lastud sündida minu poolt!" Ja nad võtsid kuulda Jehoova sõna, pöördusid ümber ja läksid, nagu Jehoova oli käskinud.
25
Siis Jerobeam kindlustas Sekemi Efraimi mägestikus ja elas seal; ja sealt ta läks ning kindlustas Penueli.
26
Ja Jerobeam mõtles oma südames: "Nüüd läheb kuningriik tagasi Taaveti soole.
27
Kui see rahvas läheb ohverdama tapaohvreid Jehoova kojas Jeruusalemas, siis pöördub sellesinase rahva süda nende isanda, Juuda kuninga Rehabeami poole, ja nad tapavad mind ning pöörduvad Juuda kuninga Rehabeami poole!"
28
Ja kuningas pidas nõu, valmistas siis kaks kuldvasikat ning ütles rahvale: "Saagu teile küllalt Jeruusalemma minekust! Vaata, Iisrael, siin on sinu jumalad, kes tõid sind ära Egiptusemaalt!"
29
Ja ta pani ühe Peetelisse ja teise Daani.
30
Sellest aga tuli patt! Rahvas läks tolle teise juure Daanist saadik!
31
Ja ta ehitas ohvriküngastele kodasid ning seadis preestreid igasugu rahvast, kes ei olnud leviidid.
32
Ja Jerobeam seadis kaheksanda kuu viieteistkümnendale päevale samasuguse püha, nagu oli Juudamaal, ja läks ise üles altarile; nõnda tegi ta Peetelis, et ohverdada vasikaile, milled ta oli teinud. Ja ta seadis Peetelis preestrid ohvriküngaste tarvis, mis ta oli teinud.
33
Ta tõusis altarile, mille ta Peetelis oli teinud, kaheksanda kuu viieteistkümnendal päeval, selles kuus, mille ta ise oli leiutanud ja seadnud pühaks Iisraeli lastele; ta tõusis altarile suitsutama.
