Juuda on lõukoera kutsikas - saagi kallalt, mu poeg, oled tõusnud! Ta on heitnud maha, ta lebab nagu kunagi lõukoer või lõvi - kes julgeks teda äratada?

Vaata, rahvas tõuseb nagu emalõvi, ajab ennast püsti nagu lõukoer! Ei ta heida enne, kui saak on söödud ja tapetute veri on joodud!"

Ta on laskunud lebama, ta lamab nagu lõukoer või emalõvi, kes julgeks teda äratada? Õnnistatud olgu, kes sind õnnistavad, neetud, kes sind neavad!"

Ja üks vanemaist ütles mulle: "Ära nuta! Vaata, lõukoer Juuda suguharust, Taaveti juur, on võitnud nii, et tema võib avada raamatu ja lahti võtta selle seitse pitserit!"