Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis tulid kõik Iisraeli suguharud Taaveti juure Hebronisse ja rääkisid ning ütlesid: "Vaata, me oleme sinu luu ja liha!"
2
Juba varemini, kui Saul oli veel meie kuningas, olid sina Iisraeli väljaviijaks ja tagasitoojaks. Sinule on Jehoova ütelnud: sina pead hoidma mu Iisraeli rahvast kui karjane ja sina pead olema Iisraeli vürst!"
3
Ja kõik Iisraeli vanemad tulid kuninga juure Hebronisse ning kuningas Taavet tegi Hebronis Jehoova ees nendega lepingu; siis nad võidsid Taaveti Iisraeli kuningaks.
4
Taavet oli kuningaks saades kolmkümmend aastat vana; ta valitses nelikümmend aastat.
5
Hebronis valitses ta Juuda üle seitse aastat ja kuus kuud; ja Jeruusalemas valitses ta kolmkümmend kolm aastat kogu Iisraeli ja Juuda üle.
6
Kui kuningas läks oma meestega Jeruusalemma selle maa elanike jebuuslaste vastu, ütlesid need Taavetile: "Siia sisse sa ei pääse, või olgu siis, kui ajad ära pimedad ja lonkajad!" See pidi tähendama, et Taavet sinna ei pääse.
7
Aga Taavet vallutas Siioni linnuse, mis nüüd on taaveti linn.
8
Ja Taavet oli sel päeval ütelnud: "Igaüks, kes lööb jebuuslasi ja tungib veejuhtmeni, võidab need lonkajad ja pimedad, keda Taaveti hing vihkab!" Sellepärast üteldakse: "Pime ja lonkaja ei pääse kotta!"
9
Ja Taavet asus linnusesse ning nimetas selle Taaveti linnaks. Ja Taavet ehitas ümberringi linna, kantsist alates siselinna suunas.
10
Ja Taavet läks üha vägevamaks, sest Jehoova, vägede Jumal, oli temaga.
11
Ja Hiiram, Tüürose kuningas, läkitas Taaveti juure saadikud seedripuudega, samuti puuseppi ja müürseppi; ja nemad ehitasid Taavetile koja.
12
Taavet mõistis, et Jehoova oli kinnitanud teda Iisraeli kuningaks ja et ta oli ülendanud tema kuningriiki oma Iisraeli rahva pärast.
13
Ja Taavet võttis veel rohkem liignaisi ja naisi Jeruusalemast, pärast seda, kui ta Hebronist oli tulnud; ja Taavetile sündis veelgi poegi ja tütreid.
14
Ja need olid nende nimed, kes temale Jeruusalemas sündisid: Sammua, Soobab, Naatan ja Saalomon;
15
Jibhar, Elisua, Nefeg ja Jaafia;
16
Elisama, Eljada ja Elifelet.
17
Aga kui vilistid kuulsid, et taavet oli võitud Iisraeli kuningaks, siis läksid kõik vilistid Taavetit otsima. Kui Taavet seda kuulis, siis läks ta linnusesse.
18
Ja vilistid tulid ning luusisid Refaimi orus.
19
Taavet küsis siis Jehoovalt, üteldes: "Kas pean minema vilistide vastu? Kas sa annad nad minu kätte?" Ja Jehoova ütles Taavetile: "Mine, sest ma annan tõesti vilistid su kätte!"
20
Siis tuli Taavet Baal-Peratsimi, ja Taavet lõi neid seal ning ütles: "Jehoova on mu vaenlased minu ees murdnud, otsegu oleks vesi läbi murdnud!" Seepärast pandi sellele paigale nimeks Baal-Peratsim.
21
Nad jätsid sinna oma ebajumalad, ja Taavet ja ta mehed võtsid need kaasa.
22
Aga vilistid tulid jälle ja luusisid Refaimi orus.
23
Ja Taavet küsis Jehoovalt, ja tema vastas: "Ära mine neile vastu! Piira nad ümber tagant ja tule neile kallale baakapõõsaste poolt!
24
Kui sa kuuled astumise kahinat baakapõõsaste ladvus, siis kiirusta, sest siis on Jehoova su ees välja läinud vilistide leeri lööma!"
25
Ja Taavet tegi nõnda, nagu Jehoova teda käskis, ja lõi viliste Gebast kuni Geseri teelahkmeni.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet kogus taas kokku kõik Iisraeli valitud mehed, kolmkümmend tuhat.
2
Ja Taavet võttis kätte ning läks ühes kogu rahvaga, kes oli tema juures, Juuda Baalasse, et tuua sealt Jumala laegas, mille juures hüütakse appi nime, vägede Jehoova nime, kes istub keerubite peal.
3
Ja nad vedasid Jumala laegast uue vankriga ning tõid selle ära künkal asuvast Abinadabi kojast; Ussa ja Ahjo, Abinadabi pojad, juhtisid seda uut vankrit.
4
Nõnda tõid nad ära Jumala laeka künkal asuvast Abinadabi kojast, ja Ahjo käis laeka ees.
5
Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tantsisid Jehoova ees igasugu küpressipuust mänguriistadega: kannelde, naablite, trummide, käristite ja simblitega.
6
Aga kui nad jõudsid Naakoni rehealuse juure, pani Ussa oma käe Jumala laeka külge ja haaras sellest kinni, sest veised tahtsid ümber ajada.
7
Siis Jehoova viha süttis põlema Ussa vastu ning Jumal lõi tema eksimuse pärast sinna maha ja ta suri seal Jumala laeka juures.
8
Aga Taavet vihastus, et Jehoova oli Ussa lõhki rebinud; ja ta pani sellele paigale nimeks Perets-Ussa, nagu see on tänapäevani.
9
Ja Taavet kartis sel päeval Jehoovat ning ütles: Kuidas võib Jehoova laegas tulla minu juure?
10
Ja Taavet ei tahtnud lasta Jehoova laegast tulla enese juure Taaveti linna, vaid Taavet laskis sel pöörduda gatlase Oobed-Edomi kotta.
11
Ja Jehoova laegas jäi gatlase Oobed-Edomi kotta kolmeks kuuks; ja Jehoova õnnistas Oobed-Edomit ja kogu ta koda.
12
Kui kuningas Taavetile jutustati ja üteldi: "Jehoova on õnnistanud Oobed-Edomi koda ja kõike, mis tal on, Jumala laeka pärast!" siis läks Taavet ja tõi rõõmsa meelega Jumala laeka Oobed-Edomi kojast üles Taaveti linna.
13
Kui Jehoova laeka kandjad olid astunud kuus sammu, siis ohverdas ta härja ja nuumveise.
14
Ja Taavet tantsis kõigest väest Jehoova ees; Taavet oli riietatud ainult linasesse õlarüüsse.
15
Ja Taavet ja kogu Iisraeli sugu tõid Jehoova laeka üles hõisates ja sarve puhudes.
16
Aga kui Jehoova laegas jõudis Taaveti linna, vaatas Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit hüppavat ja kargavat Jehoova ees, põlgas ta teda oma südames.
17
Kui Jehoova laegas oli viidud ja asetatud ta paika keset telki, mille Taavet oli püstitanud sellele, siis ohverdas Taavet Jehoova ees põletus- ja tänuohvreid.
18
Ja kui Taavet oli lõpetanud põletus- ja tänuohvrite ohverdamise, siis ta õnnistas rahvast vägede Jehoova nimel.
19
Ja ta jagas kogu rahvale, kõigile Iisraeli hulkadele, niihästi meestele kui naistele, igaühele ühe leivakaku ning datli- ja rosinakoogi. Siis läks kõik rahvas ära, igaüks koju.
20
Ja kui Taavet jõudis koju oma peret õnnistama, siis tuli Miikal, Sauli tütar, Taavetile vastu ja ütles: "Kuidas küll Iisraeli kuningas on täna ennast austanud, paljastades ennast täna oma sulaste ümmardajate silme ees nagu alp, kes sel kombel ennast täiesti paljastab!"
21
Aga Taavet ütles Miikalile: "Jehoova ees, kes mind on valinud sinu isa ja kogu ta soo asemel, käskides mind olla vürstiks Jehoova rahvale Iisraelile, jah, Jehoova ees ma olen tantsinud!
22
ma tahan ennast alandada sellest veelgi rohkem ja olla iseenese silmis alandlik! Aga ümmardajate juures, kelledest sa rääkisid, ma olen auväärne!"
23
Ja Miikalil, Sauli tütrel, ei olnud last kuni surmapäevani.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kord kui kuningas istus oma kojas ja Jehoova oli annud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
2
ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"
3
Ja Naatan ütles kuningale: "Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
4
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
5
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Jehoova: kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli lapsed tõin Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7
Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja ütelnud: mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: nõnda ütleb vägede Jehoova: ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile!
9
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sulle suure nime, võrdseks suurimaile nimedele maa peal!
10
Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega tarvitse enam karta; ja pöörased inimesed ei tohi enam teda vaenava nagu varem
11
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Jehoova kuulutab sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
12
Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad ühes oma vanematega, siis ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13
Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks!
14
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega!
15
Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest!
16
Ja su sugu ning su kuningriik püsivad mu ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks!"
17
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda Naatan kõneles Taavetile.
18
Siis kuningas Taavet läks ja asetus Jehoova ette ning ütles: "Kes olen mina, Issand Jehoova, ja kes on mu sugu, et sa mind siitsaadik oled saatnud?
19
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jehoova, ja seepärast sa oled rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja seda inimese viisil, Issand Jehoova!
20
Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jehoova!
21
Oma sõna pärast ja oma südame järele oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes!
22
Seepärast oled Sina, Issand Jehoova, suur! Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui Sina, kõige selle järele, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud!
23
Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? sa ajasid ju oma rahva eest, kelle sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja jumalad!
24
Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks! Jah, Sina, Jehoova, oled saanud neile Jumalaks!
25
Ja nüüd, Jehoova Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee, nõnda nagu sa oled rääkinud!
26
Siis saab su nimi igavesti suureks ja üteldakse: vägede Jehoova on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees!
27
Sest Sina, vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja ütelnud: mina annan sulle järeltuleva soo! Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega!
28
Ja nüüd, Issand Jehoova! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head,
29
alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see igavesti jääks sinu ette! Sest sina, Issand Jehoova, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja pärast seda sündis, et taavet lõi viliste ja alistas need; ja Taavet võttis valitsuseohjad vilistide käest.
2
Ta lõi ka moabiite ja ta mõõtis neid nööriga, lastes nad maha heita: ta mõõtis kaks nööritäit surmatavaiks ja ühe ellu jäetavaiks; nõnda said moabiidid Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma.
3
Ja Taavet lõi Sooba kuningat Hadadeserit, Rehobi poega, kui see oli teel Frati jõe ääre oma võimu taastama.
4
Taavet võttis temalt vangi tuhat seitsesada ratsanikku ja kakskümmend tuhat jalameest; ja Taavet raius õndlad katki kõigil vankrihobuseil, jättis aga neist alles sada rakendit.
5
Ja kui süürlased Damaskusest tulid Sooba kuningale Hadadeserile appi, siis lõi Taavet süürlastest maha kakskümmend kaks tuhat meest.
6
Ja Taavet pani linnaväe Süüria Damaskusesse ning süürlased said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma; Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
7
Ja Taavet võttis kuldkilbid, mis olid Hadadeseri sulastel, ja viis need Jeruusalemma.
8
Ja Betahist ja Beerotaist, Hadadeseri linnadest, võttis kuningas Taavet väga palju vaske.
9
Kui Hamati kuningas Toi kuulis, et taavet oli maha löönud kogu Hadadeseri väe,
10
siis läkitas Toi oma poja Joorami kuningas Taaveti juure temalt küsima, kuidas ta käsi käib, ja teda õnnitlema, sellepärast et ta oli sõdinud Hadadeseriga ja oli teda löönud, sest Hadadeser oli olnud Toi vaenlane; ja tal oli kaasas hõbe-, kuld- ja vaskriistu.
11
Ka need pühitses kuningas Taavet Jehoovale ühes selle hõbeda ja kullaga, mida ta oli pühitsenud ja mis oli võetud kõigilt rahvailt, keda ta oli alistanud:
12
süürlastelt, moabiitidelt, ammonlastelt, vilistidelt ja amalekkidelt, ja Sooba kuningalt Hadadeserilt, Rehobi pojalt võetud saagist.
13
Ja Taavet tegi oma nime kuulsaks, kui ta tuli tagasi, olles Soolaorus maha löönud kaheksateistkümmend tuhat edomlast.
14
Ja ta pani Edomisse linnaväed; ta pani kõikjale Edomisse linnaväed ja kõik edomlased said Taaveti alamaiks; Jehoova aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
15
Ja Taavet valitses kogu Iisraeli üle ja Taavet mõistis kohut ja õigust kogu oma rahvale.
16
Joab, Seruja poeg, oli väeülem, ja Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik.
17
Saadok, Ahituubi poeg, ja Ahimelek, Ebjatari poeg olid preestrid; Seraja oli kirjutaja.
18
Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem; ka Taaveti pojad olid preestrid.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Taavet tegi enesele kojad Taaveti linna; ja ta valmistas paiga Jumala laekale ning lõi sellele telgi üles.
2
Siis ütles Taavet, et Jumala laegast ei tohi kanda ükski muu kui ainult leviidid, sest Jehoova oli valinud nemad laegast kandma ja seda igavesti teenima.
3
Ja Taavet kutsus kogu Iisraeli Jeruusalemma, tooma Jehoova laegast paika, mille ta sellele oli valmistanud.
4
Ja Taavet kogus kokku Aaroni pojad ja leviidid.
5
Kehati poegadest olid: Uuriel, ülem, ja tema vennad, sada kakskümmend;
6
Merari poegadest: Asaja, ülem, ja tema vennad, kakssada kakskümmend;
7
Geersomi poegadest: Joel, ülem, ja tema vennad, sada kolmkümmend;
8
Elisafani poegadest: Semaja, ülem, ja tema vennad, kakssada;
9
Hebroni poegadest: Eliel, ülem, ja tema vennad, kaheksakümmend,
10
Ussieli poegadest: Amminadab, ülem, ja tema vennad, sada kaksteistkümmend.
11
Ja Taavet kutsus preestrid Saadoki ja Ebjatari, ja leviidid Uurieli, Asaja, Joeli, Semaja, Elieli ja Amminadabi
12
ja ütles neile: "Teie olete leviitide perekondade peamehed. Pühitsege iseendid ja oma vendi ja tooge Jehoova, Iisraeli Jumala laegas paika, mille ma sellele olen valmistanud.
13
Sellepärast et te eelmisel korral ühes ei olnud, rebis meid Jehoova, meie Jumal; sest me ei olnud temast hoolinud, nagu oleksime pidanud!"
14
Siis pühitsesid preestrid ja leviidid endid Jehoova, Iisraeli Jumala laegast tooma,
15
Ja leviidid kandsid Jumala laegast kangidega oma õlgadel, nagu Mooses Jehoova sõna järele oli käskinud.
16
Ja Taavet käskis leviitide ülemaid, et nad laseksid ette astuda oma vennad lauljad mänguriistadega, naablite, kannelde ja simblitega, valju rõõmuhäält kuuldavale tooma.
17
Ja leviidid määrasid Heemani, Joeli poja, ja tema vendadest Aasafi, Berekja poja; ja Merari poegadest, nende vendadest, Eetani, Kuusaja poja;
18
ja ühes nendega nende vennad teisest astmest: Sakarja, Jaasieli, Semiramoti, Jehieli, Unni, Eliabi, Benaja, Maaseja, Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edomi ja Jeieli, väravahoidjad.
19
Lauljad Heeman, Aasaf ja Eetan mängisid vasksimblitega,
20
Sakarja, Asiel, Semiramot, Jehiel, Unni, Eliab, Maaseja ja Benaja mängisid naablitega kõrgehäälselt
21
ja Mattitja, Elifelehu, Mikneja, Oobed-Edom, Jehiel ja Asasja juhatasid laulu kaheksakeelsete kanneldega.
22
Ja Kenanja, leviitide kandeülem, juhatas kandmist, sest ta oskas seda.
23
Ja Berekja ja Elkana olid laeka väravahoidjad.
24
Ja preestrid Sebanja, Joosafat, Netaneel, Amaasai, Sakarja, Benaja ja Elieser puhusid pasunaid Jumala laeka ees; ja Oobed-Edom ja Jehia olid laeka väravahoidjad.
25
Nõnda olid Taavet, Iisraeli vanemad ja tuhandepealikud teel, et rõõmsa meelega tuua Jehoova seaduselaegas Oobed-Edomi kojast.
26
Ja kuna Jumal aitas leviite, kes kandsid Jehoova seaduselaegast, siis ohverdati seitse härjavärssi ja seitse jäära.
27
Taavetil oli seljas linane kuub, nõndasamuti kõigil leviitidel, kes kandsid laegast, ja lauljail ning Kenanjal, kandeülemal; Taavetil oli ka linane õlarüü.
28
Ja kogu Iisrael tõi Jehoova seaduselaeka üles hõisates ja sarve puhudes, pasunate, simblite, naablite ja kanneldega mängides.
29
Aga kui Jehoova seaduselaegas jõudis Taaveti linna, vaatas Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit tantsivat ja mängivat, põlgas ta teda oma südames.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Jumala laegas oli viidud ja asetatud telki, mille Taavet sellele oli püstitanud, siis toodi Jumala ees põletus- ja tänuohvreid.
2
Ja kui Taavet oli põletus- ja tänuohvreid ohverdanud, siis ta õnnistas rahvast Jehoova nimel.
3
Ja ta jagas igale Iisraeli lapsele, niihästi mehele kui naisele, igaühele leivakaku ning datli- ja rosinakoogi.
4
Ja ta pani leviidid Jehoova laeka ees teenima ja kuulutama, tänama ja kiitma Jehoovat, Iisraeli Jumalat:
5
Aasaf oli juhataja ja Sakarja tema abi; siis Jeiel, Semiramot, Jehiel, Mattitja, Eliab, Benaja, Oobed-Edom ja Jeiel mänguriistadega, naablite ja kanneldega, kuna Aasaf mängis simblit;
6
ja preestrid Benaja ja Jahasiel puhusid vahetpidamata pasunaid Jumala seaduselaeka ees.
7
Siis, selsamal päeval, andis Taavet Jehoova tänamise esimest korda Aasafi ja tema vendade hooleks:
8
"Tänage Jehoovat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
9
Laulge temale, mängige temale, kõnelge kõigist tema imedest!
10
Kiidelge tema pühast nimest, rõõmustugu nende süda, kes otsivad Jehoovat!
11
Nõudke Jehoovat ja tema võimsust, otsige alati tema palet!
12
Meenutage tema tehtud imetegusid, tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
13
te, Iisraeli, tema sulase sugu, te, Jaakobi, tema valitu lapsed!
14
tema, Jehoova, on meie Jumal, tema kohtuotsused on igal pool maailmas!
15
Pidage igavesti meeles tema lepingut, sõna, mille ta on annud tuhandele põlvele,
16
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga, ja tema vannet Iisakile!
17
Ta seadis selle Jaakobile määruseks, Iisraelile igaveseks lepinguks!
18
Ta ütles: "Sinule ma annan Kaananimaa, see on teie pärisosa,
19
kuigi teid on väike hulgake ja olete seal ainult pisut aega ning võõrastena elanud!
20
Nad rändasid rahva juurest rahva juure, ühest riigist teise rahva juure.
21
Tema ei lasknud kedagi neile liiga teha ja ta nuhtles nende pärast kuningaid:
22
"Ärge puudutage minu võituid ja ärge tehke kurja minu prohvetitele!"
23
Laulge Jehoovale, kõik maailm, kuulutage päevast päeva tema päästet!
24
Jutustage paganate seas tema au, tema imeasju kõigi rahvaste seas!
25
Sest Jehoova on suur ja väga kiidetav, ja tema on kardetavam kui kõik muud jumalad!
26
Sest teiste rahvaste jumalad on ebajumalad, Jehoova aga on teinud taevad!
27
Aulikkus ja auhiilgus on tema palge ees, võimsus ja rõõm on tema asupaigas!
28
Rahvaste suguvõsad! Andke Jehoovale, andke Jehoovale au ja võimus!
29
Andke Jehoovale tema nime au, tooge annetusi ja tulge tema palge ette, kummardage Jehoovat pühas ehtes!
30
Kõik maailm värisegu tema palge ees! Aga maailm jääb kindlaks, ei see kõigu!
31
Taevad rõõmustugu ja maa ilutsegu! Ja ütelge paganate seas: "Jehoova on kuningas!"
32
Meri ja selle täius kohisegu, hõisaku väli ja kõik, mis seal on!
33
Siis rõkatagu rõõmust metsa puud Jehoova ees, sest tema tuleb kohut mõistma maailmale!
34
Tänage Jehoovat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
35
Ja ütelge: "Päästa meid, meie pääste Jumal, kogu ja vabasta meid paganate seast, et saaksime tänada su püha nime ja hoobelda sinu kiitmisega!"
36
Tänu olgu Jehoovale, Iisraeli Jumalale, igavesest ajast igavesti! Ja kõik rahvas ütelgu: "Aamen!" ning kiitku Jehoovat!"
37
Ja ta jättis sinna Jehoova seaduselaeka ette Aasafi ja tema vennad, et nad alaliselt teeniksid laeka ees, täites igapäevaseid ülesandeid,
38
ja Oobed-Edomi ja tema vennad, ühtekokku kuuskümmend kaheksa; Oobed-Edom, Jedituuni poeg, ja Hosa said väravahoidjaiks.
39
Ja preester Saadoki ja tema vennad preestrid ta jättis Jehoova elamu ette, Gibeonis olevale ohvrikünkale,
40
ohverdama põletusohvrialtaril Jehoovale põletusohvreid igal hommikul ja õhtul, nõnda nagu on kirjutatud Jehoova käsuõpetuses, mille ta Iisraelile andis.
41
Ja nendega ühes olid Heeman ja Jedutuun ning teised valitud, kes nimeliselt olid nimetatud Jehoovat tänama selle eest, et tema heldus igavesti kestab.
42
Ja nende, Heemani ja Jedutuuni, juures olid pasunad ja simblid mängumeestele ja muud mänguriistad Jumala laulu jaoks. Ja Jedutuuni pojad valvasid väravat.
43
Siis kogu rahvas läks ära, igaüks oma kodusse; ja Taavet pöördus oma peret õnnistama.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui siis Taavet elas oma kojas, ütles Taavet prohvet Naatanile: "Vaata, mina elan seedripuust kojas, aga Jehoova seaduselaegas on telgiriiete all!"
2
Ja Naatan ütles Taavetile: "Tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
3
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
4
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: nõnda ütleb Jehoova: sina ära ehita mulle elamiseks koda.
5
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli ära tõin kuni tänapäevani, vaid olen rännanud telgist telki ja paigast teise.
6
Kus ma ka iganes kogu Iisraelis olen käinud, kas ma olen sõnagi lausunud ainsalegi Iisraeli kohtumõistjale, keda ma olin käskinud minu rahvast karjasena hoida, ja ütelnud: mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
7
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: nõnda ütleb vägede Jehoova: ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid mu rahvale, Iisraelile, vürstiks!
8
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud ja olen kõik su vaenlased sinu eest hävitanud. Nüüd ma tahan sulle nime teha, võrdseks suurimaile nimedele maa peal.
9
Ja ma tahan oma rahvale, Iisraelile, paiga määrata ja teda nõnda istutada, et ta oma kohal võib elada ega tarvitse enam karta, ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
10
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale. Ja ma alandan kõik su vaenlased ja kuulutan sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
11
Ja kui su päevad täis saavad ja sa lähed oma vanemate juure, siis ma lasen tõusta pärast sind sinu järglase, kes on üks su poegi, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
12
Tema ehitab mulle koja ja mina kinnitan tema aujärje igaveseks ajaks!
13
"Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks; oma heldust ma temast ei lahuta, nõnda nagu ma lahutasin tollest, kes oli enne sind."
14
Ja ma panen ta igaveseks oma kotta ja kuningriiki, ja tema aujärg on igavesti kindel!"
15
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
16
Siis kuningas Taavet läks ja asetus Jehoova ette ning ütles: "Jehoova Jumal! Kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind siitsaadik oled saatnud?
17
Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole tulevikust: sa oled näinud mind kui tõusvat inimrida, Jehoova Jumal!
18
Mida peaks Taavet sulle veelgi kõnelema aust, mida sa oled osutanud oma sulasele? Sina ju tunned oma sulast!
19
Jehoova! Oma sulase pärast ja oma südame järele oled sa kõiki neid suuri asju teinud ja kõik need suured asjad teatavaks teinud!
20
Jehoova! Kõige selle järele, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud, ei ole ükski sinu sarnane ega ole muud Jumalat kui sina!
21
Ja kes on nagu sinu rahvas Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas? Sa oled enesele teinud suure ja kardetava nime, ajades paganad ära oma rahva eest, kelle sa Egiptusest lunastasid.
22
Ja sa oled oma Iisraeli rahva määranud enesele rahvaks igaveseks ajaks. Jah, Sina Jehoova, oled saanud neile Jumalaks!
23
Ja nüüd, Jehoova, olgu see sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud, igavesti kindel ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
24
Siis on su nimi igavesti kindel ja suur, ja üteldakse: vägede Jehoova, Iisraeli Jumal, on Iisraelile Jumalaks, ja su sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees!
25
Sest Sina, mu Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud, et sa annad temale järeltuleva soo. Seepärast julgeb su sulane sind paluda!
26
Ja nüüd, Jehoova! Sina oled Jumal ja Sina oled oma sulasele lubanud seda head,
27
hakka siis nüüd oma sulase sugu õnnistama, et see igavesti sinu ette jääks! Sest mida Sina, Jehoova, õnnistad, see jääb igavesti õnnistatuks!"
