Aga kui Jehoova seaduselaegas jõudis Taaveti linna, vaatas Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit tantsivat ja mängivat, põlgas ta teda oma südames.
Aga kui Jehoova seaduselaegas jõudis Taaveti linna, vaatas Miikal, Sauli tütar, aknast, ja nähes kuningas Taavetit tantsivat ja mängivat, põlgas ta teda oma südames.
Ta oli põlatud ja inimestest hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle pealt silmnägu ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast!
Aga maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast et seda tuleb ära mõista vaimselt.