2. Saamueli 7:1
2. Saamueli 7:2-17
2
ütles kuningas prohvet Naatanile: "Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!"
3
Ja Naatan ütles kuningale: "Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Jehoova on sinuga!"
4
Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Jehoova sõna, kes ütles:
5
"Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Jehoova: kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6
Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma Iisraeli lapsed tõin Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7
Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja ütelnud: mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8
Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: nõnda ütleb vägede Jehoova: ma olen sind võtnud karjamaalt pudulojuste järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile!
9
Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sulle suure nime, võrdseks suurimaile nimedele maa peal!
10
Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega tarvitse enam karta; ja pöörased inimesed ei tohi enam teda vaenava nagu varem
11
ja sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Jehoova kuulutab sulle, et Jehoova annab sulle järeltuleva soo!
12
Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad ühes oma vanematega, siis ma lasen tõusta sinu järglase pärast sind, kes väljub sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13
Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks!
14
Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega!
15
Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest!
16
Ja su sugu ning su kuningriik püsivad mu ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks!"
17
Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda Naatan kõneles Taavetile.