7
Ma meenutan Jehoova heldust, Jehoova kiiduväärsust, kõige selle pärast, mida Jehoova meile on osutanud, ja suurt headust Iisraeli soo vastu, mida ta neile on osutanud oma halastuse ja suure helduse pärast!
8
Sest ta ütles: Nemad on ometi mu rahvas, lapsed, kes ei tee pettust! Ja ta tuli neile päästjaks kõigis nende kitsikustes.
9
Ei saadik ega ingel, vaid tema pale päästis neid! Armastuse ja kaastunde pärast ta lunastas nad, tõstis nad üles ja kandis neid kõigil muistseil päevil!
10
Aga nad tõstsid mässu ja kurvastasid tema Püha Vaimu; seepärast ta muutus nende vaenlaseks, võitles ise nende vastu!
11
Siis nad meenutasid muistseid päevi, tema sulast Moosest: Kus on see, kes tõi veest välja oma lammaste karjase? Kus on see, kes pani tema sisse oma Püha Vaimu,
12
kes oma aulist käsivart laskis käia Moosese paremal pool, kes lõhestas nende ees veed, et teha enesele igavest nime,
13
kes talutas neid sügavustest läbi, otsegu hobust kõrves, et nad ei komistaks?
14
Otsegukarja, kes läheb alla orgu, viis Jehoova Vaim nad puhkepaika. Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha enesele aulist nime!