3
Jehoova ilmutas ennast temale kaugelt: ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga!
4
Mina ehitan sind jälle, et sa oleksid üles ehitatud, Iisraeli neitsi! Sa ehid ennast jälle trummidega ja lähed rõõmsatega tantsima!
5
Sa istutad jälle viinapuuaedu Samaaria mägedele; need, kes istutavad, saavad ka kasutada!
6
Sest tuleb päev, mil Efraimi mägestikus hüüavad vahimehed: "Tõuske, mingem üles Siionisse Jehoova, meie Jumala juure!"
7
Sest nõnda ütleb Jehoova: hõisake ilutsedes Jaakobi pärast ja tundke rõõmu rahvaste peast; kuulutage, kiitke ja ütelge: "Jehoova on päästnud oma rahva, Iisraeli jäägi!"
8
Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimseist äärist; nende hulgas on üheskoos pimedaid ja jalutumaid, rasedaid ja sünnitajaid: suure hulgana tulevad nad siia tagasi!
9
Nad tulevad nuttes, aga ma toon neid trööstides; ma viin nad veeojade ääre tasasel teel, kus nad ei komista; sest ma olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu!
10
Rahvad, kuulge Jehoova sõna ja kuulutage kaugeil saartel ning ütelge: "Tema, kes pillutas Iisraeli, kogub teda ja hoiab teda nagu karjane oma karja!"
11
Sest Jehoova lunastab Jaakobi ja vabastab tema selle käest, kes on vägevam teda!
12
Ja nad tulevad ning hõiskavad Siioni kõrgendkul, nad säravad rõõmust Jehoova headuse pärast, vilja ja viina ja õli pärast, noorte pudulojuste ja veiste pärast; nende hing on nagu kastetud rohuaed ja nad ei närbu enam!