Flash tuleb sisse lülitada
1
Pärast Joosua surma küsisid Iisraeli lapsed Jehoovalt, üteldes: "Kes meist peab esimesena minema sõtta kaananlaste vastu?"
2
Ja Jehoova vastas: "Mingu Juuda! Vaata, ma annan maa tema kätte!"
3
Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: "Tule ühes minuga minu liisuosale ja sõdime kaananlaste vastu, siis tulen ka mina ühes sinuga sinu liisuosale!" Ja Siimeon läks ühes temaga.
4
Juuda läks ja Jehoova andis nende kätte kaananlased ja perislased; Besekis nad lõid neist maha kümme tuhat meest.
5
Besekis nad kohtasid Adoni-Besekit, sõdisid tema vastu ning lõid kaananlasi ja perislasi.
6
Adoni-Besek aga põgenes ja nad ajasid teda taga ning võtsid ta kinni ja raiusid tal pöidlad kätelt ja suured varbad jalgadelt.
7
Ja Adoni-Besek ütles: "Seitsekümmend kuningat, kelle kätelt olid raiutud pöidlad ja jalgadelt suured varbad, olid mu laua all korjamas raasukesi. Nõnda nagu ma ise tegin, nõnda tasus Jumal mulle!" Ta viidi Jeruusalemma ja ta suri seal.
8
Ja juudalased sõdisid Jeruusalema vastu, vallutasid selle, lõid elanikud maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega.
9
Seejärel läksid juudalased sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mägestikus, Lõunamaal ja madalikul.
10
Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis; Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; ja nad lõid Seesaid, Ahimani ja Talmaid.
11
Sealt ta läks Debiri elanike vastu; Debiri nimi oli muiste Kirjat-Seefer.
12
Ja Kaaleb ütles: "Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa!"
13
Kui Otniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, selle vallutas, siis ta andis oma tütre Aksa temale naiseks.
14
Ja kui Aksa tuli, siis Otniel kihutas teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha kargas, küsis Kaaleb: "Mida soovid?"
15
Ja ta vastas: "Anna mulle üks kingitus. Et sa mind oled annud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!" Ja Kaaleb andis temale ülemised allikad ja alumised allikad.
16
Ja Moosese äia, keenlase lapsed olid tulnud Palmidelinnast ühes juudalastega Juuda kõrbe, mis on lõuna pool Aradit; nad läksid ja elasid sealse rahva hulgas.
17
Ja Juuda läks oma venna Siimeoniga ja nad lõid neid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ja hävitasid linna sootumaks; ja linnale pandi nimeks Horma.
18
Ja Juuda vallutas Assa ja selle maa-ala, Askeloni ja selle maa-ala, Ekroni ja selle maa-ala.
19
Jehoova oli Juudaga ja seetõttu ta vallutas mägestiku; aga ta ei suutnud ära ajada oru elanikke, sest neil olid raudsõjavankrid.
20
Ja Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli käskinud, ja tema ajas sealt ära kolm anaklast.
21
Aga benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemas, ja nii elavad jebuuslased Jeruusalemas ühes benjaminlastega tänapäevani.
22
Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Jehoova oli nendega.
23
Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus,
24
siis luurajad nägid üht meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: "Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!"
25
Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna.
26
Ja see mees läks hetiitide maale ja ehitas ühe linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani.
27
Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale.
28
Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära.
29
Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele.
30
Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks.
31
Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke.
32
Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära.
33
Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks.
34
Emorlased tõrjusid daanlased mägestikku ega lasknud neid tulla orgu.
35
Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks.
36
Ja emorlaste maa-ala oli alates Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Jehoova ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: "Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega!
2
Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält! Mis te olete teinud!
3
Seepärast ma ütlen: mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile rõhujaiks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks!
4
Ja kui Jehoova ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis.
5
Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Jehoovale.
6
Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.
7
Ja rahvas teenis Jehoovat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
8
Siis Joosua, Nuuni poeg, Jehoova sulane suri saja kümne aasta vanuses.
9
Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mägestikus põhja pool Gaasi mäge.
10
Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juure, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tunnud Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
11
Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Jehoova silmis ning teenisid baale
12
ja jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Jehoovat.
13
Aga kui nad Jehoova maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,
14
siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.
15
"Kuhu nad iganes läksid, seal oli Jehoova käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Jehoova oli ütelnud ja nõnda nagu Jehoova neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes."
16
Siis Jehoova laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.
17
Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Pea lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud kuulda võttes Jehoova käske - nemad ei teinud nõnda!
18
Kui siis Jehoova tõstis neile kohtumõistjaid, oli Jehoova kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Jehooval oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.
19
Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.
20
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: "Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält,
21
siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtki neist rahvaist, kelled Joosua surres alles jättis,
22
et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Jehoova teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte!"
23
Ja Jehoova jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega annud neid ka mitte Joosua kätte.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja need on rahvad, keda Jehoova alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kelled ei tundnud ühtki Kaanani sõda,
2
ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei oska:
3
viis vilistide vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mägestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
4
Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada kas nad tahavad kuulda Jehoova käske, mis ta Moosese läbi oli annud nende vanemaile.
5
Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
6
võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
7
Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Jehoova silmis ja unustasid Jehoova, oma Jumala ning teenisid baale ja asheraid.
8
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
9
Aga Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
10
Jehoova vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Jehoova andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
11
Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
12
Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, ja Jehoova julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Jehoova silmis.
13
Ja tema kogus enese juure ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
14
Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateistkümmend aastat.
15
Siis Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
16
siis Eehud valmistas enesele kahe teraga mõõga, küünar pika ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
17
Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
18
Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis inimesed ära, kes andi olid kannud,
19
ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: "Kuningas, mul on sulle saladus rääkida!" Ja tema vastas: "Tasa!" Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest välja.
20
Eehud tuli ta juure, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles; "Mul on sinu jaoks Jumala sõna!" Ta tõusis üles oma istmelt,
21
aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
22
nõnda et pidegi läks tera järele sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärele ta väljus peidikust.
23
Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
24
Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud! Nad ütlesid: "Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju!"
25
Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi! Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas!
26
Eehud aga oli põgenenud, seni kui nad kõhelesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsnud Seirasse.
27
Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mägestikus ja Iisraeli lapsed läksid ühes temaga mägestikust alla, tema nende ees.
28
Ja ta ütles neile: "Järgnege mulle, sest Jehoova annab teie vaenlased moabiidid teie kätte!" Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed Moabi poole ega lasknud üle mitte kedagi.
29
Tol korral nad lõid maha moabiite ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainustki ei pääsnud.
30
Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
31
Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistidest maha kuussada meest; temagi päästis lisraeli.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, kui Eehud oli surnud.
2
Siis andis Jehoova nad Kaanani kuninga Jaabini kätte, kes valitses Haasoris; tema sõjaväe pealik oli Siisera, kes elas Haroset-Goojimis.
3
Ja Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole, sest tal oli üheksasada raudsõjavankrit ja ta rõhus Iisraeli lapsi kakskümmend aastat tugevasti.
4
Aga naisprohvet Deboora, Lappidoti naine, mõistis sel ajal Iisraelile kohut.
5
Tema istus Deboora-palmi all Raama ja Peeteli vahel Efraimi mägestikus, ja Iisraeli lapsed läksid üles tema juure kohtusse.
6
Ja tema läkitas järele ja laskis kutsuda Baaraki, Abinoami poja Naftali Kedesist ning ütles sellele: "Eks ole Jehoova, Iisraeli Jumal käskinud: mine rända Taabori mäele ja võta enesega ühes kümme tuhat meest naftalilaste ja sebulonlaste hulgast?
7
Siis juhin mina su juure Kiisoni jõe ääre Siisera, Jaabini sõjaväe pealiku ning tema sõjavankrid ja väehulgad, ja ma annan tema su kätte!"
8
Ja Baarak vastas temale: "Kui sa tuled ühes minuga, siis ma lähen; aga kui sa ei tule ühes minuga, siis ma ei lähe!"
9
Ja tema ütles: "Ma tulen kindlasti ühes sinuga, ainult et teekonnal, millele sa lähed, ei saa au osaks sinule, vaid Jehoova annab Siisera ühe naise kätte!" Ja Deboora võttis kätte ning läks ühes Baarakiga Kedesisse.
10
Siis Baarak kutsus kokku Kedesisse Sebuloni ja Naftali, ja kümme tuhat meest läks üles tema kannul; ja Deboora läks ühes temaga.
11
Aga keenlane Heber oli lahkunud keenlastest, Moosese äia Hoobabi lastest, ja oli oma telki üles lüües tulnud kuni Saannaimi tammeni, mis on Kedesi juures.
12
Kui Siiserale teatati, et Baarak, Abinoami poeg, oli läinud üles Taabori mäele,
13
siis Siisera hüüdis kokku kõik oma sõjavankrid, üheksasada raudvankrit, ja kogu rahva, kes tal oli, Haroset-Goojimist Kiisoni jõe ääre.
14
Ja Deboora ütles Baarakile: "Tõuse, sest see on päev, mil Jehoova annab Siisera su kätte! Eks ole Jehoova su ees välja läinud?" Siis Baarak läks Taabori mäelt alla ja tema järel kümme tuhat meest.
15
Ja Jehoova viis segadusse Siisera ja kõik sõjavankrid ja kogu leeri Baaraki mõõgatera ees - ja Siisera astus vankrist maha ning põgenes jala.
16
Ja Baarak ajas taga vankreid ja sõjaväge kuni Haroset-Goojimini, ja kogu Siisera sõjavägi langes mõõgatera läbi, ainustki ei jäänud järele!
17
Aga Siisera oli jala põgenenud keenlase Heberi naise Jaeli telki, sest Haasori kuninga Jaabini ja keenlase Heberi soo vahel oli rahu.
18
Ja Jael tuli välja Siiserale vastu ning ütles temale: "Tule sisse, mu isand, tule sisse mu juure, ära karda!" Ja ta läks tema juure telki ning Jael kattis teda vaibaga.
19
Ja Siisera ütles temale: "Anna mulle pisut vett juua, sest mul on janu!" Siis Jael võttis lahti piimaastja, andis temale juua ja kattis ta kinni.
20
Ja Siisera ütles temale: "Seisa telgi uksel ja kui keegi tuleb ja küsib ning ütleb: kas siin on keegi? siis vasta: ei ole!"
21
Aga Jael, Heberi naine, haaras ühe telgivaia ja võttis vasara kätte ning läks hiljukesi ta juure ja tagus vaia ta oimudesse, nõnda et see tungis maasse; tema magas ju väsimuse pärast sügavasti; nõnda ta suri.
22
Ja vaata, Baarak ajas taga Siiserat! Siis Jael läks välja temale vastu ja ütles talle: "Tule, ma näitan sulle meest, keda sa otsid!" Ja ta läks sisse tema juure, ja vaata, Siisera lamas surnuna, vai oimudes!
23
Nõnda alandas Jumal sel päeval Jaabinit, Kaanani kuningat, Iisraeli laste ees.
24
Ja Iisraeli laste käsi lasus üha rängemini Kaanani kuninga Jaabini peal, kuni nad hävitasid Kaanani kuninga Jaabini.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Iisraeli lapsed jälle tegid kurja Jehoova silmis, siis Jehoova andis nad neljakümneks aastaks vilistide kätte.
2
Sorast, daanlaste suguvõsast, oli keegi mees, Maanoah nimi; tema naine oli sigimatu ega olnud sünnitanud.
3
Aga Jehoova ingel ilmutas ennast naisele ja ütles temale: "Vaata, sa oled sigimatu ega ole sünnitanud. Aga sa saad käima peale ja tood poja ilmale.
4
Hoia siis nüüd, et sa ei joo viina ja vägijooki ega söö midagi roojast!
5
Sest vaata, sa saad käima peale ja tood poja ilmale! Aga habemenuga ei tohi saada tema pea ligi, sest poiss peab olema emaihust alates Jumalale nasiiriks, ja tema hakkab Iisraeli päästma vilistide käest!"
6
Ja naine läks ning rääkis oma mehega, üteldes: "Mu juure tuli jumalamees ja tal oli nagu Jumala ingli välimus, väga kardetav! Mina ei küsinud temalt, kust ta oli, ja tema ei annud mulle teada oma nime.
7
Aga ta ütles mulle: vaata, sa saad käima peale ja tood poja ilmale; ära siis nüüd joo viina ega vägijooki ja ära söö midagi roojast, sest poiss peab olema Jumalale nasiiriks emaihust alates kuni oma surmapäevani!"
8
Siis Maanoah palus Jehoovat ja ütles: "Oh Issand! Jumalamees, kelle sa läkitasid, tulgu veel kord meie juure ja õpetagu meid, mida peame tegema poisiga, kes sünnib!"
9
Ja Jumal kuulis Maanoahi häält ning Jumala ingel tuli jälle naise juure, kui see istus väljal ja Maanoah, ta mees, ei olnud tema juures.
10
Siis naine ruttas, jooksis ning teatas oma mehele ja ütles temale: "Vaata, mulle ilmutas ennast see mees, kes teista mu juure tuli!"
11
Ja Maanoah tõusis, läks oma naise järel ja tuli mehe juure ning küsis temalt: "Kas sina oled see mees, kes naisega rääkis?" Ja see vastas: "Olen!"
12
Ja Maanoah küsis: "Kui nüüd su sõna täide läheb, missugune peab siis olema poisi eluviis ja kuidas teda kohelda?"
13
Ja Jehoova ingel vastas Maanoahile: "Naine hoidugu kõigest, mis ma temale olen ütelnud:
14
ta ei tohi süüa midagi, mis tuleb viinapuust; ta ei tohi juua viina ja vägijooki ega süüa midagi roojast; ta peab pidama kõike, mis ma teda olen käskinud!"
15
Siis Maanoah ütles Jehoova inglile: "Luba, et peame sind kinni, et saaksime sulle valmistada sikutalle!"
16
Aga Jehoova ingel vastas Maanoahile: "Kuigi sa pead mind kinni, ei söö ma ometi su leiba. Aga kui sa tahad valmistada põletusohvrit, siis ohverda see Jehoovale!" Sest Maanoah ei teadnud, et see oli Jehoova ingel.
17
Ja Maanoah küsis Jehoova inglilt: "Mis su nimi on, et saaksime sind austada, kui su sõnad täide lähevad?"
18
Aga Jehoova ingel vastas temale: "Miks sa küsid mu nime? See on ju imeline!"
19
Siis Maanoah võttis sikutalle ja roaohvri ning ohverdas selle kalju peal Jehoovale, kes imeliselt talitab. Ja Maanoah ja ta naine nägid,
20
kui leek tõusis altarilt taeva poole, et Jehoova ingel läks üles altari leegis Maanoahi ja ta naise nähes; ja nad heitsid silmili maha.
21
Kuigi Jehoova ingel enam ei ilmutanud ennast Maanoahile ja tema naisele, teadis Maanoah, et see oli olnud Jehoova ingel.
22
Ja Maanoah ütles oma naisele: "Me peame surema, sest me oleme näinud Jumalat!"
23
Aga ta naine ütles temale: "Kui Jehoova oleks tahtnud meid surmata, siis ta ei oleks meie käest vastu võtnud põletus- ja roaohvrit ega oleks meile näidanud kõike seda, samuti ta ei oleks meid lasknud nüüd seesugust kuulda!"
24
Ja naine tõi poja ilmale ning pani temale nimeks Simson; poiss kasvas suureks ja Jehoova õnnistas teda.
25
Ja Jehoova vaim hakkas teda mõjustama Daani leeris Sora ja Estaoli vahel.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kord Simson läks alla Timnasse ja nägi Timnas üht naist vilistide tütarde hulgast.
2
Ta tuli üles ja jutustas oma isale ja emale ning ütles: "Ma nägin Timnas üht naist vilistide tütarde hulgast; võtke ta nüüd mulle naiseks!"
3
Tema isa, samuti ta ema, küsis temalt: "Kas ei ole naist su vendade tütarde hulgas ja kogu mu rahva hulgas, et sa lähed naist võtma ümberlõikamata vilistide hulgast?" Aga Simson vastas oma isale: "Võta ta mulle, sest tema on minu silmis see õige!"
4
Tema isa ja ema aga ei teadnud, et see tuli Jehoovalt, kes otsis põhjust vilistide vastu; sel ajal vilistid valitsesid Iisraeli üle.
5
Nii läks Simson isa ja emaga alla Timnasse; aga kui ta jõudis Timna viinamägede juure, vaata, siis tuli üks noor lõukoer möirates temale vastu!
6
Aga Jehoova vaim tuli võimsasti tema peale ja ta kiskus selle lõhki, otsegu oleks ta kitsetalle lõhki kiskunud, kuigi tal ei oInud käes mitte midagi; oma isale ja emale ta aga ei jutustanud, mis ta oli teinud.
7
Seejärel ta läks alla ja kõneles naisega, kes Simsoni silmis oli meeldiv.
8
mõne aja pärast, olles teel tagasi teda võtma, ta põikas vaatama lõukoera raibet, ja ennäe, lõukoera korjuses oli mesilaspere ja mett!
9
Ta kaapis mett oma pihkudesse, läks edasi ja sõi; ja ta tuli oma isa ja ema juure ning andis neile ja nemad sõid; aga ta ei jutustanud neile, et ta mee oli kaapinud lõukoera korjusest.
10
Kui ta isa tuli alla naise juure, siis Simson valmistas seal pidu, sest nõnda oli poissmeestel viisiks teha.
11
Ja kui nad teda nägid, siis nad tõid kolmkümmend peiupoissi, et need oleksid ta juures.
12
Ja Simson ütles neile: "Ma annan teile nüüd ühe mõistatuse mõistatada: kui te seitsme pidupäeva jooksul seletate selle mulle õigesti ja leiate lahenduse, siis ma annan teile kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust.
13
Aga kui te ei suuda seda mulle seletada, siis peate teie mulle andma kolmkümmend särki ja kolmkümmend piduriietust!" Ja nad ütlesid temale: "Anna oma mõistatus mõistatada, me oleme valmis kuulma!"
14
Siis ta ütles neile: "Sööjast tuli söök ja tugevast tuli magus!" Aga nad ei suutnud kolmel päeval mõistatust seletada.
15
Seitsmendal päeval nad ütlesid Simsoni naisele: "Meelita oma meest, et ta seletaks meile mõistatuse, et me sind ja su isakoda tulega ära ei põletaks! Kas olete meid kutsunud, et teha meid vaeseks, või kuidas?"
16
Siis Simsoni naine nuttis tema juures ning ütles: "Sina vihkad mind ainult ega armasta mind! Sa oled annud mu rahva poegadele mõistatada ühe mõistatuse, aga ei ole seda mulle seletanud!" Ta vastas temale: "Vaata, ma ei ole seletanud oma isale ja emale, aga peaksin seletama sinule?"
17
Tema aga nuttis ta juures need seitse päeva, mil neil oli pidu; ja seitsmendal päeval Simson seletas temale, sest naine ajas teda kitsikusse; ja naine seletas mõistatuse oma rahva poegadele.
18
Siis ütlesid linna mehed temale seitsmendal päeval, enne kui päike oli loojunud: "Mis on meest magusam ja kes on lõukoerast tugevam?" Ja tema vastas neile: "Kui te mu õhvakesega ei oleks künnud, te ei oleks mu mõistatust lahendanud!"
19
Siis Jehoova vaim tuli võimsasti tema peale ja ta läks alla Askeloni ning lõi neist maha kolmkümmend meest, võttis nende riided ja andis piduriietuseks mõistatuse seletajaile. Ta viha süttis põlema ja ta läks oma isakotta.
20
Simsoni naine aga sai sellele peiupoisile, kes oli olnud temale isameheks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga mõne aja pärast, nisulõikuse ajal, Simson tuli oma naist külastama, sikutall kaasas, ja ütles: "Ma tahan minna kambrisse oma naise juure!" Aga selle isa ei lasknud teda minna.
2
Ja selle isa ütles: "Ma olen alati mõtelnud, et sa teda hoopis vihkad, seepärast ma andsin tema su peiupoisile! Eks ole ta noorem õde ilusam teda? Saagu nüüd see tema asemel sulle!"
3
Aga Simson vastas neile: "Seekord ma olen vilistide ees süüta, kui ma neile paha teen!"
4
Ja Simson läks ning püüdis kinni kolmsada rebast; ta võttis tõrvikuid, sidus sabad paarikaupa kokku ja pani iga sabapaari vahele tõrviku.
5
Siis ta süütas tulega tõrvikud ja laskis rebased lahti vilistide viljapõldudele, süüdates nõnda põlema niihästi nabrad kui lõikamata vilja, viinamäed ja õlipuud.
6
Kui vilistid küsisid: "Kes seda tegi?" siis vastati: "Simson, timnalase väimees, sellepärast et see võttis ära ta naise ja andis tema peiupoisile!" Siis vilistid läksid ja põletasid tulega naise ja tema isa.
7
Aga Simson ütles neile: "Kui te nõnda teete, siis ma tõesti ei puhka enne kui ma teile olen tasunud!"
8
Ja ta peksis neid suures tapluses "säärtest puusadeni"! Seejärele ta läks ja elas Eetami kaljulõhes.
9
Siis vilistid tulid ja lõid leeri üles Juudasse ning hulkusid Lehhis.
10
Ja Juuda mehed küsisid: "Miks olete tulnud meie vastu?" Nad vastasid: "Me tulime Simsonit kinni siduma, talitama temaga, nagu tema talitas meiega!"
11
Siis läks Juudast kolm tuhat meest Eetami kaljulõhe juure ja nad ütlesid Simsonile: "Kas sa ei tea, et vilistid valitsevad meie üle? Miks tegid meile seda?" Aga tema vastas neile: "Nagu nemad minule tegid, nõnda tegin mina neile!"
12
Ja nad ütlesid temale: "Me tulime, et sind kinni siduda ja vilistide kätte anda!" Simson ütles neile: "Vanduge mulle, et te ise ei taha mulle kallale kippuda!"
13
Nad ütlesid temale vastates: "Ei, me ainult seome sind ja anname nende kätte ega taha hoopiski mitte surmata!" Siis nad sidusid teda kahe uue köiega ja viisid ta kaljult ära.
14
Kui ta jõudis Lehhisse, siis vilistid hõiskasid temale vastu; aga Jehoova vaim tuli võimsasti ta peale ja siis olid köied ta käsivartel otsegu tules kõrbevad linased lõngad ja tal sulasid köidikud kätelt!
15
Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.
16
Ja Simson ütles: "Eesli lõualuuga - hunnik, hunnikud! Eesli lõualuuga ma lõin maha tuhat meest!"
17
Ja kui ta nõnda oli ütelnud, siis ta viskas käest lõualuu ning pani sellele paigale nimeks Raamat-Lehhi.
18
Ja et tal oli väga suur janu, siis ta hüüdis Jehoova poole ning ütles: "Sina andsid oma sulase käe läbi selle suure võidu; nüüd ma pean aga surema janusse ja langema ümberlõikamatute kätte!"
19
Siis Jumal lõhestas Lehhis oleva õõne, sealt tuli vesi välja ja ta jõi; ta vaim tuli tagasi ja ta elustus. Seepärast pandi sellele nimeks "Hüüdja allikas", mis on Lehhis tänapäevani.
20
Ja ta mõistis Iisraelile kohut vilistide ajal kakskümmend aastat.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis Simson läks Assasse, nägi seal üht hooranaist ja läks selle juure.
2
Kui assalastele üteldi: "Simson on siia tulnud!" siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, üteldes: "Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema!"
3
Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl ta tõusis üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemaist piitadest, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.
4
Ja pärast seda ta armastas Soreki jõe ääres üht naist, nimega Deliila.
5
Siis vilistide vürstid tulid naise juure ja ütlesid temale: "Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!"
6
Ja Deliila ütles Simsonile: "Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?"
7
Simson vastas temale: "Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu iga muu inimene."
8
Siis vilistide vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.
9
Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" siis ta rebis loomakõõlused katki, otsegu rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.
10
Ja Deliila ütles Simsonile: "Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet! Räägi nüüd ometi mulle, millega sind saab siduda?"
11
Ta ütles siis temale: "Kui mind seotakse uute köitega, milledega ei ole tööd tehtud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu muud inimesed."
12
Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson! Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid!"
13
Ja Deliila ütles Simsonile: "Siitsaadik sa oled mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!" Ja ta vastas temale: "Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse!"
14
Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Kui Simson ärkas unest, siis ta kiskus välja soa ühes koe ja lõimedega!
15
Ja Deliila ütles temale: "Kuidas sa võid ütelda: ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on!"
16
Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
17
ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetumaks ning olen nagu kõik muud inimesed!"
18
Kui Deliila nägi, et ta oli temale avanud kogu oma südame, siis ta läkitas järele ning kutsus vilistide vürstid, üteldes: "Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!" Ja vilistide vürstid tulid ta juure ning tõid raha kaasa.
19
Ta uinutas teda oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat: siis Simson hakkas nõrgenema ja ta jõud lahkus temast.
20
Ja Deliila ütles: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Simson ärkas unest ja mõtles: "Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!" Aga ta ei teadnud, et Jehoova oli temast lahkunud!
21
Ja vilistid võtsid tema kinni ja torkasid temal silmad välja; ja nad viisid tema Assasse, aheldasid teda vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.
22
Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.
23
Ja vilistide vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud Simsoni, meie vaenlase!"
24
Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes meist paljusid maha lõi!"
25
Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: "Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!" Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.
26
Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: "Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, milledele hoone tugineb, et ma nende vastu saan nõjatuda!"
27
Hoone aga oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistide vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.
28
Siis Simson hüüdis Jehoovat ja ütles: "Issand Jehoova! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistidele ühe korraga kätte maksta oma mõlemate silmade eest!"
29
Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, milledele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.
30
Ja Simson ütles: "Surgu mu hing ühes vilistidega!" Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud!
31
Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid tema ning viisid ja matsid ta Sora ja Estaoli vahele, ta isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.
