aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,

Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistidest maha kuussada meest; temagi päästis lisraeli.

Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele! Ta tagus Siiserat, lõhkus tema pea, purustas ja puuris läbi ta oimud!

Ja ta leidis ühe toore eeslilõualuu, sirutas oma käe, võttis selle ja lõi sellega maha tuhat meest.

Ja vilist ütles Taavetile: "Kas ma olen koer, et sa tuled mu juure kepiga?" Ja vilist sajatas Taavetit oma jumalate nimel.

Ja Taavet pistis käe pauna, võttis sealt kivi ja lingutas ning tabas vilisti otsa ette; kivi tungis laupa ja ta langes silmili maha.

Nõnda sai Taavet vilistist jagu lingu ja kiviga; ta lõi vilisti maha ja surmas tema; aga Taavetil ei olnud mõõka käes.

Sest on kirjutatud: "Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!"

vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; ja mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis on vägev;

Ei ma karda rahva musttuhandeid, kes kõigilt poolt on endid seadnud minu vastu!

Tema jalgade juures ta vajus kokku, langes, jäi lamama, tema jalgade juures ta vajus, langes! Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna!