Flash tuleb sisse lülitada
1
Nehemja, Hakalja poja sõnad. "Ja see sündis kislevikuus, kahekümnendal aastal, et ma olin Suusa palees.
2
Siis tuli Hanani, üks mu vendadest, tema ise ja mõned mehed Juudamaalt. Ma küsitelin neid pääsenud juutide kohta, kes vangiviimisel olid alles jäänud, ja Jeruusalema kohta.
3
Ja nemad ütlesid mulle: "Need, kes seal maal vangiviimisest on alles jäänud, on suures õnnetuses ja häbis, Jeruusalema müürid on maha kistud ja selle väravad tulega põletatud!"
4
Kui ma neid sõnu kuulsin, siis ma istusin maha, nutsin ja leinasin mitu päeva, ja ma paastusin ja palvetasin taeva Jumala ees.
5
Ja ma ütlesin: "Oh Jehoova, taeva Jumal, suur ja kardetav Jumal, kes hoiab lepingut ja heldust neile, kes teda armastavad ja tema käske peavad!
6
Olgu nüüd su kõrv tähelepanelik ja su silmad lahti kuulma oma sulase palvet, mida ma nüüd sinu ees palvetan päevad ja ööd, Iisraeli laste, su sulaste pärast, ja miska ma tunnistan Iisraeli laste patte, mis me sinu vastu oleme teinud! Ka mina ja mu isa pere oleme pattu teinud!
7
Me oleme väga kõlvatumalt talitanud sinu vastu ega ole pidanud käske, seadlusi ja kohtuseadusi, mis sa Moosesele, oma sulasele andsid!
8
Tuleta nüüd meele seda sõna, mille sa andsid Moosesele, oma sulasele, üteldes: kui te olete truuduseta, siis ma pillutan teid rahvaste sekka;
9
aga kui te pöördute minu juure ja peate minu käske ning teete nende järele, siis kui teie pillutatud oleksid kas või taeva servas, ma kogun nad sealtki ja viin paika, mille ma olen valinud eluasemeks oma nimele!
10
Need on ju sinu sulased ja sinu rahvas, kelle sa oled lunastanud oma suure rammu ja vägeva käega!
11
Oh Issand, pangu nüüd su kõrv tähele oma sulase palvet ja oma sulaste palvet, kes tahavad karta su nime! Ja lase siis täna korda minna oma sulase nõu ja anna temale halastust selle mehe ees!" Mina olin nimelt kuninga joogikallajate ülem.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja niisanikuus, kuningas Artahsasta kahekümnendal aastal, oli tema ees viin; mina tõin viina ja andsin kuningale. Kuna ma tema palge ees ei olnud iialgi olnud kurb,
2
siis ütles kuningas mulle: "Mispärast sa oled kurva näoga? Ega sa ole ometi haige? See ei ole muud kui südame kurbus!" Siis ma kartsin üpris väga
3
ja ütlesin kuningale: "Kuningas elagu igavesti! Miks ma ei peaks olema kurva näoga, kui see linn, kus on mu vanemate hauad, on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud?"
4
Siis küsis kuningas minult: "Mida sa nüüd soovid?" Aga mina palusin taeva Jumalat
5
ja ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab ja su sulane on sulle meelepärane, siis läkita mind Juudamaale mu vanemate haudade linna, et ma saaksin selle üles ehitada."
6
Siis küsis kuningas minult, kuninganna istudes tema kõrval: "Kui kaua su teekond kestab ja millal sa tagasi tuled?" Kui ma nimetasin temale vastava aja, siis oli see kuningale meele järele ja ta läkitas mind.
7
Ja ma ütlesin kuningale: "Kui kuningas heaks arvab, siis antagu mulle kaasa kirjad maavalitsejaile teispoole Frati jõge, et nad laseksid mind läbi, kuni ma jõuan Juudamaale,
8
nõndasamuti kiri Aasafile, kuninga metsaülemale, et ta annaks mulle puid templipalee väravate ehitamiseks ja linna müüri ning koja jaoks, kuhu ma asun." Ja kuningas andis mulle need, sest mu peal oli mu Jumala hea käsi.
9
Siis ma tulin maavalitsejate juure teispoole Frati jõge ja andsin neile kuninga kirjad; ja kuningas oli ühes minuga läkitanud väepealikuid ja ratsanikke.
10
Aga kui Sanballat, hooronlane, ja ametnik Toobija, ammonlane, seda kuulsid, siis pahandas see neid väga, et keegi oli tulnud nõutama head Iisraeli lastele.
11
Ja kui ma olin jõudnud Jeruusalemma ning olin seal olnud kolm päeva,
12
siis ma tõusin öösel üles, mina ja mõned mehed ühes minuga, ilma et ma kellelegi oleksin rääkinud, mis Jumal mu südamesse oli pannud Jeruusalema heaks teha; ka ei olnud mul ühes muud lojust kui see lojus, kellega ma ise ratsutasin.
13
Ja ma läksin öösel Oruväravast välja Loheallika poole ja Sõnnikuvärava juure, ja vaatlesin Jeruusalema müüre, mis olid maha kistud, ja selle väravaid, mis olid tulega põletatud.
14
Ja ma läksin edasi Allikavärava ja Kuningatiigi juure; aga seal ei olnud lojusel, kelle seljas ma istusin, edasipääsuks maad.
15
Siis ma läksin öösel orgu mööda ülespoole ja vaatlesin müüri; seejärel ma pöördusin ümber ja tulin tagasi tulles Oruväravast sisse.
16
Aga ülemad ei teadnud, kuhu ma läksin ja mis ma tegin, sest ma ei olnud siitsaadik seda avaldanud ei juutidele ega preestritele, ei suurnikele ega ülemaile, ka mitte muile, kes seda tööd pidid tegema.
17
Aga nüüd ma ütlesin neile: "Te näete, missuguses õnnetuses me oleme, kuidas Jeruusalem on varemeis ja selle väravad on tulega põletatud! Mingem ja ehitagem üles Jeruusalema müür, et meid enam ei teotataks!"
18
Ja ma jutustasin neile, kuidas mu peal oli olnud mu Jumala hea käsi, ja ka neist sõnust, mis kuningas mulle oli ütelnud. Siis nad ütlesid: "Võtkem kätte ja ehitagem!" Ja nad kinnitasid oma käsi selleks heaks tööks.
19
Aga kui hooronlane Sanballat ja ammonlane, ametnik Toobija, ja araablane Gesem seda kuulsid, siis nad pilkasid meid, osutasid meile põlgust ja küsisid: "Mis see on, mida te teete? Kas tahate kuningale vastu hakata?"
20
Siis ma vastasin ja ütlesin neile: "Taeva Jumal annab meile kordamineku, ja meie, tema sulased, võtame kätte ja ehitame! Aga teil ei ole osa, õigust ega mälestust Jeruusalemas!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kui Sanballat ja Toobija, araablased, ammonlased ja asdodlased kuulsid, et Jeruusalema müüride parandus edenes, et mahakistud kohad hakkasid kinni saama, siis nad vihastusid väga.
2
Ja need kõik pidasid üheskoos vandenõu, et tulla Jeruusalema vastu sõdima ja temale tüli tegema.
3
Aga me palusime oma Jumalat ja panime nende vastu vahimehi päeval ja öösel, et nende eest kaitset leida.
4
Juudas üteldi: "Kandja ramm raugeb, prügi on palju - meil pole jaksu ehitada müüri!"
5
Meie vaenlased aga mõtlesid: "Enne kui nad märkavad ja näevad, tuleme meie nende sekka ja tapame nad ning lõpetame töö!"
6
Kui juudid, kes elasid nende naabruses, tulid ja ütlesid meile vähemalt kümme korda, et kõigist paigust, kus nad elavad, tullakse meile kallale,
7
siis ma panin mehi madalamaisse paikadesse müüri taha, lahtistele kohtadele, ja seadsin rahva üles suguvõsade kaupa mõõkade, piikide ja ambudega.
8
Siis ma vaatasin, ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: "Ärge kartke neid! Mõtelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!"
9
Ja kui meie vaenlased kuulsid, et see meile oli teatavaks saanud ja Jumal nende nõu oli tühistanud, siis me pöördusime kõik tagasi müüri juure, igaüks oma tööle.
10
Ja sellest päevast alates tegid tööd ainult pooled minu noortest meestest ja pooled kandsid piike, kilpe, ambusid ja soomusrüüsid; ja vürstid seisid kogu Juuda soo taga,
11
kes müüri ehitas. Ja koormakandjad kandsid, tehes ühe käega tööd ja hoides teisega viskoda.
12
Ja ehitajail oli ehitades igaühel oma mõõk vööle seotud; ja minu kõrval oli sarvepuhuja.
13
Ja ma ütlesin suurnikele, ülemaile ja muule rahvale: "Töö on suur ja laialdane ja me oleme hajali piki müüri, üksteisest kaugel.
14
Aga kust te kuulete sarvehäält, sinna paika kogunege meie juure. Meie Jumal sõdib meie eest!"
15
Nõnda me siis tegime tööd, aga pooled hoidsid piike, koidu puhtest kuni tähtede ilmumiseni.
16
Sel ajal ma ütlesin ka rahvale, et igaüks jääks oma sulasega ööseks Jeruusalemma, et nad oleksid meil öösel valves ja päeval töös.
17
Ja meie, ei mina ega mu vennad, ei mu sulased ega vahimehed, kes mulle järgnesid, ei võtnud endil riideid seljast; igaühel oli oma viskoda paremas käes.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Aga kui Sanballat ja Toobija ja araablane Gesem ja meie muud vaenlased said kuulda, et mina olin ehitanud müüri ja et sellesse ei olnud enam jäänud pragugi, kuigi ma selle ajani veel ei olnud väravaile uksi ette pannud,
2
siis läkitasid Sanballat ja Gesem mulle ütlema: "Tule, saame üksteisega kokku mõnes külas Oono orus!" Aga nad mõtlesid teha mulle kurja.
3
ma läkitasin nende juure käskjalad, et need ütleksid: "Mul on suur töö teha ja ma ei saa tulla. Töö jääks seisma, kui ma selle jätan ja teie juure tulen."
4
Nad läkitasid sel viisil mu juure neli korda, kuid ma andsin neile sellesama vastuse.
5
Siis läkitas Sanballat sel viisil viiendat korda oma sulase mu juure, ja sel oli käes lahtine kiri,
6
milles oli kirjutatud: "Rahvaste hulgas on saanud teatavaks, ja Gesem ütleb, et sina ja juudid kavatsete mässu. Seepärast sa ehitad müüri ja sa ise tahad saada neile kuningaks, nagu räägitakse.
7
Sa oled seadnud isegi prohveteid, et nad Jeruusalemas sinust kuulutaksid ja ütleksid: Juudal on kuningas! Nüüd saab kuningas sellest kuulda. Tule siis ja peame üheskoos nõu!"
8
Aga ma läkitasin temale ütlema: "Ei ole sündinud midagi sellesarnast, millest sa räägid, vaid sa oled ise selle välja mõtelnud!"
9
Sest nad kõik tahtsid meid hirmutada, mõteldes: "Nende käed muutuvad töö jaoks lõdvaks ja see jääb tegemata!" Aga kinnita nüüd sina, Jumal, minu käsi!
10
Ja kui ma läksin Mehetabeli poja Delaja poja Semaja kotta, kes ise oli takistatud, siis ta ütles: "Kogunegem Jumala kotta, templi sisemusse, ja sulgegem templi uksed, sest nad tulevad sind tapma! Öösel tullakse sind tapma!"
11
Aga mina vastasin: "Kas mees nagu mina peaks põgenema? Või kes minu taolistest võiks minna templisse ja jääda ellu? Mina ei lähe!"
12
Sest vaata, ma sain aru, et Jumal ei olnud teda läkitanud, kuigi ta kõneles mu vastu prohvetisõna, vaid Toobija ja Sanballat olid teda palganud:
13
ta oli palgatud selleks, et ma hakkaksin kartma ja teeksin nõnda ning patustaksin; see oleks toonud mulle halva kuulsuse, miska nad oleksid saanud mind teotada.
14
Pea meeles, mu Jumal, Toobijat ja Sanballatit nende tegude pärast, samuti ka naisprohvetit Nooadjat ja teisi prohveteid, kes tahtsid mind hirmutada!
15
Nõnda sai müür valmis elulikuu kahekümne viiendal päeval viiekümne kahe päevaga.
16
Ja kui kõik meie vaenlased seda kuulsid, siis kõik meie ümberkaudsed paganad kartsid ja nende julgus langes väga, sest nad mõistsid, et seesinane töö oli tehtud meie Jumala abiga.
17
Neil päevil saatsid Juuda suurnikud Toobijale palju kirju, ja Toobijalt tuli neile.
18
Sest Juudas olid paljud tema vandeseltslased, kuna ta oli Sakanja, Aarahi poja väimees, ja tema poeg Joohanan oli võtnud naiseks Berekja poja Mesullami tütre.
19
Mullegi räägiti tema kohta kuuldusi ja minu sõnad viidi temale; aga Toobija läkitas kirju, et mind hirmutada.
