Juuda kuninga Ahase kaheteistkümnendal aastal sai Hoosea, Eela poeg, Samaarias Iisraeli kuningaks üheksaks aastaks.

Tema vastu tuli Assuri kuningas Salmaneser ja Hoosea sai tema alamaks ning pidi temale maksu maksma.

Ja Assuri kuningas vallutas kogu maa ja läks Samaariasse ning piiras seda kolm aastat.

See sündis sellepärast et Iisraeli lapsed olid pattu teinud Jehoova, oma Jumala vastu, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt vaarao, Egiptuse kuninga käe alt, ja et nad kartsid teisi jumalaid

Iisraeli lapsed olid leiutanud asju, mis olid ebakohased Jehoova, nende Jumala ees: nad olid endile ehitanud ohvrikünkaid igasse linna, niihästi vahitornide juure kui kindlustatud linnadesse.

Nad olid seal, kõigil ohvrikünkail, suitsutanud nagu rahvad, kelled Jehoova oli ära saatnud nende eest, ja olid teinud kurje asju Jehoova vihastamiseks.

Ja Jehoova oli hoiatanud Iisraeli ja Juudat kõigi prohvetite ja kõigi nägijate läbi, üteldes: "Pöörduge oma kurjadelt teedelt ja pidage minu käske, mu seadlusi vastavalt kogu käsuõpetusele, mille ma andsin teie vanemaile ja mille pärast ma läkitasin teile sõna oma sulaste, prohvetite läbi!"

Nad põlgasid tema seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, miska ta neid oli hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Jehoova neid oli keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need.

Ja nad lasksid oma poegi ja tütreid tulest läbi käia; nad küsitelid ennustajaid ja toimetasid nõidust; nad müüsid endid kurja tegema Jehoova silmis, vihastuseks temale.

Isegi Juuda ei pidanud Jehoova, oma Jumala käske, vaid nad käisid nende seaduste järele, mis Iisrael oli teinud.

Sest Iisrael oli ennast lahti rebinud Taaveti soost ja nad olid tõstnud kuningaks Jerobeami, Nebati poja; aga Jerobeam viis Iisraeli ära Jehoova järelt ning saatis nad suurt pattu tegema.

kuni Jehoova viimaks kõrvaldas Iisraeli oma palge eest, nõnda nagu ta oli kuulutanud kõigi oma sulaste, prohvetite läbi; seepärast pidi Iisrael omalt maalt minema võõrsile Assurisse, kus nad on tänapäevani.

Aga oma sinnaasumise alguses nad ei kartnud Jehoovat; siis läkitas Jehoova nende sekka lõukoeri, kes neid tapsid.

Siis Assuri kuningas andis käsu, üteldes: "Viige sinna üks neist preestritest, kelle te sealt olete ära toonud; ta mingu ja elagu seal ning õpetagu neile maa Jumala õigust!"

Aga iga rahvas valmistas oma jumalad ja nad paigutasid need ohvriküngaste kodadesse, mis samaarlased olid teinud, iga rahvas oma linnadesse, kus nad elasid.

avvilased tegid Nibhasi ja Tartaki, ja sefarvaimlased põletasid oma lapsi tules Adrammelekile ja Anammelekile, Sefarvaimi jumalaile.

Nad kartsid Jehoovat, aga teenisid oma jumalaid nende rahvaste viisil, kellede keskelt nad olid toodud võõrsile.

Jehoova oli teinud nendega lepingu ja oli neid käskinud, üteldes: "Te ei tohi karta teisi jumalaid ega kummardada neid, ka mitte teenida neid ega ohverdada neile,

Neid seadlusi ja kohtuseadusi, ja käsuõpetust ja käske, milled ta teile on kirja pannud, te peate hoolsasti täitma kogu oma eluaja, aga muid jumalaid te ei tohi karta!

vaid kartke Jehoovat, oma Jumalat, siis ta päästab teid kõigi teie vaenlaste käest!"

Ja need rahvad kartsid küll Jehoovat, aga nad teenisid samuti oma nikerdatud kujusid; ka nende lapsed ja nende laste lapsed teevad veel tänapäevalgi nõnda nagu nende vanemad olid teinud.

Ja Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja kolmandal aastal sai kuningaks Hiskija, Juuda kuninga Ahase poeg.

Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu ta isa Taavet oli teinud.

Tema lootis Jehoova, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.

Ja Jehoova oli temaga; kõikjal, kuhu ta läks, oli tal edu. Ta hakkas vastu Assuri kuningale ega teeninud teda.

Aga kuningas Hiskija neljandal aastal, see on Iisraeli kuninga Hoosea, Eela poja seitsmendal aastal, tuli Assuri kuningas Salmaneser Samaaria vastu ja piiras seda

Ja Assuri kuningas viis Iisraeli Assurisse ning saatis nad Halasse ja Haabori ääre - jõgi Goosanis - ja meedlaste linnadesse,

Kuningas Hiskija neljateistkümnendal aastal tuli Assuri kuningas Sanherib kõigi Juuda kindlustatud linnade kallale ja vallutas need.

Ja Hiskija andis kõik Jehoova kojas ja kuningakoja varanduste hulgas leiduva hõbeda.

Aga Assuri kuningas läkitas Laakisest ülemjuhataja, ülemkammerhärra ja ülemjoogikallaja suure väehulgaga Jeruusalemma kuningas Hiskija vastu. Need tulid ja jõudsid Jeruusalemma. Kui nad olid tulnud ja pärale jõudnud, siis nad peatusid ülatiigi veejuhtme juures, mis on Vanutajavälja maantee ääres.

Ja ülemjoogikallaja ütles neile: "Ütelge ometi Hiskijale: nõnda ütleb suurkuningas, Assuri kuningas: mis lootus see on, mida sa hellitad?

Vaata, nüüd sa loodad Egiptuse, tolle murtud pillirookepi peale, mis tungib pihku ja puurib selle läbi, kui keegi selle peale toetub! Niisugune on vaarao, Egiptuse kuningas kõigile, kes loodavad tema peale.

Nüüd aga vea ometi kihla mu isandaga, Assuri kuningaga: mina annan sulle kaks tuhat hobust, kui sa suudad hankida neile ratsanikke!

Kas ma siis nüüd ilma Jehoovata olen tulnud selle paiga vastu, et seda hävitada? Jehoova ise ütles mulle: mine sinna maale ja hävita see!"

Kuid ülemjoogikallaja vastas neile: "Kas mu isand on mind läkitanud kõnelema neid sõnu ainult su isandale ja sinule? Küllap ka müüri peal istuvaile meestele, kes ühes teiega peavad sööma oma rooja ja jooma oma kust!"

Nõnda ütleb kuningas: ärge laske endid Hiskijast petta, sest tema ei suuda teid päästa minu käest!

Ärge kuulake Hiskijat, sest Assuri kuningas ütleb nõnda: tehke minuga alistusleping ja tulge välja mu juure, siis te võite süüa igamees oma viinapuust ja igamees oma viigipuust ja juua igamees oma kaevust vett,

Kas on muude rahvaste jumalaist mõni päästnud oma maa Assuri kuninga käest?

Kes kõigi teiste maade jumalaist on päästnud oma maa minu käest, et Jehoova peaks päästma Jeruusalema minu käest?"

Siis tulid kojaülem Eljakim, Hilkija poeg, kirjutaja Sebna ja nõunik Joa, Asafi poeg, Hiskija juure, riided lõhki käristatud, ja kandsid temale ette ülemjoogikallaja sõnad.

Kui kuningas Hiskija seda kuulis, siis ta käristas oma riided lõhki, kattis ennast kotiriidega ja läks Jehoova kotta.

et need ütleksid temale: "Nõnda ütleb Hiskija: seesinane päev on ahastuse, sõitluse ja teotuse päev! Jah, lapsed on küll jõudnud emakasuudmeni, aga sünnituseks ei ole rammu!

Kui kuningas Hiskija sulased tulid Jesaja juure,

Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi omale maale ja ma lasen tema langeda mõõga läbi ta omal maal!"

Aga kui Sanherib kuulis kõneldavat Tirhakast, Etioopia kuningast: "Vaata, ta on välja tulnud, et sõdida sinu vastu!" siis ta läkitas käskjalad taas Hiskija juure, üteldes:

Vaata, sa oled ju kuulnud, kuidas Assuri kuningad on talitanud kõigi maadega, neid sootumaks hävitades! Ja sind peaks päästetama!

Kus on Hamati kuningas ja Arpadi kuningas, Sefarvaimi linna, Heena ja Ivva kuningas?"

Ja Hiskija palvetas Jehoova ees ning ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal, kes istud keerubite peal! Sina üksi oled kõigi maa kuningriikide Jumal, Sina oled teinud taevad ja maa!

See on tõsi, Jehoova, et Assuri kuningad on rüüstanud rahvaid ja nende maid

Aga nüüd, Jehoova, meie Jumal, päästa meid ometi tema käest, et kõik maa kuningriigid tunneksid, et Sina, Jehoova, üksi oled Jumal!"

See on sõna, mis Jehoova tema kohta kõneleb: Neitsi, Siioni tütar, põlastab sind, pilkab sind, Jeruusalema tütar vangutab su taga pead!

Sa laimasid oma käskjalgade läbi Issandat ja ütlesid: ma tõusin oma vankrite hulgaga mägede harjadele, Liibanoni kaugemaisse kurudesse; ma raiusin maha ta kõrged seedrid, ta valitud küpressid, ma tungisin ta päramisse ööbimispaika, ta tihedaimasse metsa!

Kas sa pole kuulnud, et mina olen seda valmistanud ammusest ajast, kavatsenud muistseist päevist peale? Nüüd olen mina lasknud sündida, et sina võisid laastata kindlustatud linnu varisenud kivivaremeiks,

ma tean su istumist ja su minekut ning tulekut, ka su raevutsemist minu vastu!

Ja see olgu sulle, Hiskija, märgiks: sel aastal tuleb süüa isekasvanud vilja ja teisel aastal järelkasvu, aga kolmandal aastal te külvate ja lõikate ning istutate viinamägesid ja sööte nende vilja.

Sest Jeruusalemast väljub jääk ja Siioni mäelt pääsnu! Seda teeb Jehoova püha viha!

Sedasama teed, mida mööda ta tuli, ta läheb tagasi ja sellesse linna ta ei tule, ütleb Jehoova!

Ja sel ööl sündis, et Jehoova ingel läks välja ning lõi maha Assuri leeris sada kaheksakümmend viis tuhat; ja kui hommikul vara üles tõusti, vaata, siis olid need kõik elutumad laibad!

Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

Neil päevil jäi Hiskija haigeks ja oli suremas. Ja prohvet Jesaja, Aamotsi poeg, tuli ta juure ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova: sea oma elumaja asjad korda, sest sa sured ega saa terveks!"

"Oh Jehoova, meenuta ometi, kuidas ma sinu ees olen elanud ustavuses ja siira südamega ja olen teinud, mis sinu silmis hea on!" Ja Hiskija nuttis kibedasti.

"Mine tagasi ja ütle Hiskijale, mu rahva vürstile: nõnda ütleb Jehoova, su isa Taaveti Jumal: ma olen kuulnud su palvet, ma olen näinud su silmavett! Vaata, ma teen sind terveks ja kolmandal päeval võid sa minna Jehoova kotta!

Ja Jesaja ütles: "Võtke üks viigimarjakakk!" Ja nad võtsid ning panid paise peale; ja ta sai terveks.

Ja Jesaja vastas: "See olgu sulle märgiks Jehoovalt, et Jehoova teeb, nagu ta on ütelnud: kas peab vari minema kümme pügalat edasi või kümme pügalat tagasi?"

Siis prohvet Jesaja hüüdis Jehoova poole, ja tema laskis varju pügalalt, kuhu see Ahase päikesekellal oli laskunud, minna tagasi kümme pügalat!

Ja kui Hiskija oli neid kuulda võtnud, siis ta näitas neile kogu oma varaaita, hõbedat ja kulda, kalleid rohte ja parimat õli ja oma sõjariistade kambrit ja kõike, mis ta varanduste hulgas leidus; Hiskija ei jätnud neile midagi näitamata oma kojas ja kogu oma valdkonnas.

Siis ta küsis: "Mida nad su kojas nägid?" Ja Hiskija vastas: "Nad nägid kõike, mis mu kojas on; ma ei jätnud neile midagi näitamata oma varanduste hulgast!"

Vaata, päevad tulevad, mil kõik, mis sul kojas on ja mis su vanemad tänapäevani on kogunud, viiakse ära Paabelisse. Mitte midagi ei jää järele, ütleb Jehoova!

Siis Hiskija ütles Jesajale: "Jehoova sõna, mida sa oled kõnelnud, on hea!" Sest ta mõtles: "Minu päevil on ju ometi rahu ning julgeolek!"

Ja Hiskija läks magama oma vanemate juure ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.

Hiskija oli kuningaks saades kakskümmend viis aastat vana ja ta valitses Jeruusalemas kakskümmend üheksa aastat; ta ema nimi oli Abija, Sakarja tütar.

Oma valitsuse esimesel aastal, esimeses kuus, ta avas Jehoova koja uksed ja parandas need.

Ta ütles neile: "Kuulge mind, leviidid! Pühitsege nüüd iseendid ja pühitsege Jehoova, oma vanemate Jumala koda ja viige saast pühamust välja.

Nad sulgesid ka eeskoja uksed ja kustutasid lambid; nad ei toonud suitsutusohvreid ega ohverdanud pühamus põletusohvreid lisraeli Jumalale.

Jah, vaata, meie isad on langenud mõõga läbi, ja meie pojad, meie tütred ja meie naised on sellepärast vangi viidud.

Mu pojad, ärge nüüd puhake, sest Jehoova on teid valinud seisma tema ees, teda teenima ja olema temale teenreiks ning suitsutajaiks!"

ja Elisafani poegadest Simri ja Jeiel; ja Aasafi poegadest Sakarja ja Mattanja;

kogusid oma vennad, pühitsesid endid ja läksid, nagu kuningas Jehoova sõna kohaselt oli käskinud, Jehoova koda puhastama.

"Nad hakkasid pühitsema esimese kuu esimesel päeval ja jõudsid kuu kaheksandal päeval Jehoova koja eeskotta; nad pühitsesid Jehoova koda kaheksa päeva ja lõpetasid esimese kuu kuueteistkümnendal päeval."

Nõndasamuti oleme korda seadnud ja pühitsenud kõik riistad, mis kuningas Ahas oma valitsusajal oli ära visanud, kui ta truudust murdis, ja vaata, need on Jehoova altari ees!"

Ja nad tõid seitse härjavärssi, seitse jäära, seitse oinastalle ja seitse sikku patuohvriks kuningakoja, pühamu ja Juuda eest. Ja ta käskis Aaroni poegi, preestreid, et nad ohverdaksid need Jehoova altaril.

Seejärel toodi patuohvri sikud kuninga ja koguduse ette, ja nad panid oma käed nende peale.

Ja ta asetas leviidid Jehoova kotta simblite, naablite ja kanneldega Taaveti ja kuninga nägija Gaadi ja prohvet Naatani käsu kohaselt; sest see oli Jehoova käsk tema prohvetite läbi.

Ja Hiskija käskis ohverdada põletusohvreid altaril; ja kui ohverdamine algas, siis algas Jehoova-laul ja pasunate puhumine Iisraeli kuninga Taaveti mänguriistade saatel.

Ja kui ohverdamine oli lõpetatud, siis põlvitasid kuningas ja kõik, kes tema juures olid, ja kummardasid.

Siis Hiskija võttis sõna ja ütles: "Nüüd te olete oma käe täitnud Jehoovale! Astuge ette ja tooge tapa- ja tänuohvreid Jehoova kojale!" Ja kogudus tõi tapa- ja tänuohvreid, ja igaüks, kes tahtis, põletusohvreid.

Ja pühitsetud ande oli kuussada veist ja kolm tuhat pudulojust.

Ka põletusohvreid oli palju, ühes tänuohvri rasvadega ja põletusohvri joomaohvritega. Nõnda taastati Jehoova koja teenistus.

Ja Hiskija läkitas sõna kogu Iisraelile ja Juudale ja kirjutas kirjad ka Efraimile ja Manassele, et nad tuleksid Jehoova kotta Jeruusalemma pidama paasapüha Jehoova, Iisraeli Jumala auks.

Sest nad ei saanud seda pidada õigel ajal, kuna preestrid ei olnud küllaldasel arvul endid pühitsenud ja rahvas ei olnud kogunenud Jeruusalemma.

ja nad otsustasid, et kutse pidi käima läbi kogu Iisraeli Beer-Sebast Daanini, et tuldaks Jeruusalemma paasapüha pidama Jehoova; Iisraeli Jumala auks. Seda ei olnud peetud nii rohke osavõtuga kui oli ette kirjutatud.

Ärge olge oma vanemate ja vendade sarnased, kes murdsid truudust Jehoovale, oma vanemate Jumalale, ja kelled ta andis koleduste kätte, nõnda nagu te ise näete!

Sest kui te pöördute tagasi Jehoova juure, siis leiavad teie vennad ja pojad halastust oma vangistajate ees ja võivad tulla tagasi sellele maale. Sest Jehoova, teie Jumal, on armuline ja halastaja, ja ta ei pööra teilt oma palet, kui te pöördute tagasi tema juure!"

Ainult mehed Aaserist, Manassest ja Sebulonist alandasid endid ja tulid Jeruusalemma.

Nõnda kogunes palju rahvast Jeruusalemma, et pidada hapnemata leibade püha teises kuus - väga suur kogudus.

Siis tapsid nad paasatalle teise kuu neljateistkümnendal päeval. Aga preestrid ja leviidid häbenesid, ja nad pühitsesid endid ning tõid Jehoova kotta põletusohvreid.

Aga koguduses olid paljud, kes ei olnud ennast pühitsenud; seepärast tapsid leviidid paasatallesid kõigile, kes ei olnud puhtad, et neid pühitseda Jehoovale.

igaühele, kes valmistab oma südant otsima Jumalat, Jehoovat, oma vanemate Jumalat, kuigi ta ei ole puhas nagu pühadus nõuab!"

Ja Iisraeli lapsed, kes olid Jeruusalemas, pidasid hapnemata leibade püha seitse päeva suure rõõmuga. Ja leviidid ja preestrid kiitsid iga päev Jehoovat võimsate Jehoova mänguriistadega.

Ja terve kogudus otsustas veel teist seitse päeva püha pidada, ja nõnda nad pidasid rõõmsasti püha ka need seitse päeva.

Ja terve Juuda kogudus, preestrid ja leviidid, ja kõik Iisraelist tulnud kogudus, nõndasamuti võõrad, kes olid tulnud Iisraeli maalt või elasid Juudas, olid rõõmsad.

Ja leviitpreestrid tõusid ning õnnistasid rahvast. Jehoova võttis kuulda nende häält ja nende palve jõudis tema pühasse eluasemesse, taevasse.

Kui see kõik oli lõpetatud, siis läks kogu kohalolev Iisrael välja Juuda linnadesse; ja nad purustasid ebaususambad, raiusid katki viljakustulbad ja kiskusid maha ohvrikünkad ja altarid kogu Juudas, Benjaminis, Efraimis ja Manasses, kuni kõik oli hävitatud. Siis läksid kõik Iisraeli lapsed tagasi, igaüks oma pärisosale, oma linnadesse.

Ja kuninga poolt oli toetus tema isiklikust omandist põletusohvrite tarvis, hommikusteks ja õhtusteks põletusohvriteks, ja põletusohvriteks hingamispäevil, noorkuupäevil ja pühil, nõnda nagu Jehoova käsuõpetuses on kirjutatud.

Ja kui see käsk oli levinud, siis tõid Iisraeli lapsed palju uudsesaaki viljast, viinast, õlist ja meest ning igasugu põllusaadustest; nad tõid rohkesti kümnist kõigest.

Nad hakkasid panema kuhjadesse kolmandas kuus ja lõpetasid seitsmendas kuus.

Ja kui Hiskija küsiteli preestreid ja leviite nende kuhjade kohta,

Siis Hiskija käskis kambrid Jehoova kojas korda seada; ja kui need olid korda seatud,

Ja Jehiel, Asasja, Nahat, Asael, Jerimot, Joosabad, Eliel, Jismakja, Mahet ja Benaja olid ametnikud Konanja ja tema venna Simei käe all kuningas Hiskija ja Jumala koja eestseisja Asarja määramise kohaselt.

Ja tema käe all olid Eeden, Minjamin, Jeesua, Semaja, Amarja ja Sekanja, kes pidid preestrite linnades ustavalt jaotama oma vendadele, niihästi vanemaile kui nooremaile rühmade kaupa,

Ja preestrid kanti suguvõsakirja nende perekondade kaupa, aga leviidid, kahekümneaastased ja üle selle, vastavalt nende teenistuskohustustele rühmade kaupa.

Ja Aaroni poegadel, preestritel, kes elasid oma karjamaa - linnade väljadel, olid igas linnas nimeliselt määratud mehed, kes pidid osa kätte andma igale meesterahvale preestrite hulgas, ja igale suguvõsakirja kantud leviidile.

Ja igat tööd, mida ta alustas, et otsida oma Jumalat, olgu Jumala koja teenistuses või õpetuse ja käskudega seoses, ta tegi kõigest südamest ja see läks tal korda.

Pärast neid sündmusi ja seda osutatud ustavust tuli Assuri kuningas Sanherib ja tungis Juudasse, lõi kindlustatud linnade vastu leeri üles ja mõtles need enesele vallutada.

siis ta pidas nõu oma vürstide ja võitlejatega veeallikate sulgemiseks, mis olid väljaspool linna; ja temaga oldi nõus.

Siis ta kindlustas ennast ja ehitas üles kõik mahakistud müüriosad, püstitas tornid ja väljapoole veel teise müüri, kindlustas kantsi, Taaveti linna, ja valmistas palju viskodasid ja kilpe.

"Olge vahvad ja tugevad, ärge kartke ja ärge kohkuge Assuri kuninga ees ja kogu selle jõugu ees, kes on ühes temaga! Sest see, kes on meiega, on suurem kui see, kes on temaga!

Pärast seda Assuri kuningas Sanherib, olles ise kogu oma väega Laakise all, läkitas oma sulased Jeruusalemma Juuda kuninga Hiskija juure ja kogu Jeruusalemas oleva Juuda juure ütlema:

Kas mitte Hiskija teid ei ässita, saates teid surema nälga ja janusse, kui ta ütleb: Jehoova, meie Jumal, päästab meid Assuri kuninga pihust?

Kas te ei tea, mida mina ja mu isad oleme teinud kõigi teiste maade rahvastega? Kas nende maade rahvaste jumalad on suutnud päästa oma maad minu käest?

Ärge siis nüüd laske endid petta Hiskija poolt ega sel viisil ässitada ja ärge uskuge teda, sest mitte ühegi rahva või kuningriigi jumal pole suutnud päästa oma rahvast minu ja mu isade käest, saati siis teie Jumal: ei ta päästa teid minu käest!

Ta kirjutas ka kirju Jehoova, Iisraeli Jumala teotamiseks ja rääkis tema vastu, üteldes: "Nõnda nagu muude maade rahvaste jumalad ei päästnud oma rahvast minu käest, nõnda ei päästa ka Hiskija jumal oma rahvast minu käest!"

Ja nad rääkisid Jeruusalema Jumalast nõnda nagu muude maade rahvaste jumalaist, kes olid inimeste kätetöö.

Siis Jehoova läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta omad lihalikud järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.

Ja paljud tõid Jeruusalemma ande Jehoovale ja kalleid asju Juuda kuningale Hiskijale; ja ta tõusis pärast seda kõigi rahvaste silmis.

Aga Hiskija ei tasunud heategu, mis temale tehti, vaid ta süda oli ülbe; seepärast oleks viha pidanud tabama teda, Juudat ja Jeruusalema.

Ja Hiskijal oli väga palju rikkust ning au; ta hankis enesele hõbeda, kulla, kalliskivide, palsamite, kilpide ja igasugu kalliste asjade tagavarasid

Ta ehitas enesele linnu ja tal oli suur kari pudulojuseid ja veiseid, sest Jumal andis temale väga suure varanduse.

Ja samuti, kui Paabeli vürstide vahemehed olid läkitatud tema juure küsima tunnustähe asjas, mis maal oli aset leidnud, siis laskis Jumal teda vabalt toimida, kusjuures ta pani teda proovile, et teada saada kõike, mis tal südames oli.

Siis Hiskija läks magama oma vanemate juure ja ta maeti Taaveti poegade haudade astangule; kogu Juuda ja Jeruusalema elanikud austasid teda, kui ta oli surnud. Ja tema poeg Manasse sai tema asemel kuningaks.