"Rääkige nõnda Hiskijaga, Juuda kuningaga, ja ütelge: ära lase ennast petta oma Jumalast, kelle peale sa loodad, arvates, et Jeruusalema ei anta Assuri kuninga kätte!

Tema lootis Jehoova, Iisraeli Jumala peale ja tema sarnast ei olnud kõigi Juuda kuningate hulgas, kes olid enne või pärast teda.

Ärgu pangu Hiskija teid lootma Jehoova peale, üteldes: Jehoova päästab meid kindlasti ja seda linna ei anta Assuri kuninga kätte!

Sest nende kalju ei ole meie Kalju sarnane: seda võivad otsustada meie vaenlasedki!

Kes kõigist nende rahvaste jumalaist, kelled mu isad hävitasid, on suutnud päästa oma rahva minu käest? Kuidas siis teie jumal suudab teid päästa minu käest?

Ja nad rääkisid Jeruusalema Jumalast nõnda nagu muude maade rahvaste jumalaist, kes olid inimeste kätetöö.

Siis Assuri kuningas Sanherib asus teele, läks tagasi koju ja jäi Niinivesse.

Aga kord, kui ta kummardas oma jumala Nisroki templis, lõid ta pojad Adrammelek ja Sareser tema mõõgaga maha ning põgenesid ise Araratimaale. Ja tema poeg Eesar-Haddon sai tema asemel kuningaks.

Vaata, ma panen temasse niisuguse vaimu, et kui ta kuuleb kuulujuttu, siis ta läheb tagasi omale maale ja ma lasen tema langeda mõõga läbi ta omal maal!"

Siis Jehoova läkitas ingli, kes hävitas kõik sõjakangelased, pealikud ja vürstid Assuri kuninga leeris, ja too pidi minema tagasi oma maale, silmad häbi täis. Ja kui ta läks oma jumala kotta, siis ta omad lihalikud järeltulijad lõid tema seal mõõgaga maha.

Ja seitsmenda kuu seitsmeteistkümnendal päeval peatus laev Ararati mägede kohal.

Tõstke maal lipp, puhuge sarve rahvaste seas, pühitsege rahvad tema vastu, kutsuge tema vastu Ararati, Minni ja Askenase kuningriigid, pange tema vastu värbamispealik, tooge üles hobuseid, otsegu karuseid rohutirtsuvastseid!

siis astusid nad Serubbaabeli ja perekondade peameeste juure ja ütlesid neile: "Me tahame ühes teiega ehitada, sest me austame teie Jumalat nagu teiegi, ja me oleme temale ohverdanud alates Assuri kuninga Eesar-Haddoni päevist, kes meid siia tõi!"