Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui kõik tööd, mis Saalomon tegi Jehoova koja jaoks, valmis said, viis Saalomon sinna, mis ta isa Taavet oli pühitsenud: ta pani hõbeda ja kulla ja kõik riistad Jumala koja varanduste hulka.
2
Siis kogus Saalomon Jeruusalemma Iisraeli vanemad ja kõik suguharude peamehed, Iisraeli laste perekondade eestseisjad, Jehoova seaduselaegast Taaveti linnast, see on Siionist, üles tooma.
3
Ja kõik Iisraeli mehed kogunesid kuninga juure pühiks, mis on seitsmendas kuus.
4
Ja kui kõik Iisraeli vanemad olid tulnud, siis tõstsid leviidid laeka
5
ja tõid üles laeka, kogudusetelgi ja kõik pühad riistad, mis telgis olid; leviitpreestrid tõid need üles.
6
Ja kuningas Saalomon ning terve Iisraeli kogudus, kes tema juure oli kogunenud, olid laeka ees; nad ohverdasid nii palju pudulojuseid ja veiseid, et neid ei saadud lugeda ega kokku arvata.
7
Ja preestrid tõid Jehoova seaduselaeka selle paika koja tagaruumi, kõige pühamasse paika keerubite tiibade alla.
8
Ja keerubid laotasid tiibu laeka paiga üle; keerubid katsid laegast ja selle kandekange pealtpoolt.
9
Ja kangid olid nii pikad, et laekast eemaleulatuvaid kangide otsi oli näha kõige pühama paiga eest, ent neid ei nähtud mitte väljastpoolt; ja need on seal tänapäevani.
10
Laekas ei olnud muud kui need kaks lauda, milled Mooses oli Hoorebil sinna pannud, kui Jehoova andis Iisraeli lastele seaduse nende tulles Egiptusest.
11
Kui preestrid pühamust väljusid - sest kõik sealolevad preestrid olid endid pühitsenud rühmadele vaatamata,
12
ja kõik lauljad leviidid, Aasaf, Heeman, Jedutuun ja nende pojad ning vennad, seisid valgeis linaseis riideis simblite, naablite ja kanneldega ida pool altarit, ja ühes nendega sada kakskümmend preestrit, kes puhusid pasunaid -
13
pasunad ja lauljad pidid ühekorraga ja kooskõlas kuuldavale tooma kiitust ja tänu Jehoovale - ja kui nad häält tõstsid pasunate, simblite ja muude mänguriistadega ning Jehoova kiituslauluga: "Sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!" - siis täitis pilv koja, Jehoova koja,
14
ja preestrid ei võinud teenima jääda pilve pärast: sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jumala koja!
Flash tuleb sisse lülitada
1
Siis kõneles Saalomon: "Jehoova on ütelnud, et ta tahab elada pimeduses!
2
Mina olen sulle ehitanud valitsuskoja, su igavese eluaseme paiga!"
3
Ja kuningas pööras oma palge ja õnnistas kogu Iisraeli kogudust, ja kogu Iisraeli kogudus seisis.
4
Ja ta ütles: "Kiidetud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes oma kätega on tõeks teinud, mida ta oma suuga on kõnelnud mu isale Taavetile, üteldes:
5
sellest päevast alates, mil ma oma rahva tõin ära Egiptusemaalt, ei ole ma üheltki Iisraeli suguharult valinud ühtki linna, kuhu ehitada koda, kus oleks mu nimi, ega ole ma ka valinud ühtki meest, kes oleks olnud vürstiks mu Iisraeli rahvale.
6
Aga ma olen valinud Jeruusalema, et seal oleks mu nimi, ja ma olen valinud Taaveti, et ta valitseks mu Iisraeli rahva üle.
7
Mu isal Taavetil oli küll südame peal ehitada koda Jehoova, Iisraeli Jumala nimele.
8
Aga Jehoova ütles mu isale Taavetile: et sul südame peal on ehitada mu nimele koda, siis oled sa hästi teinud, kui see sul südame peal on.
9
Ometi ei ehita sina koda, vaid su poeg, kes su niudeist väljub, ehitab mu nimele koja!
10
Ja Jehoova on pidanud oma sõna, mis ta kõneles, ja mina olen tõusnud oma isa Taaveti asemele ja istun Iisraeli aujärjel, nõnda nagu Jehoova on kõnelnud, ja ma olen ehitanud koja Jehoova, Iisraeli Jumala nimele.
11
Ja ma olen sinna pannud laeka, mille sees on Jehoova seadus, mille ta Iisraeli lastele andis."
12
Siis ta astus Jehoova altari ette kogu Iisraeli koguduse juuresolekul ja sirutas oma käed välja.
13
Nimelt oli Saalomon valmistanud vasklava, viis küünart pika, viis küünart laia ja kolm küünart kõrge, ja oli selle pannud keset õue. Ja ta astus selle peale, heitis põlvili kogu Iisraeli koguduse nähes, sirutas oma käed taeva poole
14
ja ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Sinu sarnast jumalat ei ole taevas ega maa peal, kes pead lepingut ja osadust oma sulastega, kes käivad su ees kõigest südamest,
15
kes oled pidanud oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale olid lubanud! Jah, mis sa oma suuga oled kõnelnud, selle oled sa oma käega tõeks teinud, nõnda nagu see täna on sündinud!
16
Ja nüüd, Jehoova, Iisraeli Jumal, pea oma sulasele, mu isale Taavetile, mis sa temale tõotasid, üteldes: ei puudu sul mees minu palge ees, kes istub Iisraeli aujärjel, kui ainult su pojad peavad oma teed, käies mu käsuõpetuse järele, nõnda nagu sina oled käinud mu ees!
17
Ja nüüd, Jehoova, Iisraeli Jumal, saagu tõeks su sõna, mis sa oled kõnelnud oma sulasele Taavetile!
18
Aga kas Jumal tõesti peaks elama ühes inimestega maa peal? Vaata, taevad ja taevaste taevad ei mahuta Sind, saati siis see koda, mille ma olen ehitanud!
19
Aga pöördu oma sulase palve ja ta anumise poole, Jehoova, mu Jumal, et sa kuuleksid kaebehüüdu ja palvet, mida su sulane palvetab sinu ees,
20
et su silmad oleksid lahti päevad ja ööd selle koja kohal, selle paiga kohal, mille kohta sa oled ütelnud, et sa paned sinna oma nime ja kuuled palvet, mida su sulane palvetab selle paiga poole!
21
Kuule siis Kuule siis oma sulase ja oma Iisraeli rahva anumist, kuidas nad palvetavad sellesinase paiga poole! Jah, kuule paigast, kus sa elad, taevast! Ja kui sa kuuled, siis anna andeks!
22
Kui keegi oma ligimese vastu pattu teeb ja paneb tema peale vande, teda vannutades, ja vandeasi tuleb sinu altari ette siia kotta,
23
siis kuule Sina taevast ja tee ning mõista õigust oma sulastele, mõistes süüdlase süüdi, pannes tema teod ta pea peale, õige aga mõistes õigeks, andes temale ta õigust mööda!
24
Ja kui su Iisraeli rahvas lüüakse maha vaenlase ees, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, ent nad pöörduvad ja kiidavad sinu nime, palvetavad ja anuvad su ees siin kojas,
25
siis kuule sina taevast ja anna andeks oma Iisraeli rahva patt ja too nad tagasi maale, mille sa oled annud neile ja nende vanemaile!
26
Kui taevas on suletud ja vihma pole, sellepärast et nad sinu vastu on pattu teinud, aga nad palvetavad selle paiga poole ja kiidavad sinu nime ja pöörduvad oma patust, sellepärast et sa neid oled alandanud,
27
siis kuule sina taevast ja anna andeks oma sulaste ja oma Iisraeli rahva patt, sest sina õpetad neile head teed, mida nad peavad käima, ja anna vihma oma maale, mille sa oled annud pärisosaks oma rahvale!
28
Kui maale tuleb nälg, katk, kui tuleb viljakõrvetus või -rooste, kui tulevad rohutirtsud ja mardikad, kui ta vaenlased teda rõhuvad ta väravatemaal, kui tabab mingi nuhtlus või mingi haigus,
29
siis igat palvet, igat anumist, mis iganes tuleb mõne inimese või kogu su Iisraeli rahva poolt, kui nad igaüks tunnevad oma häda ja valu ja sirutavad oma käed selle koja poole,
30
kuule Sina siis taevast, oma asupaigast, ja anna andeks ning anna igaühele kõiki ta tegusid mööda, nõnda nagu sa tunned tema südant, sest Sina üksi tunned inimlaste südant,
31
et nad kardaksid sind ja käiksid su teedel kõigil neil päevil, mil nad elavad maal, mille sa oled annud meie vanemaile!
32
Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt sinu suure nime, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarre pärast - kui ta tuleb ja palvetab selle koja poole -
33
kuule Sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid Sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas, ja et nad teaksid, et sinu nimi on pandud kojale, mille ma olen ehitanud!
34
Kui su rahvas läheb sõtta oma vaenlaste vastu, teekonnale, kuhu sa nad läkitad, ja nad palvetavad sinu poole selle linna suunas, mille Sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud su nimele,
35
siis kuule taevast nende palvet ja anumist ja tee neile õigust!
36
Kui nad sinu vastu pattu teevad - sest pole inimest, kes pattu ei tee - ja Sina vihastud nende peale ning annad nad vaenlase kätte, nõnda et nende vangistajad viivad neid vangi kaugemale või lähemale maale,
37
aga kui nad siis seda südamesse võtavad maal, kuhu nad on vangi viidud, ja pöörduvad ning anuvad sind oma vangistusemaal, üteldes: me oleme pattu teinud, oleme eksinud ja saanud süüdlasiks!
38
ja pöörduvad sinu poole kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest oma vangistusemaal, kuhu nad on vangi viidud, ja palvetavad oma maa suunas, mille sa oled annud nende vanemaile, ja linna suunas, mille sina oled valinud, ja koja suunas, mille mina olen ehitanud sinu nimele,
39
siis kuule taevast, oma asupaigast, nende palvet ja anumist, tee neile õigust ja anna andeks oma rahvale, kes sinu vastu on pattu teinud!
40
Nüüd, mu Jumal, olgu siis su silmad lahti ja su kõrvad pangu tähele palvet selles paigas!
41
Ja nüüd, Jehoova Jumal, tõuse tulema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas! Su preestrid, Jehoova Jumal, olgu õnnistusega ehitud, ja su vagad tundku rõõmu sellest, mis hea on!
42
Jehoova Jumal, ära hülga oma võitut! Mõtle oma sulase Taaveti osadusele!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Saalomon oma palve oli lõpetanud, siis tuli taevast tuli ja põletas põletusohvri ja tapaohvrid, ja Jehoova auhiilgus täitis koja.
2
Ja preestrid ei võinud minna Jehoova kotta, sest Jehoova auhiilgus oli täitnud Jehoova koja.
3
Ja kui kõik Iisraeli lapsed nägid, kuidas tuli alla tuli ja Jehoova auhiilgus oli koja kohal, siis heitsid nad silmili maha kivipõrandale, kummardasid ja tänasid Jehoovat, et tema on hea, et tema heldus kestab igavesti!
4
Siis ohverdasid kuningas ja kogu rahvas Jehoova ees tapaohvreid.
5
Kuningas Saalomon ohverdas tapaohvriks kakskümmend kaks tuhat veist ja sada kakskümmend tuhat pudulojust; nõnda pühitsesid nad, kuningas ja kogu rahvas, Jumala koja.
6
Ja preestrid seisid oma ameteis, nõndasamuti leviidid Jehoova mänguriistadega, milled kuningas Taavet oli teinud, et Jehoovat tänada tema igavesti kestva helduse eest, iga kord kui tema, Taavet, tahtis nende abiga kiitust avaldada; nendega vastamisi puhusid preestrid pasunaid ja kogu Iisrael seisis püsti.
7
Ja Saalomon pühitses Jehoova koja ees oleva õue keskpaiga, sest ta ohverdas seal põletusohvreid ja tänuohvrite rasvu, kuna vaskaltar, mille Saalomon oli teinud, ei suutnud mahutada põletusohvreid, roaohvreid ja rasvu.
8
Saalomon pidas sel ajal püha seitse päeva ja ühes temaga kogu Iisrael; see oli väga suur kogudus Hamati teelahkmest kuni Egiptuseojani.
9
Kaheksandal päeval pidasid nad lõpetuspüha, sest nad pidasid altari pühitsemist seitse päeva ja püha seitse päeva.
10
Aga seitsmenda kuu kahekümne kolmandal päeval saatis ta rahva nende telkidesse, kes oli rõõmus ja heas meeleolus selle hea pärast, mida Jehoova oli teinud Taavetile, Saalomonile ja oma Iisraeli rahvale.
11
Kui Saalomon oli valmis saanud Jehoova koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Jehoova kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
12
siis ilmutas Jehoova ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.
13
Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,
14
ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud mu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa!
15
Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas!
16
Nüüd ma olen valinud ja pühitsenud selle koja, et mu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev!
17
Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu seadlusi ja kohtuseadusi,
18
siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, üteldes: sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!
19
Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, milled ma teile olen annud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
20
siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen annud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, ma heidan ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel!
21
Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb ja küsib: mispärast talitas Jehoova nõnda selle maa ja selle kojaga?
22
ja siis vastatakse: sellepärast et nad jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes nad ära tõi Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse!"
Flash tuleb sisse lülitada
1
Möödus kakskümmend aastat, millede jooksul Saalomon ehitas Jehoova koja ja oma koja.
2
Linnad, milled Huuram oli Saalomonile annud, ehitas Saalomon üles ja pani neisse Iisraeli lapsed elama.
3
Siis läks Saalomon Hamat-Soobasse ja vallutas selle.
4
Ja ta ehitas kõrves Tadmori ja kõik varustuslinnad, mis ta ehitas Hamatis.
5
Ja ta ehitas ülemise Beet-Hooroni ja alumise Beet-Hooroni kindlustatud linnadeks müüride, väravate ja riividega,
6
samuti Baalati ja kõik varustuslinnad, mis Saalomonil olid, ja kõik sõjavankrite linnad, ja ratsanike linnad, ja kõik, mis Saalomon soovis ehitada Jeruusalemas ja Liibanonil ning kõikjal oma valitsetaval maal.
7
Kõik selle rahva, kes oli alles jäänud hetiitidest, emorlastest, perislastest, hiivlastest ja jebuuslastest, need, kes ei olnud Iisraelist,
8
nende järglased, kes pärast neid olid maale alles jäänud, keda Iisraeli lapsed ei olnud hävitanud, need pani Saalomon teoorjusesse kuni tänapäevani.
9
Aga Iisraeli lastest ei teinud Saalomon mitte kedagi oma tööorjaks, vaid need olid sõjamehed, tema väeüksuste pealikud, tema sõjavankrite ja ratsanike pealikud.
10
Ja neid kuningas Saalomoni linnavägede pealikuid, kes valitsesid rahva üle, oli kakssada viiskümmend.
11
Ja Saalomon tõi vaarao tütre Taaveti linnast kotta, mille ta temale oli ehitanud, sest ta ütles: "Ükski naine ei tohi mul elada Iisraeli kuninga Taaveti kojas, sest need paigad on pühad, kus Jehoova laegas on olnud!"
12
Siis ohverdas Saalomon Jehoovale põletusohvreid Jehoova altaril, mille ta oli ehitanud eeskoja ette,
13
ohverdades vastavaks päevaks määratud ohvri, nagu Mooses oli käskinud, hingamispäevil, noorkuupäevil ja seatud pühil kolm korda aastas: hapnemata leibade pühal, nädalate pühal ja lehtmajade pühal.
14
Ja ta seadis oma isa Taaveti korra järele preestrite rühmad nende teenistusse ja leviidid nende kohustustesse kiituslaule laulma ja preestrite juures igapäevaseid ülesandeid toimetama, ja väravahoidjad rühmade kaupa iga värava juure, sest nõnda oli jumalamehe Taaveti käsk.
15
Ja kuninga käsust preestrite, leviitide ning varakambrite kohta ei taganetud üheski asjas.
16
Nõnda tehti kõik Saalomoni tööd Jehoova koja rajamise päevast kuni selle valmissaamiseni: siis oli Jehoova koda täiuslik!
17
Siis läks Saalomon Esjon-Geberisse ja Eelotisse, mereranda Edomimaale.
18
Ja Huuram läkitas temale oma sulastega laevu ning sulaseid, kes merd tundsid; ja need läksid ühes Saalomoni sulastega Oofiri ja võtsid sealt nelisada viiskümmend talenti kulda ning tõid kuningas Saalomonile.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Kui Seeba kuninganna kuulis Saalomoni kuulsusest, siis ta tuli Jeruusalemma Saalomoni mõistuküsimustega kimbutama; tal oli väga suur saatjaskond ja kaamelid, kes kandsid palsameid, väga palju kulda ja kalliskive. Ja kui ta jõudis Saalomoni juure, siis ta kõneles temaga kõigest, mis tal südame peal oli.
2
Aga Saalomon seletas temale kõik ta küsimused; Saalomonile ei jäänud midagi mõistatuseks, mida ta ei suutnud temale seletada.
3
Kui Seeba kuninganna nägi Saalomoni tarkust, ja koda, mille ta oli ehitanud,
4
rooga ta laual, kuidas ta sulased istusid, tema teenrite teenimist ja nende riietust, tema joogikallajaid ja nende riietust ja tema põletusohvreid, mis ta ohverdas Jehoova kojas, siis ta jäi otse hingetumaks!
5
Ja ta ütles kuningale: See kõne oli tõsi, mis ma omal maal kuulsin sinust ja su tarkusest!
6
Aga ma ei uskunud neid jutte mitte enne, kui ma tulin ja nägin oma silmaga; ja vaata, mulle ei olnud räägitud pooltki sinu suurest tarkusest! Sa ületasid kuulduse, mida ma olin kuulnud!
7
Õnnelikud on su mehed ja õnnelikud on need su sulased, kes seisavad alati su ees ja kuulevad su tarkust!
8
Kiidetud olgu Jehoova, su Jumal, kellele sa nõnda meeldisid, et ta pani sind oma aujärjele kuningaks Jehoovale, su Jumalale! Sellepärast et su Jumal armastab Iisraeli ja tahab temale anda igavest püsi, on ta sind pannud neile kuningaks, et sa teeksid, mis on kohus ja õige!"
9
Ja ta andis kuningale sada kakskümmend talenti kulda ja väga palju palsameid ja kalliskive; iialgi enam ei ole olnud seesuguseid palsameid kui need, milled Seeba kuninganna andis kuningas Saalomonile.
10
Aga ka Huurami sulased ja Saalomoni sulased, kes tõid kulda Oofirist, tõid algumipuid ja kalliskive.
11
Ja kuningas tegi algumipuust trepid Jehoova kojale ja kuningakojale, samuti kandleid ja naableid lauljaile; seesuguseid ei olnud Juudamaal enne nähtud.
12
Ja kuningas Saalomon andis Seeba kuningannale kõike, mida ta soovis ja palus, veel rohkem kui ta kuningale oli toonud; siis kuninganna pöördus ümber ja läks tagasi omale maale, tema ja ta sulased.
13
Ja kulla kaal, mis Saalomonile tuli ühe aasta jooksul, oli kuussada kuuskümmend kuus talenti kulda,
14
peale selle, mida tõid Tarsise laevad ja kaupmehed; ka kõik Araabia kuningad ja maa asevalitsejad tõid Saalomonile kulda ja hõbedat.
15
Ja kuningas Saalomon valmistas kakssada kilpi taotud kullast, tarvitades kuussada seeklit taotud kulda üheks kilbiks;
16
ja kolmsada väiksemat kilpi taotud kullast, tarvitades kolmsada seeklit kulda üheks kilbiks; ja kuningas pani need Liibanonimetsakotta.
17
Ja kuningas valmistas suure elevandiluust aujärje ning kattis selle puhta kullaga.
18
Aujärjel oli kuus astet ja kullast jalajärg, mis oli kinnistatud aujärje külge; kummalgi pool istepaika olid käetoed ja kaks lõukoera seisis käetugede kõrval.
19
Ja seal seisis kaksteistkümmend lõukoera kuuel astmel kummalgi pool; seesugust pole valmistatud mitte üheski muus kuningriigis.
20
Ja kõik kuningas Saalomoni joogiriistad olid kullast, samuti olid Liibanonimetsakoja riistad puhtast kullast; hõbedat ei peetud Saalomoni ajal mikski,
21
sest kuningal oli laevu, mis käisid Tarsises Huurami sulastega; kord kolmes aastas tulid Tarsise laevad, tuues kulda ja hõbedat, elevandiluud, pärdikuid ja paabulinde.
22
Ja kuningas Saalomon sai suurimaks kõigist kuningaist maa peal rikkuse ja tarkuse poolest.
23
Ja kõik maailma kuningad püüdsid näha saada Saalomoni palet, et kuulda tema tarkust, mille Jumal oli pannud tema südamesse.
24
Ja nad tõid igaüks oma anni: hõbe- ja kuldriistu, riideid, relvi, palsameid, hobuseid ja hobueesleid; nõnda aastast aastasse.
25
Ja Saalomonil oli neli tuhat latrit hobuste ja vankrite tarvis, ja kaksteistkümmend tuhat ratsanikku; ta paigutas need vankrilinnadesse ja kuninga juure Jeruusalemma.
26
Ja ta valitses kõigi kuningate üle Frati jõest kuni vilistide maa ja Egiptuse rajani.
27
Ja kuningas hoolitses, et Jeruusalemas oli hõbedat nagu kive, ja seedripuid nõnda palju nagu metsviigipuid Madalmaal.
28
Ja hobuseid toodi Saalomonile Egiptusest ja kõigist muudest maadest.
29
Ja muud Saalomoni lood, varasemad ja hilisemad, eks need ole kirja pandud prohvet Naatani "Kõnedes", siilolase Ahija "Kuulutuses" ja nägija Jeddo "Nägemustes Jerobeami, Nebati poja kohta"?
30
Ja Saalomon valitses Jeruusalemas kogu Iisraeli üle nelikümmend aastat.
31
Siis Saalomon läks magama oma vanemate juure ja ta maeti oma isa Taaveti linna. Ja tema poeg Rehabeam sai tema asemel kuningaks.
Flash tuleb sisse lülitada
1
Ja Rehabeam läks Sekemisse, sest kogu Iisrael oli tulnud Sekemisse teda kuningaks tõstma.
2
Kui Jerobeam, Nebati poeg, seda kuulis - tema oli Egiptuses, kuhu ta oli põgenenud kuningas Saalomoni eest - siis Jerobeam tuli tagasi Egiptusest.
3
Ja nad läkitasid järele ning kutsusid teda; ja Jerobeam ja kogu Iisrael tulid ning rääkisid Rehabeamiga, üteldes:
4
"Sinu isa tegi meie ikke raskeks. Aga kergenda nüüd sina oma isa rasket teenistust ja tema ränka iket, mille ta meile on peale pannud, siis me teenime sind!"
5
Aga tema vastas neile: "Tulge kolme päeva pärast jälle tagasi mu juure!" Ja rahvas läks ära.
6
Ja kuningas Rehabeam pidas nõu vanematega, kes olid seisnud tema isa Saalomoni teenistuses, kui ta veel elas, üteldes: "Mis nõu te annate, et sellele rahvale midagi vastata?"
7
Nad vastasid temale, üteldes: "Kui sa oled selle rahva vastu hea, meelitad neid ja räägid neile häid sõnu, siis jäävad nad sulle sulaseiks kogu eluajaks!"
8
Aga ta hülgas vanemate nõu, mida need temale andsid, ja pidas nõu noorematega, kes olid kasvanud ühes temaga ja seisid tema teenistuses.
9
Ta ütles neile: "Mis nõu te annate, et saaksime midagi vastata sellele rahvale, kes minuga kõneles, üteldes: kergenda iket, mille su isa on meile peale pannud!?"
10
Ja nooremad, kes olid kasvanud ühes temaga, vastasid temale, üteldes: "Ütle nõnda rahvale, kes sinuga on kõnelnud ja sulle on ütelnud: su isa tegi meie ikke raskeks, aga kergenda sina seda meile - ütle neile nõnda: minu väike sõrm on jämedam kui mu isa puusad!
11
Ja kui nüüd mu isa on teile peale pannud ränga ikke, siis mina annan teie ikkele veel lisa! Kui mu isa karistas teid piitsadega, siis mina karistan teid okaspiitsadega!
12
Ja Jerobeam ja kogu rahvas tulid kolmandal päeval Rehabeami juure, nagu kuningas oli käskinud, üteldes: "Tulge kolmandal päeval tagasi mu juure!"
13
Ja kuningas vastas neile karmilt. Kuningas Rehabeam hülgas vanemate nõu
14
ja kõneles neile nooremate nõu järele, üteldes: "Mu isa on teie ikke teinud rängaks, aga mina annan sellele lisa! Mu isa karistas teid piitsadega, aga mina karistan okaspiitsadega!"
15
Ja kuningas ei võtnud kuulda rahvast, sest see pööre oli Jumalalt, et Jehoova saaks tõeks teha oma sõna, mis ta siilolase Ahija läbi oli kõnelnud Jerobeamile, Nebati pojale.
16
Kui kogu Iisrael nägi, et kuningas ei võtnud neid kuulda, siis vastas rahvas kuningale ja ütles: "Mis osa on meil Taavetis? Ei ole meil pärisosa Iisai pojas! Igamees oma telkidesse, Iisrael! Karjatse nüüd omaenese sugu, Taavet!" Ja kogu Iisrael läks oma telkidesse.
17
Siis Rehabeam valitses nende Iisraeli laste üle, kes elasid Juuda linnades.
18
Ja kui kuningas Rehabeam läkitas Hadorami, kes oli sunnitöö ülevaataja, siis Iisraeli lapsed viskasid teda kividega ja ta suri. Kuningas Rehabeam ise aga suutis astuda vankrisse ja põgeneda Jeruusalemma.
19
Nõnda on Iisrael Taaveti soost taganenud kuni tänapäevani.
