2
ja ütlesid prohvet Jeremijale: "Langegu nüüd meie alandlik palve sinu ette ja sina palu meie eest Jehoovat, oma Jumalat, kogu selle jäägi eest; sest suurest hulgast on meid pisut järele jäänud, nagu sa näed meid oma silmaga!
3
Jehoova, su Jumal, andku meile teada tee, mida meil tuleks käia, ja seda, mida meil tuleks teha!"
4
Ja prohvet Jeremija vastas neile: "Küllap ma kuulen! Vaata, ma palun Jehoovat, teie Jumalat, nõnda nagu soovite, ja ma ilmutan teile iga sõna, mis Jehoova teile kostab, ega salga teie ees sõnagi!"
5
Siis nad ütlesid Jeremijale: "Jehoova olgu meie vastu tõsine ja ustav tunnistaja, kui me ei tee iga sõna järele, miska Jehoova, su Jumal läkitab sind meie juure!