ja jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Jehoovat.

Aga kui nad Jehoova maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,

Siis ma mõistan kohut nende üle kõigi nende pahategude pärast, et nad jätsid mind maha ja suitsutasid teistele jumalatele ning kummardasid oma käte töid!

Kõik su vaenlased ajavad oma suud ammuli su vastu, nad vilistavad ja kiristavad hambaid, nad ütlevad: "Me oleme ta neelanud! See on tõesti päev, mida oleme oodanud, see on meile tulnud, me oleme seda näinud!"

Jehoova tegi, mida ta oli otsustanud, tegi tõeks oma sõna, mida ta oli kuulutanud muistsest ajast: ta kiskus maha ega halastanud, ta laskis vaenlast su pärast rõõmu tunda, ta ülendas su rõhujate sarve!

Tema prohvetite pattude, tema preestrite süü pärast, kes temas valasid õigete verd, on see sündinud!

"Hoidke eest! Roojane!" hüüti nende kohta, "Hoidke eest, hoidke eest, ärge puudutage!" Põgenikenagi nad vaarusid, rahvaste seas üteldi: "Nad ei tohi jääda siia kauemaks!"

Ja nemad trööstivad teid, kui te näete nende viise ja tegusid; ja te peate tundma, et ma mitte asjata ei ole teinud kõike, mis ma seal olen teinud, ütleb Issand Jehoova!"

"Inimesepoeg! Kui Iisraeli sugu elas omal maal, siis nad rüvetasid selle oma eluviisi ja tegudega; nagu roojane kuuveri oli nende eluviis mu palge ees!"

Ma pillutasin nad paganate sekka ja neid puistati mööda maid; nende eluviisi ja nende tegude järele ma mõistan kohut nende üle!

Siis ta tõi nende kallale kaldealaste kuninga ja see tappis mõõgaga nende noored mehed nende pühas paigas ega annud armu poisile ja tüdrukule, vanale ja raugale - ta andis kõik tema kätte.

Ja tema on tõeks teinud oma sõnad, mis ta meie ja meie valitsejate kohta, kes meie üle valitsesid, oli rääkinud, tuues meile nii suure õnnetuse, mille sarnast ei ole sündinud kogu taeva all, nagu see sündis Jeruusalemas!