1
Saamuel suri, ja kogu Iisrael kogunes kokku ja leinas teda, ja nad matsid tema ta kodupaika Raamasse. Aga Taavet võttis kätte ja läks alla Paarani kõrbe.
2
Ja Maonis oli mees, kelle tööjärg oli Karmelis, ja see mees oli väga rikas: temal oli kolm tuhat lammast ja tuhat kitse; ta oli Karmelis oma pudulojuseid niitmas.
3
Mehe nimi oli Naabal, ja ta naise nimi Abigail; naisel oli hea mõistus ja ilus välimus, mees aga oli karm ja tegude poolest kuri; ta oli kaaleblane.
4
Kui Taavet kõrves kuulis, et Naabal niitis oma pudulojuseid,
5
siis läkitas Taavet kümme noort meest, ja Taavet ütles noortele meestele: "Minge üles Karmelisse, ja kui te jõuate Naabali juure, siis küsige temalt minu nimel, kuidas ta käsi käib
6
ja ütelge mu vennale nõnda: Rahu olgu sinule ja rahu su kojale ja rahu kõigele, mis sul on!
7
Ma olen nüüd kuulnud, et sul on lambaniitjad. Sinu karjased on ju olnud meie juures: me pole neid mõnitanud ega ole neilt midagi kadunud kõigel sel ajal, mis nad olid Karmelis.
8
Küsi oma poistelt, küll nad jutustavad sulle! Leidku siis need noored mehed armu sinu silmis, sest me oleme ju tulnud heal päeval! Anna nüüd oma sulastele ja oma pojale Taavetile, mis sul juhtub käepärast olema!"
9
Ja Taaveti noored mehed tulid ning rääkisid Taaveti nimel Naabalile kõik needsamad sõnad ja jäid ootama.
10
Aga Naabal kostis Taaveti sulastele ja ütles: "Kes on taavet, kes on Iisai poeg? Nüüdsel ajal on palju sulaseid, kes kargavad ära oma isandate juurest!
11
Kas peaksin võtma oma leiva ja vee ja tapetud loomad, mis ma olen tapnud oma niitjaile, ja andma meestele, kellest ma ei tea, kust nad pärit on?"
12
Siis Taaveti noored mehed pöördusid ümber oma teekonnal ja läksid tagasi; ja nad tulid ning andsid temale edasi kõik need sõnad.
13
Siis ütles Taavet oma meestele: "Pange igaüks oma mõõk vööle!" Nad panid igaüks oma mõõga vööle ja Taavet ise pani ka oma mõõga vööle. Ja nad läksid Taaveti järel, ligi nelisada meest, kuna kakssada jäi asjade juure.
14
Aga Abigailile, Naabali naisele, teatas üks poistest, üteldes: "Vaata, Taavet läkitas käskjalad kõrvest meie isandat tervitama, aga tema kärkis nendega!
15
Need mehed olid meie vastu väga head, nad ei mõnitanud meid ega kadunud meilt midagi kõigel sel ajal, mil väljal olles rändasime nende juures.
16
Nagu müür olid nad meie ümber, niihästi öösel kui päeval, kõige selle aja, mis me olime nende juures pudulojuseid karjatamas.
17
Nüüd siis tea, ja vaata, mida sa saad teha, sest midagi kurja on otsustatud meie isanda ja kogu ta koja vastu; aga ta ise on ju paharetipoeg, tema enesega ei saa rääkida!"
18
Siis Abigail ruttas ja võttis kakssada leiba, kaks lähkrit viina, viis valmistatud lammast, viis mõõtu kõrvetatud teri, sada rosinakakku ja kakssada viigimarjakakku ning pani need eeslite selga.
19
Ja ta ütles oma poistele: "Minge minu eel, vaata, ma tulen teie järel!" Aga oma mehele Naabalile ta sellest ei rääkinud.
20
Ja kui ta siis sõitis eesli seljas ja läks mäe varjus alla, vaata, siis tulid Taavet ja tema mehed temale vastu ja ta kohtas neid.
21
Aga Taavet oli ütelnud: "Tõesti, ma olen asjatult hoidnud kõike seda, mis sellel kõrves oli, nõnda et midagi ei kadunud kõigest sellest, mis tal oli; ja tema tasub mulle head kurjaga!
22
Jumal tehku Taavetiga ükskõik mida, kui ma kõigist, kes tal on, hommikuks alles jätan veel mõne seina peale kusija!"
23
Ja kui Abigail nägi Taavetit, siis ta laskus kähku eesli seljast ja heitis Taaveti ette silmili ning kummardas maani.
24
Ta langes tema jalgade juure ja ütles: "Minu peal on süü, mu isand! Lase nüüd oma ümmardaja su kuuldes rääkida ja kuule oma ümmardaja sõnu!
25
Ärgu mu isand ometi hooligu sellest kõlvatust mehest Naabalist; sest nagu nimi, nõnda on ta ise - Naabal on ta nimi ja rumal ta on! Aga mina, su ümmardaja, ei näinud mitte mu isanda noori mehi, keda sa olid läkitanud.
26
Ja nüüd, mu isand, nii tõesti kui Jehoova elab ja nii tõesti kui sa ise elad, keda Jehoova on takistanud sattumast veresüüsse ja aitamast iseennast oma käega: nüüd saagu Naabali sarnaseks su vaenlased ja need, kes püüavad teha kurja mu isandale!
27
Ja nüüd antagu see and, mis su ümmardaja on toonud mu isandale, noortele meestele, kes käivad mu isanda kannul!
28
Anna siis andeks oma ümmardaja üleastumine! Sest Jehoova teeb tõesti mu isandale ühe kindla koja, sellepärast et mu isand võitleb Jehoova võitlusi! Ja kurja ei leita sinus kogu su eluajal!
29
Ja kui keegi tõuseks sind taga ajama ja su hinge püüdma, siis on mu isanda hing seotud elavate kimpu Jehoova, su Jumala juures; aga su vaenlaste hinged ta lingutab lingupesast välja!
30
Ja kui Jehoova teeb mu isandale kõike seda head, millest ta sulle on rääkinud, ja määrab sind Iisraelile vürstiks,
31
siis ärgu saagu see sulle komistuseks ega mu isandale südametunnistuse piinaks, et oleksid põhjuseta valanud verd ja mu isand oleks aidanud iseennast! Ja kui Jehoova teeb mu isandale head, siis mõtle oma ümmardajale!"
32
Ja Taavet ütles Abigailile: "Õnnistatud olgu Jehoova, Iisraeli Jumal, kes sellel päeval on sind mulle vastu läkitanud!
33
Õnnistatud olgu su mõistus ja õnnistatud ole sa ise, et sa täna mind oled takistanud veresüüsse sattumast ja iseennast oma käega aitamast!
34
Aga tõepoolest, nii tõesti kui Jehoova, Iisraeli Jumal elab, kes mind on keelanud sulle kurja tegemast, kui sa mitte poleks rutanud ja mulle vastu tulnud, ei oleks Naabalile koiduajaks alles jäänud ühtki seina peale kusijat!"
35
Siis võttis Taavet tema käest vastu, mis ta temale oli toonud, ja ütles temale enesele: "Mine rahuga koju! Vaata, ma olen kuulnud su häält ja olen tõstnud üles su palge!"
36
Kui Abigail tuli Naabali juure, vaata, siis oli temal oma kojas pidu, otse kuninglik pidu! Naabali süda oli rõõmus ja ta oli väga joobnud, seepärast ta ei jutustanud temale midagi, ei vähemat ega rohkemat, enne kui hommik koitis.
37
Aga hommikul, kui Naabalist oli viin haihtunud, jutustas ta naine temale neist asjust; siis suri tal süda rinnus ja ta otsegu kivines!
38
Ja ligi kümne päeva pärast lõi Jehoova Naabalit, nõnda et ta suri.
39
Kui Taavet kuulis, et Naabal oli surnud, ütles tema: "Õnnistatud olgu Jehoova, kes on lahendanud minu teotuse riiuasja, mille Naabal põhjustas, ja kes on hoidnud oma sulast kurja tegemast! Naabali kurjuse aga tasus Jehoova ta enese pea peale! Siis Taavet läkitas käskjalad ja käskis ütelda Abigailile, et ta tahab võtta teda enesele naiseks.
40
Ja Taaveti sulased tulid Abigaili juure Karmelisse ja rääkisid temaga ning ütlesid: "Taavet läkitas meid sinu juure, et võtta sind enesele naiseks!"
41
Siis ta tõusis ja kummardas silmili maha ning ütles: "Vaata, su ümmardaja on valmis saama orjaks, kes peseb oma isanda sulaste jalgu!"
42
Ja Abigail tõusis kiiresti ning sõitis eesli seljas, samuti tema viis tüdrukut, kes käisid ta kannul; ta järgnes Taaveti käskjalgadele ja sai tema naiseks.
43
Ahinoami võttis Taavet Jisreelist ja nõnda said need mõlemad tema naisteks.
44
Saul aga oli annud oma tütre Miikali, Taaveti naise, Paltile, Laisi pojale, kes oli pärit Gallimist.
