1
Ja Taavetile teatati ning üteldi: "Vaata, vilistid sõdivad Keila vastu ja riisuvad rehealuseid!"
2
Siis küsis Taavet Jehoovalt, üteldes: "Kas pean minema neid viliste lööma?" Ja Jehoova vastas Taavetile: "Mine ja löö viliste ja päästa Keila!"
3
Aga Taaveti mehed ütlesid temale: "Vaata, me kardame juba siin Juudas, mis veel siis, kui läheksime Keilasse vilistide võitlusridade vastu!"
4
Siis küsis Taavet taas Jehoovalt ja Jehoova kostis temale ning ütles: "Tõuse, mine alla Keilasse, sest ma annan vilistid su kätte!"
5
Ja Taavet läks oma meestega Keilasse ning sõdis vilistide vastu; ta viis ära nende lojused ja tekitas neile suure kaotuse; nõnda päästis Taavet Keila elanikud.
6
Kui Ebjatar, Ahimeleki poeg, põgenes Taaveti juure Keilasse, tõi ta õlarüü kaasa.
7
Saulile teatati, et taavet oli tulnud Keilasse. Ja Saul ütles: "Jumal on annud tema mu kätte, sest ta on ise ennast sisse piiranud, minnes väravate ja riividega linna!"
8
Ja Saul hüüdis kogu rahva sõtta, et minna alla Keilasse piirama Taavetit ja tema mehi.
9
Aga Taavet sai teada, et Saul kavatses tema vastu kurja, ja ta ütles preester Ebjatarile: "Too õlarüü siia!"
10
Ja Taavet ütles: "Jehoova, Iisraeli Jumal! Su sulane on tõesti kuulnud, et Saul püüab tulla Keilasse hävitama linna minu pärast!
11
Kas Keila kodanikud annavad mind tema kätte? Kas Saul tuleb alla, nagu su sulane on kuulnud? Jehoova, Iisraeli Jumal, ilmuta ometi oma sulasele!" Ja Jehoova vastas: "Ta tuleb!"
12
Ja Taavet küsis veel: "Kas annavad Keila kodanikud mind ja mu mehed Sauli kätte?" Ja Jehoova vastas: "Annavad küll!"
13
Siis Taavet ja ta mehed, ligi kuussada meest, võtsid kätte ja läksid Keilast välja ning hulkusid paigast teise. Ja kui Saulile teatati, et taavet oli Keilast pääsnud, siis ta loobus oma retkest.
14
Ja Taavet asus kõrves mäelinnustesse, jäädes mägestikku Siifi kõrves. Saul otsis teda taga kogu aja, aga Jumal ei annud teda tema kätte.
15
Taavet aga nägi küll, et Saul läks nõudma tema hinge. Kui Taavet oli Siifi kõrves metsakurus,
16
võttis Joonatan, Sauli poeg, kätte ja läks Taaveti juure metsakurusse ning kinnitas tema kätt Jumalas.
17
Ja ta ütles temale: "Ära karda, sest mu isa Sauli käsi ei leia sind, vaid sina saad Iisraeli kuningaks ja mina olen sinust järgmine! Mu isa Saul teab ka seda!"
18
Ja nad mõlemad tegid Jehoova ees liidu. Ja Taavet jäi metsakurusse, aga Joonatan läks koju.
19
Aga siiflased läksid Gibeasse Saulile ütlema: "Eks Taavet varja ennast meie juures metsakurus, mäelinnustes Hakila kõrgendikul, mis on lõuna pool tühja maad.
20
Ja nüüd, kuningas, tule, millal iganes su hing igatseb tulla, ja me anname tema kuninga kätte!"
21
Ja Saul ütles: "Jehoova õnnistagu teid, et teil on olnud kaastunnet minu vastu!
22
Minge nüüd ja tehke veel rohkem kindlaks, uurige ja vaadake paika, kus ta jalg liigub ja kes teda seal on näinud; sest mulle on üteldud, et ta on väga kaval!
23
Vaadake ja uurige kõiki redusid, kuhu ta võiks pugeda; ja kui on kindlaks tehtud, siis tulge tagasi minu juure ja ma lähen siis ühes teiega. Kui ta on maal, siis ma otsin tema üles kõigi Juuda tuhandete hulgast!"
24
Ja nad võtsid kätte ning läksid Sauli eel Siifi; aga Taavet ja tema mehed olid Maoni kõrves, lagendikul lõuna pool tühja maad.
25
Kui Saul oma meestega läks otsima, siis teatati Taavetile ja tema läks alla kalju peale ning jäi Maoni kõrbe; kui Saul seda kuulis, siis ta ajas Taavetit taga Maoni kõrves.
26
Aga Saul käis ühel pool mäge ja Taavet oma meestega teisel pool mäge. Ja sündis, et kui Taavet ruttas minema Sauli eest ning Saul ja ta mehed piirasid Taavetit ja ta mehi, et neid kinni võtta,
27
et käskjalg tuli Sauli juure, üteldes: "Tõtta ja tule, sest vilistid on valgunud maale!"
28
Siis Saul loobus Taavetit taga ajamast ja läks vilistide vastu. Sellepärast hüütakse seda paika "Lahutuskaljuks."
