1
Ja Hanna palvetas ning ütles: "Mu süda rõõmutseb Jehoovas, Jehoovas üleneb mu sarv kõrgele! Mu suu on laialt lahti mu vaenlaste vastu, sest ma olen rõõmus sinu abi pärast!
2
Ükski pole nii püha kui Jehoova, sest ei ole muud kui Sina, ükski pole kalju nagu meie Jumal!
3
Ärge rääkige üha nii kõrgilt, ärgu väljugu ülbust teie suist! Sest Jehoova on kõikteadja Jumal ja tema uurib tegusid!
4
Kangelaste ammud murtakse katki, aga komistajad vöötavad endid jõuga!
5
Küllastunud kauplevad endid leiva eest, aga näljastel lõpeb nälg! Sigimatu sünnitab seitse last, aga lasterikas närbub!
6
Jehoova suretab ja teeb elavaks, viib alla hauda ja toob jälle üles!
7
Jehoova teeb vaeseks ja teeb rikkaks, tema alandab, aga ülendab ka!
8
Tema tõstab tähtsusetu põrmust, Ta ülendab viletsa tuhaasemelt, pannes neid istuma õilsate juure ja lastes neid pärida aujärgi! Sest Jehoova päralt on maa toed ja nende peale on ta seadnud maailma!
9
Tema hoiab oma vagade jalgu, aga õelad peavad pimeduses vaikima, sest ükski ei saa võimust omast jõust!
10
Jehoova vastu riidlejad kohkuvad, taevas müristab ta nende kohal! Jehoova mõistab kohut maailma äärtele, annab rammu oma kuningale ja ülendab oma võitu sarve!"
11
Siis Elkana läks koju Raamasse, aga poiss teenis Jehoovat preester Eeli juhatusel.
12
Aga Eeli pojad olid kõlvatumad, nad ei tahtnud tunnustada Jehoovat
13
ega seda, mis preestril oli õigus rahvalt saada. Iga kord, kui keegi ohvrit ohverdas, tuli preestri sulane liha keetmise ajal, kolmeharuline kahvel käes,
14
ja pistis selle katlasse või keedupotti või patta või anumasse - kõik, mis kahvel üles tõi, võttis preester enesele; nõnda nad talitasid kõigi Iisraeli lastega, kes tulid sinna Siilosse.
15
Nõndasamuti tuli enne rasva põletamist preestri sulane ja ütles mehele, kes ohverdas: "Anna liha preestrile küpsetamiseks! Sest tema ei taha sinult keedetud liha, vaid tahab toorest!"
16
Kui mees temale ütles: "Põletatagu enne rasv, nagu peab põletama, ja võta siis enesele, nagu su hing himustab!" siis ta vastas: "Anna aga nüüd! Ja kui mitte, siis ma võtan vägisi!"
17
Seepärast oli noorte meeste patt Jehoova ees väga suur, sest inimesed hakkasid Jehoova roaohvrit halvustama.
18
Aga Saamuel teenis Jehoova ees, kuigi oli nooruke, riietatud linasesse õlarüüsse.
19
Ja ta ema valmistas temale väikese ülikuue ning viis selle temale igal aastal, kui ta läks oma mehega iga-aastast ohvrit ohverdama.
20
Ja Eeli õnnistas Elkanat ja tema naist ning ütles: "Jehoova andku sulle sellest naisest järeltulijaid palutu asemele, kelle ta andis Jehoovale!" Siis nad läksid jälle oma kodupaika.
21
Kui Jehoova kandis hoolt Hanna eest, siis ta sai käima peale ja tõi ilmale kolm poega ja kaks tütart. Aga poiss Saamuel kasvas üles Jehoova juures.
22
Eeli aga oli väga vana ja pidi kuulma kõike, mida ta pojad tegid kogu Iisraelile ja kuidas nad magasid naistega, kes olid teenistuses kogudusetelgi ukse juures.
23
Ta ütles neile: "Miks te teete niisuguseid asju, neid halbu asju, millest ma kõigelt sellelt rahvalt kuulen?
24
Ei mitte nõnda, mu pojad! Ei ole head need kuuldused, mida ma kuulen Jehoova rahvast levitavat.
25
Kui inimene teeb pattu inimese vastu, siis on Jumal temale vahemeheks; aga kui inimene teeb pattu Jumala vastu, kes võiks siis olla temale vahemeheks?" Aga nemad ei kuulanud oma isa häält, sest Jehoova soovis neid surmata.
26
Aga poiss Saamuel edenes kasvus ja meeldivuses niihästi Jehoova kui inimeste juures.
27
Ja Eeli juure tuli üks jumalamees ning ütles temale: "Nõnda ütleb Jehoova: eks ma ole ennast su isa soole selgesti ilmutanud, kui nad alles olid Egiptuses vaarao koja võimuses?
28
Mina valisin tema kõigist Iisraeli suguharudest enesele preestriks, et ta ohverdaks mu altaril, põletaks suitsutusrohtu, kannaks mu palge ees õlarüüd; ja ma andsin su isa soole kõik Iisraeli laste tuleohvrid.
29
Mispärast te tallate mu tapa- ja roaohvreid, mis ma oma elamus olen seadnud? Sa austad oma poegi rohkem kui mind, et te endid nuumate parimaga kõigist mu Iisraeli rahva roaohvreist!
30
Sellepärast ütleb Jehoova, Iisraeli Jumal: mina olen tõesti ütelnud: sinu sugu ja su isa sugu peavad igavesti elama minu ees! Aga nüüd ütleb Jehoova: jäägu see minust kaugele! Sest kes austab mind, seda austan mina, ja kes mind ei pane mikski, on põlastusväärt!
31
Vaata, päevad tulevad ja ma raiun ära sinu käsivarre ja su isa soo käsivarre, nõnda et su soos ükski ei ela vanaks!
32
Ja sa saad näha mu eluaset kitsikuses, hoolimata kõigest heast, mis saab osaks Iisraelile! Ja ükski su soos ei ela iialgi vanaks!
33
Aga ma ei hävita sul mitte kõiki oma altari juurest, et mitte kustutada su silmi ja rammestada su hinge, kuid enamus kõigest su soost peab surema meheeas!
34
Ja sulle olgu tähiseks see, mis juhtub su mõlemate poegadega, Hofni ja Piinehasiga: mõlemad surevad samal päeval!
35
Aga ma lasen enesele tõusta ühe ustava preestri, kes teeb mu südame ja hinge järele; ja mina ehitan temale kindla koja, et ta saaks alaliselt elada mu Võitu ees!
36
Ja igaüks, kes su soost järele jääb, tuleb teda kummardama hõbetenga ja leivakakukese pärast ning ütleb: "Võta mind ometi mõnesse preestriteenistusse, et saaksin süüa palukese leiba!"
