1
Ja kui ta kõneluse Sauliga oli lõpetanud, siis oli Joonatani hing nagu ühte köidetud Taaveti hingega ja Joonatan armastas teda nagu oma hinge.
2
Ja Saul võttis tema selsamal päeval enese juure ega lasknud teda minna tagasi isakodusse.
3
Ja Joonatan tegi Taavetiga liidu, sest ta armastas teda nagu oma hinge.
4
Ja Joonatan võttis ära oma ülikuue, mis tal seljas oli, ja andis Taavetile, nõndasamuti oma muud riided ühes oma mõõga, ammu ja vööga.
5
Ja Taavet läks välja ning oli edukas kõikjal, kuhu Saul teda läkitas; Saul pani tema sõjameeste üle ja see meeldis kogu rahvale, ka Sauli sulastele.
6
Ja kui nad olid tulemas, siis kui Taavet pöördus tagasi vilisti löömast, läksid naised kõigist Iisraeli linnadest lauldes ja tantsides kuningas Saulile vastu, olles rõõmsad trummide ja simblitega.
7
Ja tantsivad naised laulsid vastastikku ning ütlesid: Saul lõi maha oma tuhat, aga Taavet oma kümme tuhat!
8
Siis Sauli viha süttis väga põlema, sest seesugune kõne oli ta meelest paha, ja ta ütles: "Taavetile nad annavad kümme tuhat, aga minule annavad tuhat! Nüüd puudub tal veel ainult kuningriik!"
9
Ja Saul hakkas vaatama kõõrdi Taavetile, alates sellest päevast ja edaspidi.
10
Järgmisel päeval tuli kuri vaim Jumalalt võimsasti Sauli peale ja ta märatses kojas: Taavet mängis siis oma käega kannelt nagu alati, aga Saulil oli piik käes.
11
Ja Saul viskas piigi ning mõtles: ma naelutan Taaveti seina külge! Aga Taavet tõmbus kaks korda tema eest kõrvale.
12
Saul kartis Taavetit, sest Jehoova oli temaga, olles aga Saulist lahkunud.
13
Siis Saul eemaldas tema oma ligidusest ja pani ta tuhandepealikuks; nõnda ta läks välja ja tuli tagasi rahva eesotsas.
14
Taavetil oli edu kõigil oma teedel ja Jehoova oli temaga.
15
Kui Saul nägi, et tal oli suur edu, siis ta tundis tema ees hirmu.
16
Aga kogu Iisrael ja Juuda armastas Taavetit, kui ta läks välja ja tuli tagasi nende eesotsas.
17
Siis ütles Saul Taavetile: "Vaata, ma annan sulle naiseks oma vanema tütre Meerabi; ole mul ainult vahva ja võitle Jehoova võitlusi!" Sest Saul mõtles: "Ärgu tabagu teda minu käsi, vaid tabagu teda vilistide käsi!"
18
Aga Taavet vastas Saulile: "Kes olen mina ja kes on mu perekond, mu isa suguvõsa Iisraelis, et võiksin saada kuninga väimeheks?"
19
Ja kui aeg tuli, mil Sauli tütar Meerab pidi antama Taavetile, anti ta naiseks meholatlasele Adrielile.
20
Aga Sauli tütar Miikal armastas Taavetit; ja kui sellest Saulile teatati, siis oli see asi tema silmis õige.
21
Saul mõtles: "Ma annan ta temale, et ta saaks temale püüdepaelaks ja et teda tabaks vilistide käsi!" Ja Saul ütles Taavetile: "Sa võid nüüd teisega saada mu väimeheks!"
22
Ja Saul käskis oma sulast: "Rääkige Taavetiga salaja ja ütelge: vaata, kuningal on sinust hea meel ja kõik ta sulased armastavad sind: seepärast hakka nüüd kuninga väimeheks!"
23
Ja Sauli sulased kõnelesid need sõnad Taaveti kõrvu; aga Taavet ütles: "Ons see teie silmis lihtne asi hakata kuninga väimeheks? Mina olen ju vaene ja tähtsuseta mees!"
24
Ja Saulile jutustasid tema sulased, üteldes: "Taavet on rääkinud seesuguseid sõnu!"
25
Siis ütles Saul: "Ütelge Taavetile nõnda: kuningas ei hooli mõrsjahinnast, vaid sajast vilistide eesnahast, et kätte maksta kuninga vaenlastele!" Aga Saul arvestas, et taavet langeb vilistide käe läbi.
26
Ja kui tema sulased need sõnad Taavetile edasi andsid, siis oli Taaveti silmis õige hakata kuninga väimeheks; ja enne kui aeg oli täis saanud,
27
Taavet võttis kätte ja läks, tema ja ta mehed, ja lõi vilistidest maha kakssada meest; ja Taavet tõi nende eesnahad täiearvuliselt kuningale, et saada kuninga väimeheks; ja Saul andis temale naiseks oma tütre Miikali.
28
Saul nägi ja mõistis, et Jehoova oli Taavetiga; ja Miikal, Sauli tütar, armastas teda.
29
Seejärel Saul kartis veel enam Taavetit ja Saul oli Taaveti vaenlane kogu eluaja.
30
Aga vilistide vürstid tulid sõtta; ja iga kord, kui nad tulid välja, sündis, et taavetil oli rohkem edu kui kõigil muil Sauli sulaseil; ja tema nimi oli väga austatud.
