1
Ja Deboora ning Baarak, Abinoami poeg, laulsid tol korral nõnda:
2
"Et lakad lehvisid Iisraelis, et rahvas oli võitlusvalmis, selle eest kiitke Jehoovat!
3
Kuulge, kuningad, pange tähele, vürstid! Mina - ma laulan Jehoovale, mängin Jehoovale, Iisraeli Jumalale!
4
Jehoova, kui sa väljusid Seirist, kui sa esile astusid Edomi väljadelt, siis värises maa, taevadki tilkusid, jah, pilved piserdasid vett!
5
Mäed kõikusid Jehoova ees, seesinane Siinai Jehoova, Iisraeli Jumala ees!
6
Samgari, Anati poja päevil, Jaeli päevil, olid teed tühjad ja rändurid käisid kaudseid teid!
7
Iisraelis puudusid põldurid, puudusid, kuni tõusin mina, Deboora, tõusin kui Iisraeli ema!
8
Kui uusi jumalaid valiti, siis oli sõda väravais! Kas nähti kilpi või piiki Iisraeli neljakümnel tuhandel?
9
Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjaile, võitlusvalmistele rahva hulgas! Kiitke Jehoovat!
10
Võikudel emaeeslitel ratsutajad, vaipadel istujad ja teekäijad - mõtelge sellele!
11
Veejagajate käras, jootmiskünade vahel, seal ülistatakse Jehoova õiglust, tema põldurite õiget panust Iisraelis, siis kui Jehoova rahvas läks alla väravaisse!
12
Ärka, ärka, Deboora! Ärka, ärka, laula laulu! Tõuse, Baarak, võta vangi oma vangistajad, Abinoami poeg!
13
Tol korral läks alla vägevate jääk, Jehoova rahva kui kangelaste appi astudes temale!
14
Efraimist need, kes juurdunud Amalekisse, sinu järel Benjamin ühes su hõimudega! Maakirist laskusid käsuandjad ja sebulonist valitsuskepikandjad!
15
Ja Debooraga ühes Issaskari vürstid, Baaraki eeskujul Naftali, saadetuna orgu tema kannul! Ruubeni rühmadel olid tähtsad kaalutlused!
16
Miks jäid istuma sadulakorvide vahele, kuulama karjaste vilesid? Ruubeni rühmadel olid tähtsad kaalutlused!
17
Gilead jäi paigale, teispoole Jordanit, ja Daan, miks ta teenis võõrastes laevades? Aaser istus mererannas ja jäi oma valgmate juure!
18
Sebulon on rahvas, kes osutas surmapõlgust, nõndasamuti Naftali välja kõrgete paikade peal!
19
Kuningad tulid, sõdisid, tol korral sõdisid Kaanani kuningad, Taanakis, Megiddo vee ääres, aga hõbedat nad saagiks ei saanud!
20
Taevast taplesid tähed, oma teedelt taplesid need Siisera vastu!
21
Kiisoni jõgi uhtus nad ära, vastutormav jõgi, Kiisoni jõgi! Astu edasi, mu hing, jõuliselt!
22
Siis oli hobukapjade plaginat tema täkkude nelja ajades!
23
Needke Meeros, ütleb Jehoova ingel, needke tõesti ta elanikud! Sest nad ei tulnud Jehoovale appi, Jehoovale appi kangelaste hulgas!
24
Õnnistatud olgu naiste hulgas Jael, keenlase Heberi naine, õnnistatud naiste hulgas telkides!
25
Teine küsis vett, tema andis piima, ulatas kalli kausiga petipiima!
26
Ta sirutas käe vaia ja parema käe töömeeste vasara järele! Ta tagus Siiserat, lõhkus tema pea, purustas ja puuris läbi ta oimud!
27
Tema jalgade juures ta vajus kokku, langes, jäi lamama, tema jalgade juures ta vajus, langes! Kus ta vajus, seal ta langes tapetuna!
28
Siisera ema vaatas aknast, kurtis läbi aknaava: miks viibib ta vanker tulemast? Miks hilinevad ta rakendite sammud?
29
Tema targemad vürstinnad vastasid talle, ka ta ise andis enesele vastuse:
30
eks nad leia, jaga saaki? Tüdruk, kakski mehe kohta, kirjusid kangaid saagiks Siiserale, saagiks kirjusid kangaid, kirjatud rätik, kaks - mulle kaela sõjasaagina!
31
Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Jehoova! Aga kes sind armastavad, need on otsegu päike, kui ta tõuseb oma võimuses!" Ja maal oli rahu nelikümmend aastat.
