1
Ja need on rahvad, keda Jehoova alles jättis, et nende läbi katsuda Iisraeli, kõiki neid, kelled ei tundnud ühtki Kaanani sõda,
2
ainult selleks, et Iisraeli laste sugupõlved teaksid, et tema õpetab neid sõdima, nimelt neid, kes seda varem ei oska:
3
viis vilistide vürsti ja kõik kaananlased, siidonlased ja hiivlased, kes elasid Liibanoni mägestikus Baal-Hermoni mäest kuni Hamati teelahkmeni.
4
Need jäid, et nende läbi katsuda Iisraeli, et teada saada kas nad tahavad kuulda Jehoova käske, mis ta Moosese läbi oli annud nende vanemaile.
5
Iisraeli lapsed elasid siis kaananlaste, hetiitide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste keskel,
6
võtsid nende tütreid enestele naisteks ja andsid oma tütreid nende poegadele ning teenisid nende jumalaid.
7
Nõnda tegid Iisraeli lapsed kurja Jehoova silmis ja unustasid Jehoova, oma Jumala ning teenisid baale ja asheraid.
8
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta müüs nad Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi kätte; ja Iisraeli lapsed orjasid Kuusan-Risataimi kaheksa aastat.
9
Aga Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis Iisraeli lastele päästja, kes nad päästis - Otnieli, Kaalebi noorema venna Kenase poja.
10
Jehoova vaim tuli tema peale ja ta mõistis Iisraelile kohut; ta läks sõtta ja Jehoova andis tema kätte Mesopotaamia kuninga Kuusan-Risataimi ja ta käsi sai võimuse Kuusan-Risataimi üle.
11
Ja maal oli rahu nelikümmend aastat; siis suri Otniel, Kenase poeg.
12
Aga Iisraeli lapsed tegid jälle, mis kuri oli Jehoova silmis, ja Jehoova julgustas Moabi kuningat Eglonit Iisraeli vastu, sellepärast et nad olid teinud kurja Jehoova silmis.
13
Ja tema kogus enese juure ammonlased ja amalekid ja läks ning lõi Iisraeli, ja nad vallutasid Palmidelinna.
14
Ja Iisraeli lapsed orjasid Moabi kuningat Eglonit kaheksateistkümmend aastat.
15
Siis Iisraeli lapsed kisendasid Jehoova poole ja Jehoova tõstis neile päästjaks Eehudi, Geera poja, benjaminlase, vasakukäelise mehe. Kui Iisraeli lapsed saatsid temaga anni Moabi kuningale Eglonile,
16
siis Eehud valmistas enesele kahe teraga mõõga, küünar pika ja pani selle vööle riiete alla oma paremale puusale.
17
Ja ta viis anni Eglonile, Moabi kuningale; ja Eglon oli väga paks mees.
18
Kui and oli tervenisti üle antud, siis ta saatis inimesed ära, kes andi olid kannud,
19
ja ta ise pöördus tagasi Gilgalis olevate jumalakujude juurest ning ütles: "Kuningas, mul on sulle saladus rääkida!" Ja tema vastas: "Tasa!" Siis läksid kõik, kes ta juures seisid, tema juurest välja.
20
Eehud tuli ta juure, kui ta istus vilus ülakambris, mis tal omaette oli, ja Eehud ütles; "Mul on sinu jaoks Jumala sõna!" Ta tõusis üles oma istmelt,
21
aga Eehud sirutas oma vasaku käe, võttis mõõga oma paremalt puusalt ja torkas temale kõhtu,
22
nõnda et pidegi läks tera järele sisse ja rasv embas tera, sest ta ei tõmmanud mõõka tema kõhust välja; seejärele ta väljus peidikust.
23
Eehud läks eesruumi ja sulges ning riivistas enese järel ülakambri uksed.
24
Ja kui ta oli väljunud, siis tulid sisse kuninga sulased ja vaatasid, ja ennäe, ülakambri uksed olid suletud! Nad ütlesid: "Küllap ta toimetab vilus kambris oma asju!"
25
Ja nad ootasid, kuni neil hakkas häbi, aga vaata, keegi ei avanud ülakambri uksi! Siis tõid nad võtme ja avasid, ja vaata, nende isand lamas surnuna maas!
26
Eehud aga oli põgenenud, seni kui nad kõhelesid; ta oli möödunud jumalakujudest ja pääsnud Seirasse.
27
Ja kui ta sinna jõudis, siis ta puhus sarve Efraimi mägestikus ja Iisraeli lapsed läksid ühes temaga mägestikust alla, tema nende ees.
28
Ja ta ütles neile: "Järgnege mulle, sest Jehoova annab teie vaenlased moabiidid teie kätte!" Ja nad läksid tema järel alla ning vallutasid Jordani koolmed Moabi poole ega lasknud üle mitte kedagi.
29
Tol korral nad lõid maha moabiite ligi kümme tuhat meest, kõik tublid ja tugevad mehed, ja ainustki ei pääsnud.
30
Nõnda alistati Moab sel päeval Iisraeli käe alla ja maal oli rahu kaheksakümmend aastat.
31
Ja tema järel tuli Samgar, Anati poeg, ja see lõi härjaastlaga vilistidest maha kuussada meest; temagi päästis lisraeli.
