1
Ja Jehoova ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: "Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega!
2
Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält! Mis te olete teinud!
3
Seepärast ma ütlen: mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile rõhujaiks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks!
4
Ja kui Jehoova ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis.
5
Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Jehoovale.
6
Kui Joosua oli saatnud rahva minema, siis Iisraeli lapsed läksid igaüks oma pärisosale, võtma maad oma valdusesse.
7
Ja rahvas teenis Jehoovat kogu Joosua eluaja ja kogu vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat, kes olid näinud kõiki Jehoova suuri tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
8
Siis Joosua, Nuuni poeg, Jehoova sulane suri saja kümne aasta vanuses.
9
Ta maeti oma pärisosa maa-alale Timnat-Heresisse Efraimi mägestikus põhja pool Gaasi mäge.
10
Ja kui ka kogu see sugupõlv oli koristatud oma vanemate juure, tõusis pärast neid teine sugupõlv, kes ei tunnud Jehoovat ega ka mitte neid tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
11
Ja Iisraeli lapsed tegid kurja Jehoova silmis ning teenisid baale
12
ja jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala, kes oli nad ära toonud Egiptusemaalt, ja käisid teiste jumalate järel nende rahvaste jumalate hulgast, kes olid neil ümberkaudu, ja kummardasid neid ning vihastasid Jehoovat.
13
Aga kui nad Jehoova maha jätsid ja teenisid Baali ja Astartet,
14
siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta andis nad riisujate kätte, kes neid riisusid, ja müüs nad nende ümberkaudsete vaenlaste kätte, ja nad ei suutnud enam seista oma vaenlaste ees.
15
"Kuhu nad iganes läksid, seal oli Jehoova käsi nende vastu õnnetust tuues, nõnda nagu Jehoova oli ütelnud ja nõnda nagu Jehoova neile oli vandunud; ja neil oli väga kitsas käes."
16
Siis Jehoova laskis tõusta kohtumõistjaid, kes päästsid nad nende riisujate käest.
17
Aga nad ei kuulanud ka oma kohtumõistjaid, vaid käisid hoora viisil teiste jumalate järel ja kummardasid neid. Pea lahkusid nad teelt, mida nende vanemad olid käinud kuulda võttes Jehoova käske - nemad ei teinud nõnda!
18
Kui siis Jehoova tõstis neile kohtumõistjaid, oli Jehoova kohtumõistjaga ja päästis nad nende vaenlaste käest kogu kohtumõistja eluajaks, sest Jehooval oli kaastunnet nende ägamise pärast rõhujate ja kallaletungijate käes.
19
Aga kui kohtumõistja suri, siis nad pöördusid tagasi ja talitasid veel kõlvatumalt kui nende vanemad, käies teiste jumalate järel neid teenides ja neid kummardades; nad ei jätnud midagi maha oma kurjadest tegudest ega kangekaelsuse viisidest.
20
Siis Jehoova viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta ütles: "Et see rahvas on rikkunud mu lepingut, mille ma tegin nende vanematega, ega kuula mu häält,
21
siis ka mina ei aja enam nende eest ära ühtki neist rahvaist, kelled Joosua surres alles jättis,
22
et nende läbi Iisraeli katsuda: kas nad tahavad hoida Jehoova teed, käies sellel, nagu nende vanemad seda hoidsid, või mitte!"
23
Ja Jehoova jättis alles need rahvad, ei ajanud neid kohe ära ega annud neid ka mitte Joosua kätte.
