1
Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mägestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt.
2
Aga tema liignaine oli ta vastu truuduseta ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud aega.
3
Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua teda tagasi; temaga ühes oli ta poiss ja eeslipaar; naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis ta tuli rõõmsasti temale vastu.
4
Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi selle juure kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal.
5
Neljandal päeval tõusid nad hommiku vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: "Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!"
6
Ja nad istusid ning sõid ja jõid mõlemad seltsis; siis ütles nooriku isa mehele: "Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!"
7
Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna.
8
Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: "Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!" Ja nad sõid kahekesi.
9
Siis mees tõusis minekule, tema ja ta liignaine ja ta poiss, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: "Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää siia ööseks ja su süda olgu rõõmus. Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!"
10
Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalema kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine ühes temaga.
11
Kui nad olid Jebuusi juures, oli päev juba väga laskunud ja poiss ütles oma isandale: "Tule nüüd, põikame sellesse jebuuside linna ja jääme sinna ööseks!"
12
Aga ta isand ütles temale: "Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid me läheme edasi Gibeasse!"
13
Ja ta ütles oma poisile: "Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!"
14
Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal.
15
Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale.
16
Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mägestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed aga olid benjaminlased.
17
Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: "Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?"
18
Ja ta vastas temale: "Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mägestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Jehoova koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta.
19
Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja viina; su ümmardajal ja poisil, kes on ühes su sulasega, ei puudu midagi."
20
Siis ütles vana mees: "Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!"
21
Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid.
22
Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatumad mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, üteldes: "Too välja see mees, kes tuli su kotta ja me katsume teda!"
23
Siis läks mees, koja omanik, välja nende juure ja ütles neile: "Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et seesinane mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust!
24
Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon need välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledat asja!"
25
Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis selle õue nende juure; nad ühtisid sellega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid ta minna, kui hakkas koitma.
26
Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna kuni läks valgeks.
27
Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja käed olid läve peal!
28
Ta ütles temale: "Tõuse ja lähme!" Aga ta ei vastanud. Siis tõstis mees tema eesli selga, võttis kätte ja läks koju.
29
Ja kui ta jõudis oma kotta, siis ta võttis noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need kõigisse Iisraeli rajadesse.
30
Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: "Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani! Mõtelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!"
