1
Siis Simson läks Assasse, nägi seal üht hooranaist ja läks selle juure.
2
Kui assalastele üteldi: "Simson on siia tulnud!" siis nad piirasid ja varitsesid teda kogu öö linna väravas. Aga nad olid kogu öö rahulikud, üteldes: "Kui hommik valgeneb, siis me tapame tema!"
3
Ja Simson magas keskööni. Aga keskööl ta tõusis üles, haaras kinni linna värava tiibadest ja mõlemaist piitadest, tõmbas need välja ühes poomiga, tõstis enesele õlgadele ja viis need üles mäetippu, mis on Hebroni kohal.
4
Ja pärast seda ta armastas Soreki jõe ääres üht naist, nimega Deliila.
5
Siis vilistide vürstid tulid naise juure ja ütlesid temale: "Meelita teda ja vaata, kus tal see suur jõud on ja kuidas me saaksime temast jagu ja teda kinni siduda, et teda alistada, siis anname igamees sulle tuhat ükssada hõbeseeklit!"
6
Ja Deliila ütles Simsonile: "Räägi mulle, kus sul see suur jõud on ja millega tuleks sind siduda, et sind saaks alistada?"
7
Simson vastas temale: "Kui mind seotakse seitsme toore loomakõõlusega, mis ei ole kuivanud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu iga muu inimene."
8
Siis vilistide vürstid tõid naisele seitse toorest loomakõõlust, mis ei olnud kuivanud, ja ta sidus teda nendega.
9
Ja naise juures kambris istus varitseja. Kui naine ütles Simsonile: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" siis ta rebis loomakõõlused katki, otsegu rebeneks takulõng, kui see nuusutab tuld; ja tema jõudu ei saadud teada.
10
Ja Deliila ütles Simsonile: "Vaata, sa oled mind narrinud ja rääkinud mulle valet! Räägi nüüd ometi mulle, millega sind saab siduda?"
11
Ta ütles siis temale: "Kui mind seotakse uute köitega, milledega ei ole tööd tehtud, siis ma jään jõuetumaks ja olen nagu muud inimesed."
12
Siis Deliila võttis uued köied ja sidus teda nendega ning ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson! Ja kambris istus varitseja; aga Simson kiskus köied oma käsivartelt katki nagu niidid!"
13
Ja Deliila ütles Simsonile: "Siitsaadik sa oled mind narrinud ja mulle valet rääkinud; avalda mulle, millega saab sind siduda!" Ja ta vastas temale: "Kui sa kood mu peast seitse juuksekiharat lõimedesse!"
14
Siis ta lõi need lõksutiga kinni ja ütles temale: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Kui Simson ärkas unest, siis ta kiskus välja soa ühes koe ja lõimedega!
15
Ja Deliila ütles temale: "Kuidas sa võid ütelda: ma armastan sind, kui su süda ei ole minu juures? Juba kolm korda oled sa mind narrinud ega ole mulle avaldanud, kus su suur jõud on!"
16
Ja sündis, kui ta iga päev teda oma kõnedega kitsikusse ajas ja temale peale käis, et ta hing tüdines surmani
17
ja ta avas temale kogu oma südame ning ütles: "Habemenuga ei ole saanud mu pea ligi, sest ma olen emaihust alates eraldatud Jumalale. Kui mind pöetakse, siis mu jõud lahkub minust ja ma muutun jõuetumaks ning olen nagu kõik muud inimesed!"
18
Kui Deliila nägi, et ta oli temale avanud kogu oma südame, siis ta läkitas järele ning kutsus vilistide vürstid, üteldes: "Tulge nüüd, sest ta on mulle avanud kogu oma südame!" Ja vilistide vürstid tulid ta juure ning tõid raha kaasa.
19
Ta uinutas teda oma põlvedel ja kutsus ühe mehe, kes pügas tema seitse juuksekiharat: siis Simson hakkas nõrgenema ja ta jõud lahkus temast.
20
Ja Deliila ütles: "Vilistid tulevad sulle kallale, Simson!" Simson ärkas unest ja mõtles: "Ma lähen välja nagu ennegi ja raputan enese lahti!" Aga ta ei teadnud, et Jehoova oli temast lahkunud!
21
Ja vilistid võtsid tema kinni ja torkasid temal silmad välja; ja nad viisid tema Assasse, aheldasid teda vaskahelatega ja ta pidi vangikojas jahvatama.
22
Aga ta juuksed hakkasid jälle kasvama, pärast seda kui need olid pöetud.
23
Ja vilistide vürstid kogunesid, et ohverdada suurt ohvrit oma jumalale Daagonile ja et olla rõõmsad, ja nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud Simsoni, meie vaenlase!"
24
Kui rahvas teda nägi, siis nad kiitsid oma jumalat, sest nad ütlesid: "Meie jumal on meie kätte annud meie vaenlase, meie maa laastaja, kes meist paljusid maha lõi!"
25
Ja et nende süda oli rõõmus, siis nad ütlesid: "Kutsuge Simson, et ta meid lõbustaks!" Ja nad kutsusid Simsoni vangikojast ja ta tegi nalja nende ees; nad panid ta seisma sammaste vahele.
26
Siis Simson ütles poisile, kes tal käest kinni hoidis: "Jäta mind, lase ma puudutan sambaid, milledele hoone tugineb, et ma nende vastu saan nõjatuda!"
27
Hoone aga oli täis mehi ja naisi, ja seal olid kõik vilistide vürstid; ja katusel oli Simsoni naljategemist vaatamas ligi kolm tuhat meest ja naist.
28
Siis Simson hüüdis Jehoovat ja ütles: "Issand Jehoova! Mõtle ometi minu peale ja tee mind tugevaks ainult veel selleks korraks, oh Jumal, et saaksin vilistidele ühe korraga kätte maksta oma mõlemate silmade eest!"
29
Ja Simson haaras kinni kahest keskmisest sambast, milledele hoone tugines, ja toetus neile, ühele parema ja teisele vasaku käega.
30
Ja Simson ütles: "Surgu mu hing ühes vilistidega!" Siis ta tõmbas enese võimsasti kummargile ja hoone langes vürstide ja kogu sees oleva rahva peale; ja nii oli surnuid, keda ta surres surmas, rohkem kui neid, keda ta oma elus oli surmanud!
31
Siis tulid ta vennad ja kogu ta isa pere ja nad võtsid tema ning viisid ja matsid ta Sora ja Estaoli vahele, ta isa Maanoahi hauda; ta oli Iisraelile kohut mõistnud kakskümmend aastat.
