1
Gileadlane Jefta oli vapper sõjamees, aga hooranaise poeg; Jefta isa oli Gilead.
2
Gileadile sünnitas tema naine poegi; kui selle naise pojad kasvasid suureks, siis nad ajasid Jefta ära ja ütlesid temale: "Sina ei saa pärisosa meie isakojas, sest sa oled teise naise poeg!"
3
Ja Jefta põgenes oma vendade eest ning elas Toobimaal; Jefta ümber kogunesid tühised mehed ja tegid ühes temaga retki.
4
Mõne aja pärast sõdisid ammonlased Iisraeli vastu.
5
Ja kui ammonlased sõdisid Iisraeli vastu, siis Gileadi vanemad läksid tooma Jeftat Toobimaalt.
6
Nad ütlesid Jeftale: "Tule ja ole meile juhiks, et me saaksime sõdida ammonlaste vastu!"
7
Aga Jefta vastas Gileadi vanemaile: "Eks te ole mind vihanud ja mind mu isakojast ära ajanud? Miks tulete minu juure nüüd, kui teil on kitsas käes?"
8
Ja Gileadi vanemad ütlesid Jeftale: "Me tuleme nüüd sellepärast taas sinu juure, et sa tuleksid ühes meiega ja sõdiksid ammonlaste vastu ning oleksid pealikuks meile kõigile Gileadi elanikele!"
9
Siis Jefta ütles Gileadi vanemaile: "Kui te viite mind tagasi sõdima ammonlaste vastu ja Jehoova annab nad minu kätte, alles siis ma olen teie pealik!"
10
Ja Gileadi vanemad vastasid Jeftale: "Jehoova olgu tunnistajaks meie vahel, kui me ei tee nõnda su sõna järele!"
11
Siis Jefta läks ühes Gileadi vanematega ning rahvas pani tema enesele pealikuks ja juhiks. Ja Jefta rääkis kõik oma sõnad Jehoova ees Mispas.
12
Siis Jefta läkitas käskjalad ammonlaste kuningale ütlema: "Mis on sinul minuga tegemist, et sa tuled mu juure sõdima minu maa vastu?"
13
Ja ammonlaste kuningas vastas Jefta käskjalgadele: "Sellepärast et Egiptusest tulles võttis Iisrael mu maa Arnonist kuni Jabboki ja Jordanini; anna see nüüd rahuga tagasi!"
14
Ja Jefta läkitas taas käskjalad ammonlaste kuninga juure
15
ning käskis temale ütelda: "Nõnda ütleb Jefta: Iisrael ei ole võtnud Moabi maad ega ammonlaste maad.
16
Sest kui nad Egiptusest tulid, rändas Iisrael kõrves kuni Kõrkjamereni ja jõudis Kaadesisse.
17
Siis Iisrael läkitas käskjalad Edomi kuningale ütlema: lase ma lähen su maast läbi! Aga Edomi kuningas ei võtnud seda kuulda. Ta läkitas Moabi kuninga juure, aga seegi ei nõustunud. Nii jäi Iisrael Kaadesisse.
18
Siis ta rändas kõrves ja läks ümber Edomimaa ja Moabimaa ja tuli päikesetõusu poole Moabimaad ning lõi leeri üles teispool Arnonit ega tulnud Moabi maa-alale, sest Arnon on Moabi rajaks.
19
Seejärele Iisrael läkitas käskjalad emorlaste kuninga, Hesboni kuninga Siihoni juure ning ütles temale: lase meid minna oma maast läbi minu sihtkohta!
20
Aga Siihon ei usaldanud Iisraeli, et see läheb tema maa-alast ainult läbi, vaid Siihon kogus kokku kogu oma rahva ja nad lõid leeri üles Jaasasse; ja ta sõdis Iisraeli vastu.
21
Aga Jehoova, Iisraeli Jumal, andis Siihoni ja kogu ta rahva Iisraeli kätte ja nad lõid neid; ja Iisrael päris kogu emorlaste maa, kes elasid seal maal.
22
Nad pärisid kogu emorlaste maa-ala Arnonist kuni Jabbokini ja kõrvest kuni Jordanini.
23
Nii on siis nüüd Jehoova, Iisraeli Jumal, ajanud ära emorlased oma Iisraeli rahva eest, aga sina tahad pärida seda maad!
24
Kas sa ei peaks pärima seda, mis su jumal Kemos annab sulle pärida? Siis me pärime kõik selle, mis Jehoova, meie Jumal, meie eest tühjendab!
25
Kas oled sa siis nüüd tõesti parem kui Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas? Kas riidles tema Iisraeliga või sõdis nende vastu?
26
Iisrael on elanud Hesbonis ja selle tütarlinnades, Aroeris ja selle tütarlinnades ja kõigis linnades, mis on Arnoni kallastel, kolmsada aastat. Miks te ei ole selle aja jooksul neid ära võtnud?
27
Mina ei ole sinu vastu pattu teinud, sina aga teed mulle paha, et sõdid mu vastu. Jehoova, kohtumõistja, mõistku täna õigust Iisraeli laste ja ammonlaste vahel!"
28
Aga ammonlaste kuningas ei kuulanud Jefta sõnu, mis see temale läkitas.
29
Siis tuli Jefta peale Jehoova vaim ja ta läks läbi Gileadi ja Manasse ning läks läbi Gileadi Mispa; ja Gileadi Mispast läks ta ammonlaste vastu.
30
Ja Jefta andis Jehoovale tõotuse ning ütles: "Kui sa tõesti annad ammonlased mu kätte,
31
siis see, kes iganes väljub mu koja ustest mulle vastu, kui ma ammonlaste juurest pöördun rahuga tagasi, kuulugu Jehoovale ja ma ohverdan ta põletusohvriks!"
32
Siis Jefta läks ammonlaste vastu, et nendega sõdida, ja Jehoova andis need tema kätte.
33
Ja ta lõi neid väga suures tapluses Aroerist kuni Minniti teelahkmeni, kahtkümmend linna ja kuni Aabel-Keramimini; nõnda alandati ammonlased Iisraeli laste ees.
34
Kui Jefta tuli koju Mispasse, vaata, siis tuli ta tütar välja temale vastu trummidega ja ringtantsu tantsides! Ja see oli tema ainus laps, ei oInud tal peale selle poega ega tütart.
35
Aga kui ta teda nägi, siis ta käristas oma riided lõhki ja ütles: "Oh mu tütar, sa surud mind põlvili! Et sina see oled, kes tõukab mind õnnetusse! Aga ma olen avanud oma suu Jehoova poole ega või taganeda!"
36
Aga tütar ütles temale: "Mu isa! Kui sa oled avanud oma suu Jehoova poole, siis talita minuga nagu sinu suust on väljunud, kui nüüd Jehoova on lasknud sind kätte maksta su vaenlastele ammonlastele!"
37
Siis ta ütles oma isale: "Lubatagu mulle seda: jäta mind veel kaheks kuuks, et saaksin minna ja käia mägedel ning nutta oma neitsipõlve, mina ja mu sõbrannad!"
38
Ja tema vastas: "Mine!" ja saatis ta ära kaheks kuuks. Siis ta läks, tema ja ta sõbrannad, ning nuttis mägedel oma neitsipõlve.
39
Aga kahe kuu pärast ta tuli tagasi oma isa juure ja see talitas temaga oma tõotuse kohaselt, mille ta oli annud; tema ei saanudki meest tunda. Ja see sai Iisraelis tavaks,
40
et igal aastal, neli päeva aastas, käisid Iisraeli tütred lauluga ülistamas gileadlase Jefta tütart.
