1
Ja need on maa-alad, milled Iisraeli lapsed said pärisosaks Kaananimaal, milled neile pärisosaks andsid preester Eleasar ja Joosua, Nuuni poeg, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peamehed,
2
pärisosaks liisu läbi, nagu Jehoova Moosese läbi oli käskinud anda üheksale ja poolele suguharule.
3
Sest Mooses oli kahele ja poolele suguharule annud pärisosa sealpool Jordanit ja leviitidele ta ei olnud annudki pärisosa nende keskel -
4
Joosepi lapsi aga oli kaks suguharu - Manasse ja Efraim - ja leviitidele ei antudki maast osa, vaid ainult linnad elamiseks juurekuuluvate karjamaadega nende lojuste ja omandi jaoks.
5
Nõnda nagu Jehoova Moosest oli käskinud, nõnda Iisraeli lapsed tegid, ja nad jaotasid maa.
6
Siis astusid Juuda lapsed Gilgalis Joosua ette, ja kenislane Kaaleb, Jefunne poeg, ütles temale: "Sina tead seda sõna, mis Jehoova ütles minu ja sinu kohta jumalamehele Moosesele Kaades-Barneas.
7
Mina olin nelikümmend aastat vana, kui Jehoova sulane Mooses läkitas mind Kaades-Barneast maad kuulama ja ma tõin temale sõnumeid oma parima arusaamise järele.
8
Aga mu vennad, kes olid käinud ühes minuga, tegid rahva südame araks, kuna mina käisin täiesti Jehoova, oma Jumala järel.
9
Siis Mooses vandus sel päeval, üteldes: Tõesti, maa, mida su jalg on tallanud, peab saama igavesti pärisosaks sinule ja su lastele, sellepärast et sa käisid täiesti Jehoova, mu Jumala järel!
10
Ja nüüd, vaata, Jehoova on mind lasknud elada nõnda, nagu ta ütles; on aga juba nelikümmend viis aastat sellest, kui Jehoova kõneles selle sõna Moosesele, siis kui Iisrael rändas kõrves. Ja nüüd, vaata, ma olen praegu kaheksakümmend viis aastat vana!
11
Aga ometi olen ma tänapäeval veel nii tugev nagu sel päeval, mil Mooses mind läkitas: nagu mu ramm oli siis, on mu ramm ka nüüd sõjaks, minekuks ja tulekuks!
12
Anna siis nüüd mulle see mägestik, millest Jehoova sel päeval rääkis, sest sa kuulsid sel päeval ise, et seal on anaklased ja suured kindlustatud linnad. Vahest on Jehoova minuga ja ma ajan nad ära, nõnda nagu Jehoova on ütelnud!"
13
Siis Joosua õnnistas teda ja andis Hebroni pärisosaks Kaalebile, Jefunne pojale.
14
Hebron on tänapäevani pärisosaks kenislasele Kaalebile, Jefunne pojale, sellepärast et ta oli käinud täiesti Jehoova, Iisraeli Jumala järel.
15
Aga Hebroni nimi oli ennemuiste Kirjat-Arba; Arba oli olnud suurim mees anaklaste hulgas. Ja maa puhkas sõjast.
