1
Lõppeks, vennad, paluge meie eest, et Issanda sõna leviks ja et see tõuseks ausse nõnda nagu teiegi juures,
2
ja et me pääseksime nurjatumate ja kurjade inimeste käest. Sest usk ei ole mitte igaühe oma.
3
Aga Issand on ustav, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.
4
Ja me loodame teist Issandas, et te nüüd ja ka edaspidi teete, mida me käsime.
5
Ent Issand juhtigu teie südamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole.
6
Aga me käsime teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel hoiduda igast vennast, kes elab korratumat elu ja mitte seda pärimust mööda, mille olete meilt saanud.
7
Sest te teate ise, kuidas te peate meie eeskuju järele elama, sest me ei ole elanud korratumalt teie keskel
8
ega ole kellegi juures leiba muidu söönud, vaid oleme vaeva ja rängeldamisega ööd ja päevad teinud tööd, et mitte kedagi teie seast koormata;
9
ei mitte, et meil poleks selleks meelevalda, vaid et me annaksime teile head eeskuju käia meie järele.
10
Sest ka siis, kui olime teie juures, seadsime nii, et kes ei taha tööd teha, ärgu ka söögu.
11
Me kuuleme ju, et mõned teie seast elavad korratumat elu ega tee tööd, vaid janditavad.
12
Ent niisuguseid me käsime ja manitseme Issandas Jeesuses Kristuses, et nad vaikselt tööd tehes sööksid omaenese leiba!
13
Kuid teie, vennad, ärge tüdige head tegemast!
14
Aga kui keegi meie sõna, mis meie kirja kaudu on üteldud, ei võta kuulda, siis pidage teda silmas ja ärge tehke tegemist temaga, et ta häbeneks.
15
Ometi ärge pidage teda vaenlaseks, vaid hoiatage teda kui venda.
16
Aga Rahuissand ise andku teile rahu alati ja igal viisil! Issand olgu teie kõikidega!
17
See tervitus on minu, Pauluse käega; see on tunnuseks igas kirjas; nõnda ma kirjutan.
18
Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega!
