1
Ja Mooses kutsus kokku kogu Iisraeli ning ütles neile: "Te olete näinud kõike, mida Jehoova tegi teie silme ees Egiptusemaal vaaraole ja kõigile ta sulastele ja kogu ta maale,
2
neid suuri katsumisi, mida sa nägid oma silmaga, neid suuri tunnustähti ja imetegusid.
3
Aga Jehoova ei ole tänapäevani teile annud südant mõistmiseks ega silmi nägemiseks ja kõrvu kuulmiseks!
4
Mina juhtisin teid nelikümmend aastat kõrves: teil ei kulunud riided seljas ega kulunud sul king jalas!
5
Te ei saanud süüa leiba ega juua viina või vägijooki, et te mõistaksite, et mina olen Jehoova, teie Jumal!
6
Ja kui te jõudsite siia paika, siis tulid Siihon, Hesboni kuningas, ja Oog, Baasani kuningas, sõdima meie vastu, aga me lõime neid.
7
Ja me võtsime nende maa ning andsime selle pärisosaks ruubenlastele ja gaadlastele ja Manasse poolele suguharule.
8
Seepärast pidage sellesinase seaduse sõnu ja tehke nende järele, et teil oleks kordaminek kõiges, mida teete.
9
Te kõik seisate täna Jehoova, oma Jumala ees: teie peamehed, teie suguharud, teie vanemad ja teie ülevaatajad, kõik Iisraeli mehed,
10
teie lapsed ja teie naised, samuti võõras, kes on su leeris, niihästi su puuraiuja kui su veetooja,
11
et sa võiksid astuda Jehoova, oma Jumala liitu ja tema vandeosadusse, mille Jehoova, su Jumal, täna sinuga teostab,
12
et täna sind ülendada enesele rahvaks ja et olla sulle Jumalaks, nagu ta sulle on ütelnud ja nagu ta su vanemaile, Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile on vandega tõotanud.
13
Aga mitte ainult teiega ei tee ma seda liitu ja vandeosadust,
14
vaid niihästi sellega, kes seisab täna siin ühes meiega Jehoova, meie Jumala ees, kui ka sellega, kes ei ole täna siin ühes meiega.
15
Sest te ise teate, kuidas me elasime Egiptusemaal ja kuidas me tulime läbi rahvaste keskelt, kelled teiegi läbisite,
16
ja te nägite nende jäledusi ning ebajumalaid puust ja kivist, hõbedast ja kullast, mis neil olid.
17
Seepärast ärgu olgu teie hulgas meest või naist või suguvõsa või suguharu, kelle süda pöördub täna Jehoova, meie Jumala juurest, et minna teenima nende rahvaste jumalaid; ärgu olgu teie hulgas juurt, mis kasvatab mürki ja koirohtu,
18
ühtki, kes kuuldes selle sajatuse sõnu, õnnistab südames iseennast, üteldes: "Minu käsi käib hästi, isegi kui ma elan südamekanguses!" - et joonut ei hävitataks ühes janusega!
19
Jehoova ei taha temale andeks anda, sest siis suitseb Jehoova viha ja ägedus selle mehe vastu ja tema peale langevad kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud, ja Jehoova kustutab tema nime taeva alt!
20
Ja Jehoova lahutab tema kõigist Iisraeli suguharudest, kurjaks saatuseks kõigi selle seaduse needuste järele, mis sellesse käsuõpetuse raamatusse on kirjutatud.
21
Siis küsib teie järeltulev põlv, teie lapsed, kes tulevad pärast teid, ja võõras, kes tuleb kaugelt maalt, kui ta näeb selle maa nuhtlusi ja haigusi, miska Jehoova on pannud selle põdema,
22
väävlit ja soola - kogu selle pind on tulease, sinna ei külvata ja seal ei võrsu ega kasva mitte mingisugust rohtu - nagu Soodoma ja Gomorra, Adma ja Seboimi segipaiskamise puhul, milled Jehoova oma vihas ja raevus segi paiskas,
23
siis küsivad kõik paganad: "Mispärast on Jehoova selle maaga nõnda talitanud? Mispärast see suur tuline viha?"
24
Siis vastatakse: "Sellepärast et nad jätsid maha Jehoova, oma vanemate Jumala seaduse, mille ta neile andis, kui ta tõi nad välja Egiptusemaalt,
25
ja et nad läksid ning teenisid teisi jumalaid ja kummardasid neid, jumalaid, keda nad ei tunnud ja keda ta ei olnud neile annud,
26
sellepärast Jehoova viha süttis põlema selle maa vastu, lastes tulla ta peale kõik need needused, mis sellesse raamatusse on kirjutatud,
27
ja Jehoova hävitas nad nende maalt vihas ja raevus ja suures meelepahas ning paiskas nad teisele maale, nagu see tänapäeval on!
28
Varjatu kuulub Jehoovale, meie Jumalale, aga mis on ilmutatud, kuulub igavesti meile ja meie lastele, et me teeksime kõigi sellesinase käsuõpetuse sõnade järele!"
