1
Siis me pöördusime ja läksime teele kõrve poole mööda Kõrkjamere teed, nagu Jehoova mind oli käskinud, ja me rändasime kaua aega ümber Seiri mägestiku.
2
Ja Jehoova rääkis minuga, üteldes:
3
"Küllalt olete rännanud selle mägestiku ümber, pöörduge nüüd põhja poole.
4
Ja käsi rahvast, üteldes: te lähete nüüd läbi oma Seiris asuvate vendade, Eesavi järglaste maa-alast. Nemad kardavad teid, aga teie olge väga ettevaatlikud;
5
ärge tapelge nende vastu, sest ma ei taha teile anda nende maast mitte jalatäitki, kuna ma Seiri mägestiku olen andnud pärandiks Eesavile.
6
Rooga söömiseks ostke neilt raha eest, isegi vett joomiseks ostke neilt raha eest!"
7
Tõesti, Jehoova, su Jumal, on sind õnnistanud kõigis su käte töis, ta tunneb su rännakut selles suures kõrves! Need nelikümmend aastat on Jehoova, su Jumal, olnud sinuga, sul ei ole midagi puudunud!
8
Siis me läksime läbi oma vendade Eesavi järglaste maast, kes elavad Seiris, ära Lagendikuteelt, mis tuleb Eelatist ja Esjon-Geberist; ja me pöördusime ning käisime Moabi kõrve teed.
9
Ja Jehoova ütles mulle: "Ära kimbuta Moabi ja ära taple nendega sõjas, sest ma ei anna sulle tema maast mitte midagi pärandiks, kuna olen Aari annud pärandiks Loti järglastele!"
10
Seal elasid muiste emiidid, suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased.
11
"Ka neid peetakse refalasteks nagu anaklasigi; aga moabiidid hüüavad neid emiitideks."
12
Seiris elasid muiste horiidid, aga Eesavi järglased tõrjusid need välja, hävitasid endi eest ja asusid nende asemele, nõnda nagu Iisrael talitas oma pärismaaga, mille Jehoova neile andis.
13
"Võtke nüüd kätte ja minge üle Seredi jõe!" Ja me läksime üle Seredi jõe.
14
Ja aega, mis kulus meie rännakuks Kaades-Barneast, kuni me ületasime Seredi jõe, oli kolmkümmend kaheksa aastat; seniks oli hävinud kogu see sugupõlv, kõik sõjamehed leerist, nagu Jehoova neile oli vandunud.
15
Oli ju Jehoova käsi olnud nende vastu, hävitades nad leerist viimseni.
16
Ja kui kõik sõjamehed olid otsa saanud, olles rahva hulgast surnud,
17
siis rääkis Jehoova minuga, üteldes:
18
"Sa lähed nüüd läbi Moabi maa-alast, Aarist,
19
ja ligined ammonlastele; ära kimbuta neid ja ära taple nende vastu, sest ma ei anna sulle midagi pärandiks ammonlaste maast, kuna ma olen selle annud pärandiks Loti järglastele."
20
Ka seda peetakse refalaste maaks; seal elasid muiste refalased aga ammonlased hüüdsid neid samsummideks:
21
suur, arvurikas ja pikakasvuline rahvas nagu anaklased. Aga Jehoova hävitas nad ammonlaste eest, kes ajasid nad ära ja asusid nende asemele,
22
nõnda nagu ta oli teinud Eesavi järglaste heaks, kes elasid Seiris, kellede eest ta hävitas horiidid, nõnda et nad ajasid need ära ja asuvad nende asemel kuni tänapäevani.
23
Ja aviidid, kes elasid külades kuni Assani, hävitati kaftoorlaste poolt, kes tulid Kaftoorist ja asusid nende asemele.
24
"Võtke kätte, asuge teele ja minge üle Arnoni jõe! Vaata, ma annan su kätte emorlase Siihoni, Hesboni kuninga ja tema maa! Alustage vallutamist ja tapelge ta vastu sõjas!
25
Juba täna ma hakkan panema hirmu ja kartust sinu ees rahvaste peale kogu taeva all: kui nad kuulevad kuuldust sinust, siis nad vabisevad ja värisevad su ees!"
26
Ja ma läkitasin käskjalad Kedemoti kõrvest Hesboni kuninga Siihoni juure rahusõnumitega, üteldes:
27
"Ma tahan su maast läbi minna. Ma käin ainult mööda teed, ma ei kaldu paremat ega vasakut kätt.
28
Müü mulle raha eest rooga söömiseks ja anna mulle raha eest vett joomiseks. Ma tahan ainult jala läbi minna,
29
nagu mind lubasid teha Eesavi järglased, kes elavad Seiris, ja moabiidid, kes elavad Aaris, kuni ma jõuan üle Jordani maale, mille Jehoova, meie Jumal, meile annab!"
30
Aga Siihon, Hesboni kuningas, ei tahtnud meid läbi lasta, sest Jehoova, su Jumal, paadutas ta vaimu ja tegi ta südame kõvaks, et anda teda su kätte, nagu see nüüd ongi sündinud.
31
Ja Jehoova ütles mulle: "Vaata, ma hakkan su kätte andma Siihonit ja tema maad! Hakka seda vallutama, ta maad omandama!"
32
Ja Siihon tuli välja meie vastu, tema ja kogu ta rahvas, taplusesse Jahsasse.
33
Aga Jehoova, meie Jumal, andis tema meie kätte ja me lõime teda ja ta poegi ja kogu ta rahvast.
34
Ja me vallutasime siis kõik ta linnad ja hävitasime sootumaks kõik linna mehed, naised ja lapsed; me ei jätnud alles ühtki põgenikku.
35
Me riisusime endile ainult lojused, samuti saagi vallutatud linnadest.
36
Aroerist, mis on Arnoni jõe kaldal, ja jõeorus olevast linnast kuni Gileadini ei olnud linna, mis oleks olnud meile kõrge! Selle kõik andis Jehoova, meie Jumal, meie kätte.
37
Üksnes ammonlaste maad sa ei puudutanud, kogu Jabboki jõe äärt, ja mägestikulinnu ega muud, mida Jehoova, meie Jumal, oli keelanud.
