1
Igal seitsmendal aastal pühitse vabastusaastat.
2
Ja vabastusaasta kord on niisugune: iga võlausaldaja, kes oma ligimesele on laenanud, loobugu sellest; ta ärgu pigistagu oma ligimest ega oma venda, sest vabastus on välja kuulutatud Jehoova auks.
3
Võõralt sa võid nõuda, aga mis sul on saada oma vennalt, sellest loobu.
4
Õigupoolest ei peaks enam vaest olemagi su keskel, sest Jehoova õnnistab sind rikkalikult sellel maal, mille Jehoova, su Jumal, annab sulle pärida kui pärisosa,
5
kui sa ainult tõesti kuulad Jehoova, oma Jumala häält, täites hoolsasti kõiki neid käske, milled ma täna sulle annan.
6
Sest Jehoova, su Jumal, õnnistab sind, nagu ta sulle on ütelnud; ja sa võid laenata paljudele rahvastele, sa ise aga ei tarvitse laenata, ja sa valitsed paljude rahvaste üle, aga nemad ei valitse sinu üle!
7
Kui su keskel on mõni vaene, keegi su vendadest mõnes su väravaist sinu maal, mille Jehoova, su Jumal, sulle annab, siis ära tee oma südant kõvaks ja ära sule kätt oma vaese venna eest,
8
vaid ava temale heldesti oma käsi ja laena temale meelsasti, mida ta vajab.
9
Hoia, et su südames ei oleks nurjatumat mõtet, et sa mõtled: "Seitsmes aasta, vabastusaasta, ligineb!" ja seetõttu on siis su silm kuri su vaese venna vastu ja sa ei anna temale midagi! Aga tema hüüab sinu pärast Jehoova poole, ja see on sulle patuks!
10
Anna temale meelsasti ja ärgu olgu su süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Jehoova, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käe paned!
11
Sest vaeseid ei puudu maal kunagi. Seepärast ma käsin sind ja ütlen: ava heldesti oma käsi oma vennale, hädalisele ja vaesele oma maal!
12
Kui su vend, heebrea mees või heebrea naine, on enese sulle müünud, siis teenigu ta sind kuus aastat, aga seitsmendal aastal lase ta vabaks enese juurest.
13
Ja kui sa lased tema vabaks enese juurest, siis ära saada teda minema tühje käsi.
14
Lao temale õlale rohkesti oma pudulojustest, rehealusest ja surutõrrest; miska Jehoova, su Jumal, sind on õnnistanud, sellest anna ka temale.
15
Ja mõtle sellele, et sa ise olid ori Egiptusemaal ja et Jehoova, sinu Jumal, sind lunastas. Sellepärast annan mina täna sulle selle käsu!
16
Aga kui ta peaks sulle ütlema: ma ei taha su juurest ära minna! sellepärast et ta armastab sind ja su koda, kuna tal su juures on hea põli,
17
siis võta naaskel ja torka see temal kõrvast läbi ukse külge, ja ta olgu igavesti sinu sulane; ka oma ümmardajaga talita nõnda.
18
Ärgu olgu su silmis raske lasta teda vabaks enese juurest, sest ta on kuus aastat sind orjanud poole päevilise palga eest; siis õnnistab sind Jehoova, su Jumal, kõiges, mida sa teed.
19
Kõik isased esmasündinud, kes sünnivad su veiste ja pudulojuste hulgas, pead sa pühitsema Jehoovale, oma Jumalale; oma härik-esmasündinuga ära tee tööd ja oma pudulojuse esmasündinut ära niida.
20
Jehoova, oma Jumala ees pead sa seda igal aastal sööma paigas, mille Jehoova valib, sina ja su pere!
21
Aga kui selle küljes on viga, et ta lonkab, on pime või on mingi muu paha veaga, siis ära ohverda seda Jehoovale, oma Jumalale!
22
Seda söö oma väravais, niihästi roojane kui puhas võib seda süüa nagu gaselli või hirve liha.
23
Aga selle verd ära söö, vala see maha nagu vesi!
