1
Ma räägin tõtt Kristuses, mina ei valeta mitte; seda tunnistab mulle mu südametunnistus Pühas Vaimus,
2
et mul on suur kurbus ja lõpmatu valu mu südames.
3
Sest ma sooviksin ise saada äraneetavaks, Kristusest lahku oma vendade heaks, kes on mu sugulased liha poolest,
4
kes on iisraellased, kelledele kuuluvad lapseõigus ja au, ja lepingud ja käsuandmine, ja jumalateenistus ja tõotused,
5
kellede omad on esiisad ja kelledest Kristus on pärit liha poolest, tema, kes on Jumal üle kõige, kiidetud igavesti! Aamen.
6
Aga ei või olla nõnda, et Jumala sõna oleks läinud tühja; sest mitte kõik need, kes põlvnevad Iisraelist, ei ole Iisrael;
7
ka ei ole kõik lapsed selle tõttu, et nad on Aabrahami sugu, vaid on üteldud: "Iisakist loetakse sinu sugu!"
8
See on: lihased lapsed, mitte need ei ole Jumala lapsed, vaid tõotuse lapsed arvatakse sooks.
9
Sest tõotuse sõna on see: "Ma tulen jälle aasta pärast samal ajal, ja Saaral saab olema poeg!"
10
Aga mitte ainult temaga, vaid ka Rebekaga oli samane lugu, kui ta ühest, see on meie esiisast Iisakist, sai käima peale.
11
Sest enne kui kaksikud olid sündinud ega olnud teinud midagi head ega halba, siis - selleks, et valikule vastav Jumala otsustus jääks kindlaks mitte tegude pärast, vaid kutsuja tõttu -
12
üteldi temale: "Vanem orjab nooremat!",
13
nagu ju on kirjutatud: "Jaakobit ma armastasin, aga Eesavit ma vihkasin!"
14
Mida me nüüd ütleme? Kas Jumal teeb ülekohut? Mitte sugugi!
15
Sest ta ütleb Moosesele: "Ma olen armuline, kellele ma olen armuline, ja halastan, kelle peale ma halastan!"
16
Nõnda siis ei olene see sellest, kes tahab, ega sellest, kes jookseb, vaid Jumalast, kes armu annab.
17
Sest Kiri ütleb vaaraole: "Just selleks ma olen sind õhutanud, et sinus näidata oma väge ja teha kuulsaks oma nime kogu maailmas!"
18
Nõnda ta siis annab armu, kellele tahab, ja paadutab, keda tahab.
19
Sa ehk ütled nüüd mulle: "Miks ta siis veel sõitleb? Kes võib vastu panna tema tahtele?"
20
Oh inimene, nii see on! Kes siis sina oled, et sa tahad vaielda Jumala vastu? Kas see, mis tehtud, ütleb oma tegijale: "Miks sa mu nõnda tegid?"
21
Või ei ole potissepal meelevalda savi ühest ja samast segust teha ühe astja õilsaks, teise halvaks otstarbeks?
22
Eks Jumal, tahtes osutada oma viha ja teha teatavaks oma väge, suure pikameelega sallinud vihaastjaid, mis olid valmistatud hukatuseks,
23
ja teinud seda selleks, et ilmutada oma au rikkust armuastjate vastu, milled ta ette oli valmistanud aulisteks,
24
nõnda nagu tema on kutsunud ka meid, mitte ainult juutide, vaid ka paganate seast?
25
Nõnda nagu ta ütleb ka Hoosea raamatus: "Ma tahan hüüda omaks rahvaks neid, kes ei olnud mu rahvas, ja oma armsaks seda, kes ei olnud mulle armas;
26
ja sünnib, et seal paigas, kus neile üteldi: Teie ei ole minu rahvas! Hüütakse neid elava Jumala lapsiks!"
27
Aga Jesaja hüüab Iisraeli kohta: "Kuigi Iisraeli laste arv oleks otsegu mereliiv, pääseb sellest ainult jääk;
28
sest lõplikult ja kiiresti teostab Issand oma sõna maa peal!"
29
Ja nõnda nagu Jesaja on ette ütelnud: "Kui mitte vägede Issand ei oleks meile jätnud seemet, oleksime olnud nagu Soodom ja saanud Gomorra sarnaseks!"
30
Mis me siis nüüd ütleme? Seda, et paganad, kes õigust ei taotlenud, on kätte saanud õiguse, ent õiguse, mis tuleb usust.
31
Aga Iisrael, kes taotles õiguse käsku, ei ole käsku kätte saanud!
32
Mispärast? Sellepärast et taotlus ei olnud usust, vaid otsegu tegudest; nad tõukasid endid vastu komistuskivi,
33
nõnda nagu on kirjutatud: "Vaata, ma panen Siionisse komistuskivi ja pahanduskalju; ja kes usub temasse, ei jää häbisse!"
