1
Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.
2
Mõni usub, et ta võib süüa kõike, aga kes on nõrk, sööb taimetoitu.
3
Kes sööb, ärgu pidagu halvaks seda, kes mitte ei söö; ja kes ei söö, ärgu mõistku hukka seda, kes sööb; sest Jumal on tema vastu võtnud.
4
Kes oled sina, et sa mõistad hukka teise sulase? Tema seisab või langeb iseenese isandale. Aga tema jääb seisma, sest Jumal võib teda püsti hoida.
5
Mõni arvab üht päeva paremaks teisest, aga teine peab kõik päevad ühesuguseks. Igaüks olgu enese mõttes kindel omas veendumuses.
6
Kes paneb tähele päeva, paneb seda tähele Issandale; ja kes sööb, sööb Issandale, sest tema tänab Jumalat; ja kes mitte ei söö, jääb söömata Issandale ning tänab Jumalat.
7
Sest keegi meist ei ela iseenesele ja keegi meist ei sure iseenesele.
8
Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me siis elame või sureme, oleme Issanda omad!
9
Sest Kristus suri selleks ja sai jälle elavaks, et ta oleks nii surnute kui ka elavate Issand.
10
Aga sina, miks sa mõistad kohut oma venna üle? Või sina teine, miks sa paned oma venda halvaks? Meid kõiki ju seatakse Jumala kohtujärje ette.
11
Sest on kirjutatud: "Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand, minu ees peab nõtkuma iga põlv ja iga keel peab tunnistama Jumalat!"
12
Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.
13
Ärgem siis enam mõistkem kohut üksteise üle, vaid pigemini otsustagem hoiduda saamast vennale komistuseks ja pahanduseks.
14
ma tean ja olen veendunud Issandas Jeesuses, et midagi ei ole ebapüha iseenesest, vaid on ebapüha üksnes sellele, kes midagi peab ebapühaks.
15
Aga kui sinu vend saab nukraks roa pärast, siis ei käi sina enam armastuse järele. Ära saada hukka oma roaga seda, kelle eest Kristus on surnud.
16
Sellepärast ärgu saagu hea, mis teil on, pilgatavaks.
17
Sest Jumala riik ei ole mitte söömine ega joomine, vaid õigus ja rahu ja rõõm Pühas Vaimus.
18
Sest kes neis asjus orjab Kristust, see on Jumalale meelepärane ja kõlvuline inimestele.
19
Siis taotelgem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.
20
Ära riku roa pärast Jumala teost! Kõik on küll puhas, aga paha on see sellele inimesele, kes sööb pahandusega.
21
Hea on liha mitte süüa ja viina mitte juua, ja mitte teha seda, mis su vennale on komistuseks.
22
Usk, mis sul on, pea enesele Jumala ees. Õnnis on see, kes iseennast ei mõista hukka selles, mida ta peab õigeks;
23
aga kui keegi kõheldes sööb, siis on ta hukka mõistetud, sest see ei tule usust. Aga kõik, mis ei ole usust, on patt!
