1
Aga viie päeva pärast tuli alla ülempreester Ananias mõnede vanematega ja ühe kõnemehe Tertullusega, ja nad tõstsid maavalitseja ees kaebust Pauluse peale.
2
Kui Paulus ette kutsuti, algas Tertullus oma kaebekõnet ning ütles:
3
"Me oleme sinu kaudu, auline Feeliks, saanud maitsta rahu ja sinu hoolekandel on palju parandusi osaks saanud sellele rahvale. Seda me võtame kõikepidi ja kõigis paigus vastu suure tänuga.
4
Aga et ma sind kauemini ei tülitaks, siis palun sind meid oma lahkust mööda lühidalt kuulata.
5
Me oleme leidnud selle mehe kahjuliku olevat ja naatsaretlaste usulahu eestvedajana juute mässule kihutavat igal pool kogu maailmas.
6
Ta on püüdnud rüvetada isegi pühakoda. Tema me võtsime kinni, [et tema üle kohut mõista meie käsuõpetuse järele.
7
Kuid ülempealik Lüüsias tuli ning võttis ta suure vägivallaga meie käest ära
8
ja käskis tema süüdistajaid tulla sinu juure.] Sa võid ise teda nüüd üle kuulata ja teada saada kõike, milles me teda süüdistame!"
9
Ja juudid ühinesid sellega, tõendades, et see nõnda on.
10
Kui siis maavalitseja Paulusele käega märku andis, et ta räägiks, vastas ta: "Et ma sind mitu aastat kui selle rahva kohtunikku tunnen, siis tahan seda julgemini kosta enese eest.
11
Nagu sa võid teada saada, ei ole rohkem kui kaksteistkümmend päeva sellest, kui ma läksin üles Jeruusalemma Jumalat kummardama.
12
Ei nad ole leidnud mind ühegi inimesega kõnelemast ega rahva seas tüli tõstmast, ei pühakojas, ei kogudusekodades ega linnas;
13
nad ei või ka tõeks teha seda, milles nad nüüd mind süüdistavad.
14
Aga seda ma tunnistan sulle, et ma seda õpetust mööda, mida nad kutsuvad usulahuks, nõnda teenin oma esiisade Jumalat, et ma usun kõike, mis käsuõpetuses ja prohvetite raamatutes on kirjutatud,
15
ja et mul on see lootus Jumala peale, mida ka nemad ise ootavad, et tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.
16
Ja selles ma püüan alati hoida puhast südametunnistust Jumala ja inimeste ees.
17
Aga nüüd ma tulin mitme aasta pärast tooma annetusi oma rahvale ja ohvriande.
18
Seda tegemast leidsid mind mõned juudid Aasiamaalt, kui ma pühakojas ennast puhastasin ega annud põhjust rahvamurruks või käratsemiseks.
19
Need peaksid siin sinu ees olema ja kaebama, kui neil midagi oleks mu vastu.
20
Või ütelgu need siinolijad ise, kas nad on minust leidnud mingisugust süüd, kui ma seisin Suurkohtu ees,
21
olgu siis selle ainsa sõna, et ma nende seas seistes hüüdsin: Surnute ülestõusmise pärast te mõistate täna kohut minu üle!"
22
Aga Feeliks lükkas asja edasi, sest ta teadis väga hästi, kuidas selle õpetusega lugu on, ja ütles: "Kui ülempealik Lüüsias tuleb siia, siis ma uurin teie asja!"
23
Ja ta käskis pealikut hoida teda vangis, aga kerge vahi all ja mitte takistada omi temale abiks olemast või tema juure tulemast.
24
Mõne päeva pärast tuli Feeliks ühes oma naise Drusillaga, kes oli juut, ja kutsus Pauluse enese ette ning kuulas ta kõnet usust Kristusesse Jeesusesse.
25
Aga kui Paulus kõneles õigusest ja kasinusest ja tulevasest kohtust, ehmus Feeliks ja kostis: "Mine seks puhuks ära; kui mul aega on, kutsun ma sind jälle!"
26
Ühtlasi ta ka lootis Pauluselt raha saada, mistõttu ta teda ka sagedasti kutsus enese juure ja kõneles temaga.
27
Aga kui kaks aastat täis sai, tuli Porkius Festus Feeliksi asemele; ja et Feeliks tahtis teha juutidele meelehead, siis jättis ta Pauluse vangi.
