1
Kui kära oli vaigistatud, kutsus Paulus jüngrid enese juure, jättis nad jumalaga ja läks teele Makedooniasse.
2
Ja kui ta need maakohad oli läbi käinud ja seal palju manitsussõnu rääkinud, tuli ta Kreekamaale.
3
Seal ta viibis kolm kuud. Kui ta siis mõtles mereteed minna Süüriasse ja juudid salanõu pidasid ta vastu, võttis ta nõuks tagasi matkata Makedoonia kaudu.
4
Teda saatsid beroialane Soopatros, Pürrose poeg, tessalooniklastest Aristarhos ja Sekundus, ja derbelane Gaajus, ja Timoteos, ja aasialased Tühhikos ja Trofimos.
5
Need läksid ära eele ja ootasid meid Troas.
6
Meie aga läksime laevaga pärast hapnemata leibade päevi Filipist teele ja saabusime nende juure Troasse viiendal päeval, ja jäime sinna seitsmeks päevaks.
7
Aga kui me esimesel nädalapäeval olime kokku tulnud leiba murdma, siis Paulus, kes tahtis teisel päeval ära minna, kõneles nendega ja jätkas oma kõnet keskööni.
8
Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.
9
Aga üks noor mees, Eutühhos nimi, istus aknal; ja kui Paulus kauemini kõneles, tuli raske uni tema peale ja ta kukkus magades kolmandalt korralt alla ja tõsteti üles surnuna.
10
Aga Paulus läks alla ja heitis tema peale, haaras ta ümbert kinni ning ütles: "Ärge hädaldage, sest tal on hing veel sees!"
11
Siis ta läks üles ja murdis leiba ja sõi ja kõneles kaua kuni koiduni ja läks siis teele.
12
Aga noor mees viidi minema elusana ja oldi suuresti trööstitud.
13
Me läksime eele laeva ja sõitsime Assosesse, kus mõtlesime oodata Paulust laeva, sest nõnda oli ta käskinud, ette võttes ise jala tulla.
14
Kui ta nüüd Assoses meiega kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.
15
Sealt me purjetasime edasi ja jõudsime järgmisel päeval Kiose saare kohta ja peatusime teisel päeval Saamoses ja saabusime järgmisel päeval Mileetosesse.
16
Sest Paulusel oli nõu Efesosest mööda sõita, et mitte aega viita Aasias. Tõttas ta ju, et kui vähegi võimalik, nelipühipäevaks jõuda Jeruusalemma.
17
Aga Mileetosest ta läkitas sõna Efesosse ja kutsus koguduse vanemad enese juure.
18
Ja kui nad tema juure tulid, ütles ta neile: "Te teate, kuidas ma esimesest päevast, kui ma tulin Aasiasse, kõige selle aja olin teie juures,
19
teenides Issandat kõige alanduse ja pisarate ja kiusatustega, mis mind tabasid juutide salanõu tõttu;
20
kuidas ma teie eest ei pidanud salajas midagi, mis teile tarvis oli, et oleksin selle jätnud teile kuulutamata ega oleks teid õpetanud avalikult ja kodasid mööda
21
ja tunnistanud nii juutidele kui kreeklastele pöördumist Jumala poole ja usku meie Issandasse Jeesusesse.
22
Ja nüüd, vaata, ma lähen vaimus seotuna Jeruusalemma ega tea, mis mind seal võib tabada;
23
kuid seda ma tean, et Püha Vaim igas linnas mulle tunnistab ning ütleb, et köidikud ja viletsused ootavad mind.
24
Ometi ma ei hooli sellest midagi ega pea ka oma elu kalliks, kui ma aga lõpetan oma elukorra ja ametikohused, mis ma olen saanud Issanda Jeesuse käest, et tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
25
Ja nüüd, vaata, ma tean, et te iialgi enam ei saa minu silmi näha, te kõik, kellede keskel ma olen käinud ja kuulutanud Jumala riiki.
26
Sellepärast tunnistan ma teile tänasel päeval, et ma olen puhas kõikide verest;
27
sest ma pole midagi teie eest salanud Jumala tahtest, et ma teile seda tervelt ei oleks kuulutanud.
28
Sellepärast pange tähele iseendid ja kõike karja, kellele Püha Vaim on pannud teid ülevaatajaiks karjastena hoidma Jumala kogudust, mille ta on omandanud iseenese vere läbi.
29
ma tean seda, et pärast minu äraminekut tulevad teie sekka hirmsad hundid, kes karjale armu ei anna;
30
ja teie eneste seast tõusevad mehed, kes kõnelevad pööraseid asju, et vedada jüngreid eneste järele.
31
Sellepärast valvake ja mõtelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.
32
Ja nüüd ma annan teid, vennad, Jumala ja tema armusõna hooleks, kes on vägev teid üles ehitama ja andma teile pärandi kõikide seas, kes on pühitsetud.
33
Hõbedat ega kulda ega riietust ei ole ma ihaldanud.
34
Te teate ise, et need mu käed on teinud tööd minu ja mu kaaslaste vajaduste rahuldamiseks.
35
Mina olen teile kõigiti näidanud, et nõnda tööd tehes tuleb hoolt kanda nõrkade eest ja meeles pidada Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on ütelnud: Õndsam on anda kui võtta!"
36
Ja kui ta seda oli ütelnud, langes ta põlvili ja palvetas ühes nende kõikidega.
37
Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja hakkasid Paulusel ümber kaela ja andsid temale suud.
38
Kõige rohkem kurvastas neid sõna, mis ta oli ütelnud, et nad enam ei saavat näha tema palet. Siis nad saatsid ta laeva.
